Õigus
Küsimus: Kas juhilubade uuesti tegemise aeg hakkab jooksma trahvi tasumisest või trahvi määramisest?03.04.2019
Tere, olen jäänud vahtralehtedega puhumisreidis 2x poole aasta jooksul vahele ning on määratud mõlema korra eest trahv mis on juba makstud. Teisel korral võeti ka juhtimisõigus ära, pooleks aastaks lubade tegemine pausile ning pean psühholoogi juurde nüüd minema kuna sõitsin napsutamisest järgneval päeval kraadiga (0.27 promilli). Võtsin teise trahvi maksmiseks ositi millega sai lihtsamini maksta kuid sain juba trahvi poole ajaga tasutud. Kas juhilubade uuesti tegemise aeg hakkab jooksma trahvi tasumisest või trahvi määramisest? Kas psühholoogi juures on võimalik enne seda määratud aega ära käia? Kas ark-is on võimalik enne karistuse määratud aega juhilube taotlema hakata?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Teooriaeksami tegemiseks minu teada piiranguid ei ole. Sõidueksamile võib registreeruda mitte varem, kui 1 kuu enne juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja möödumist.
Küsimus: Kas osaühingu osa kinkelepingu tingimus on õiguslik, et lepingu pooled ei saa lepingust taganeda?03.04.2019
Tere. Osaühingu osa kinkelepingu notariaalaktis on kirjas tingimus, et lepingu pooled ei saa lepingust taganeda kinkelepingust taganemiseks võlaõigusseaduses ette nähtud alustel.
Kas see tingimus on õiguslik ja kehtiv?
Kas see tingimus on õiguslik ja kehtiv?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Kinkelepingust taganemine on lubatud eelkõige juhul kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega. Sellist taganemise võimalust välistada ei saa. Ülejäänute lepingust taganemise aluste välistamine kinkelepingus on küll võimalik.
Küsimus: Mida ette võtta kui ehitaja ei tule ahju korda tegema, isegi viga möönis aga ei anna näole, leping ka olema?03.04.2019
Tere. Erafirma ehitas ahju, kuid ignoreerib ahjul tekkinud puuduste kõrvaldamisest. Olemas ka leping, mis teda selleks kohustab, lepingus ka märgitud 5 a garantii. Alguses käis korra ka kohapeal, tegi fotod lahtistest kividest koldes, möönis, et vale segu kasutatud, kivid tuleb uuesti kinnitada, lubas tulla, kuid 2 kuud tuleb. Pole minu e-kirjadele, telefoni kõnele ja sms vastanud. Millised võimalused on minul lepingu poolelt nõuda lepingu täitmist. Kas ongi ainult tsiviilkohtusse pöördumise võimalus
Lugupidamisega,
Lugupidamisega,
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Antud juhul töö ilmselgelt ei vasta lepingutingimustele ja Teil on õigus nõuda töö parandamist või uue töö tegemist. Kuna töövõtja ei vasta Teile, uue töö tegemine või parandamine on loomulikult võimatu. Seega lahendus oleks paranduste või uue töö tegemine omal kulul ja siis juba Teie poolt sellele kulutatud raha nõudmine võlgnikult. See on võimalik kas maksekäsu kiirmenetluses või tavapärases hagimenetluses.
Küsimus: Kas väikse lapsega abikaasa ülalpidamiskohustus kandub üle ka abikaasa vanematele kui abikaasal endal puudub sissetulek?03.04.2019
Loen perekonnaseadusest, et abielu ajal on abikaasa kohustatud ülal pidama abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kas selline ülalpidamiskohustus kandub ka üle abikaasa vanematele juhul kui abikaasal endal puudub piisav sissetulek?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 107 lõike 1 kohaselt annab abivajava isiku abikaasa ülalpidamist enne abivajava isiku sugulasi. Kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma abikaasale ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Eelnimetatu tähendab seda, et kui abikaasa ei saa ülalpidamist tulenevalt oma varanduslikust seisundist anda, tuleb seda teha abivajava abikaasa sugulastel (esimeses järjekorras on abivajava isiku alanejad sugulased ehk lapsed ja lapselapsed, teises järjekorras ülenejad sugulased ehk vanemad ja vanavanemad).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mees saab lihtsalt korteri ja suurema palga pärast lapse ema juurest ära võtta?02.04.2019
Tere.
Minul mure selline, et elan mehega ja lapsega poolteist kuud korteris, plaan on laiali minna ning tahaksin enda ostetud asjad kaasa võtta, mida ma olen siia ostnud. Kingitud asjad jäävad mehele.
Aga mees oli öelnud, et ma ei saa siit mitte midagi, kas tõesti ma ei saa midagi teha, et asjad tagasi saada? Mul on tšekid olemas, kirjavahetused ning kontolt ka näha, et makstud. Mees mitte iialgi ei jäta korterit mulle ja lapsele.
Järgmine probleem. Mees mitu korda öelnud, et jään lapsest ilma, poiss on 3-kuune.
Minul elamine olemas esialgu ema juures, seal ikka rahulikum kui mehega koos, ma ei ole joodik, narkomaan ega keegi veel, igapäev poisiga koos, kas tõesti saab nii lihtsalt korteri ja suurema palga pärast mees last ema juurest ära võtta?
Minul mure selline, et elan mehega ja lapsega poolteist kuud korteris, plaan on laiali minna ning tahaksin enda ostetud asjad kaasa võtta, mida ma olen siia ostnud. Kingitud asjad jäävad mehele.
Aga mees oli öelnud, et ma ei saa siit mitte midagi, kas tõesti ma ei saa midagi teha, et asjad tagasi saada? Mul on tšekid olemas, kirjavahetused ning kontolt ka näha, et makstud. Mees mitte iialgi ei jäta korterit mulle ja lapsele.
Järgmine probleem. Mees mitu korda öelnud, et jään lapsest ilma, poiss on 3-kuune.
Minul elamine olemas esialgu ema juures, seal ikka rahulikum kui mehega koos, ma ei ole joodik, narkomaan ega keegi veel, igapäev poisiga koos, kas tõesti saab nii lihtsalt korteri ja suurema palga pärast mees last ema juurest ära võtta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teile kuuluvad asjad on Teil ilmselgelt õigus elukohast lahkudes kaasa võtta, lapse isal ei saa sellele vastuväiteid olla.
Kindlasti ei ole hooldusõiguslike muudatuste tegemisel esmatähtsaks vanema varanduslik seis. Kui mõlemad vanemad saavad pakkuda lapsele eluaset ja muud eluks vajalikku, ei ole oluline, kumma vanema sissetulek on suurem. Hooldusõiguslike muudatuste tegemisel võetakse ikkagi aluseks lapse ja vanema suhe ning arvestatakse sellega, kes on olnud lapse peamine hooldaja. Arvestades lapse vanust, on ta ilmselt hetkel rohkem seotud oma emaga ja ta peaks vanemate lahkumineku korral elama jääma ema juurde (isaga suhtlemine peab ka ilmselgelt lapsele võimaldatud olema).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas politseinikud täitsid ametijuhendit, kui vorpisid kiirmenetluse otsuse ametiautos valmis ja siis tulid allkirja võtma?01.04.2019
Tere
Mina sain karistada kiiruseületamise eest ja lisaks puudus autol ka kehtiv tehnoülevaatus. Mind lihtsalt häirib, et politseinikud ei vormistanud otsust minu nähes. Vorpisid kiirmenetluse otsuse ametiautos valmis ja siis tulid minult allkirja võtma. Ei ole kuidagi eetiline eriti veel arvestades, et näiteks kiiruse mõõdikutega on varemgi probleeme olnud. Kiiruse fikseerisid nad minule vastu sõites kui üldse fikseerisid.
Kas politseinikud täitsid ametijuhendit sellise käitumisega?
Mina sain karistada kiiruseületamise eest ja lisaks puudus autol ka kehtiv tehnoülevaatus. Mind lihtsalt häirib, et politseinikud ei vormistanud otsust minu nähes. Vorpisid kiirmenetluse otsuse ametiautos valmis ja siis tulid minult allkirja võtma. Ei ole kuidagi eetiline eriti veel arvestades, et näiteks kiiruse mõõdikutega on varemgi probleeme olnud. Kiiruse fikseerisid nad minule vastu sõites kui üldse fikseerisid.
Kas politseinikud täitsid ametijuhendit sellise käitumisega?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui Te ei esitanud ühtegi vastuväidet menetleja poolt tehtud toimingutele kiirmenetluse läbiviimise ajal, siis on hiljem võimalike pretensioonde vahetut esinemist keeruline tõendada.
Eelöeldu ei tähenda siiski, et kiirmenetluse otsust ei oleks võimalik vaidlustada. KM otsuse vaidlustamine on võimalik 15 päeva jooksul arvates KM otsuse ärakirja kättesaamisest kaebuse esitamisega kohtusse. Kohus hindab kõiki asjas kogutud tõendeid ja otsustab, kas kiiruse ületamine on tõendatud ja kas karistus on määratud õigesti.
Kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist on lubatud ja üsna tavapärane järelevalvetoiming. Üldjuhul rikkumine salvestatakse või koostatakse mõõtmistoimingu kohta kiirusmõõturi kasutamise protokoll. Teie toimikus peab olema üks või teine. Soovitan kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga tutvuda ja seejärel otsustada, kas on alust otsuse vaidlustamiseks. Võite toimiku materjalid esitada analüüsimiseks ka mõnele selle valdkonna spetsialistile (jurist, advokaat).
Küsimus: Kas see on normaalne, et kui lapse isa elab välismaal siis ta maksabki elatisraha vähem?01.04.2019
Tere.
Mul kohtuotsus on olemas, et lapse isa peab maksma (praegu 270€), aga juba üks aasta ta maksab 30 €. Kas see on normaalne, et kui ta elab välismaal siis ta maksab vähem? Ja kas on väga raske piirata kohtus tema hooldusõigust, kui ta ei näe oma lapsi juba 6 aastat.
Suur tänu
Mul kohtuotsus on olemas, et lapse isa peab maksma (praegu 270€), aga juba üks aasta ta maksab 30 €. Kas see on normaalne, et kui ta elab välismaal siis ta maksab vähem? Ja kas on väga raske piirata kohtus tema hooldusõigust, kui ta ei näe oma lapsi juba 6 aastat.
Suur tänu
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist tuleb maksta vastavalt kohtulahendile - kui lapse isa seda ei tee, on põhjendatud algatada tema suhtes täitemenetlus.
Kui lapse isa lapse elus üldse ei osale, võib olla põhjendatud lapse ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine. Selleks tuleb esitada kohtule vastav avaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on õige, et inimesele peab kätte jääma elamiseks vaid 270€?01.04.2019
Tere
Lapsevanem, kes seoses hooajalise töö vähesuse tõttu saab hetkel töötasu vaid 425€ kätte, peab kahele lapsele maksma elatisraha riigi poolt ettenähtud summa 540€. Kohtutäituri väidete kohaselt võib talle kätte jääda elamiseks vaid 270€.
On see õige?
Lapsevanem, kes seoses hooajalise töö vähesuse tõttu saab hetkel töötasu vaid 425€ kätte, peab kahele lapsele maksma elatisraha riigi poolt ettenähtud summa 540€. Kohtutäituri väidete kohaselt võib talle kätte jääda elamiseks vaid 270€.
On see õige?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtutäitur toetub oma tegevuses seaduslikule alusele, kuid Teie poolt kirjeldatud olukorras võiks olla põhjendatud elatise vähendamine (kui asjaolud seda muidugi võimaldavad).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peab tegema, kui 18-aastane laps soovib isa elatise maksmisest vabastada?01.04.2019
Kui laps on saanud 18 ja soovib ise alimendid isalt maha võtta, mida peab tegema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina mõistetakse elatis välja kuni lapse täisealiseks saamiseni (mõned vanemad otsused on teistsugused). Seega kui elatis on välja mõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, lõppebki sellega kohtulahendi kehtivus. Kui elatis on välja mõistetud ka täisealisele õppivale lapsele, kuid laps ei soovi mingil põhjusel isalt elatist saada, tuleb lapse isale avaldada, et laps ei soovi enam elatist saada, võimalusel teha seda kirjalikus vormis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja on Töövaidluskomisjoni määrust rikkunud, kui raha pole reaalselt töötajani jõudnud 7 päeva jooksul?29.03.2019
Tere!
Töövaidluskomisjoni poolt kinnitati määrus, mis hakkas kehtima 14.03. Määrusega kinnitati, et kompromissisumma peab üle kandma töötaja arvele mitte hiljem kui 7 päeva jooksul ehk 21.03; 26.03 ei ole raha veel kohale jõudnud. Tean, et vastaspool alustas ülekannet 20.03, kuid ei ole oma ärikontot kinnitanud, ning seega hoitakse raha hetkel kinni ja töötajani raha pole jõudnud. Vastaspoole advokaat leiab, et nemad ei ole midagi valesti teinud ja järgisid lepingut ning täitsid kõik oma kohustused õigeaegselt - kõik, mis nemad tegema pidid, oli ülekande alustamine 7 päeva jooksul ja muu nendesse ei puutu.
Töövaidluskomisjoni sõnul on võimalik määrus viia kohtutäiturile täitmiseks. Kas see on nüüd ainuke võimalus, et töötajal tuleb nüüd veel maksta kohtutäiturile, et määrusega temale määratud raha siiski kätte saada? Kas tööandja on Töövaidluskomisjoni määrust rikkunud, kui raha pole reaalselt töötajani jõudnud 7 päeva jooksul? Tänaseks on nad tegelikult juba 5 päeva hilinenud.
Tänan!
Töövaidluskomisjoni poolt kinnitati määrus, mis hakkas kehtima 14.03. Määrusega kinnitati, et kompromissisumma peab üle kandma töötaja arvele mitte hiljem kui 7 päeva jooksul ehk 21.03; 26.03 ei ole raha veel kohale jõudnud. Tean, et vastaspool alustas ülekannet 20.03, kuid ei ole oma ärikontot kinnitanud, ning seega hoitakse raha hetkel kinni ja töötajani raha pole jõudnud. Vastaspoole advokaat leiab, et nemad ei ole midagi valesti teinud ja järgisid lepingut ning täitsid kõik oma kohustused õigeaegselt - kõik, mis nemad tegema pidid, oli ülekande alustamine 7 päeva jooksul ja muu nendesse ei puutu.
Töövaidluskomisjoni sõnul on võimalik määrus viia kohtutäiturile täitmiseks. Kas see on nüüd ainuke võimalus, et töötajal tuleb nüüd veel maksta kohtutäiturile, et määrusega temale määratud raha siiski kätte saada? Kas tööandja on Töövaidluskomisjoni määrust rikkunud, kui raha pole reaalselt töötajani jõudnud 7 päeva jooksul? Tänaseks on nad tegelikult juba 5 päeva hilinenud.
Tänan!
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja ja tööandja on töövaidluskomisjonis sõlminud kompromissi, siis on see pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui pooled on jõudnud kompromissini, mille kohaselt peab tööandja töötajale kompromissisumma üle kandma töötaja arvele, siis see tähendabki, et etteantud tähtaja jooksul peab töötaja arvelduskontole jõudma nimetatud summa. Kui tööandja seda teinud ei ole, on ta kompromissi tingimusi rikkunud.
Töötajal on võimalik pöörduda kohtutäituri poole, kes saab alustada täitemenetlust. Kohtutäituri kulude kohta saate täiendavad küsida pankrotihaldurite- ja kohtutäiturite kojalt (http://www.kpkoda.ee/).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30)