Liiklusõigus

Tegemist on pigem tööõigusalase küsimusega, kui liiklusõiguse alase teemaga ning soovitan ehk küsimuse ka tööõiguse spetsialistidelt üle küsida.

Üldiselt on tööandjal küll õigus nõuda töötajalt viimase poolt tekitatud kahju hüvitamist, kuid seejuures peab tööandja hüvitise nõudmisel arvestama ka seadusest tulenevate piirangutega, mis võivad mõjutada küsitava hüvitise suurust. Näiteks ettevaatamatusest/hooletusest põhjustatud kahju korral tuleb hüvitise nõudmisel eelkõige arvestada tööülesannete sisuga, süü astmega, töötajale antud juhistega, töötingimustega, töö iseloomust tuleneva riskiga, tööandja juures töötamise kestuse ja töötaja senise käitumisega, samuti töötaja töötasu suurusega, tööandja mõistlikult eeldatavate võimalustega kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

Tasaarvestus töötaja palgaga on lubatud üksnes juhul, kui töötaja on andnud selleks kirjaliku nõusoleku, kusjuures kirjalik nõusolek peab olema antud peale tööandjale kahju hüvitamise nõude tekkimist. Erandid võivad esineda, kui töötaja on sõlminud varalise vastutuse kokkuleppe, kuid sellisel juhul peab tööandja olema töötajale maksnud eelnevalt ka hüvitist ja täidetud peavad olema veel rida tingimusi (täpsemalt vt töölepingu seadus § 75).

Arvestada tuleb ka tööandja nõude aegumisega. Tööandja nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisega tekitatud kahju hüvitamise osas aegub 12 kuu möödudes päevast, mil tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest.