Liiklusõigus

Tööandjal on õigus nõuda töötajalt viimase poolt tööandjale põhjustatud kahju hüvitamist töölepingu seaduse 4.peatüki sätete alusel. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks on töötaja süü tema kohustuste täitmisel. Varalise vastutuse kokkuleppe puudumine eelöeldut ei mõjuta. Tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja kogu kahju ulatuses. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Seega hooletusest kahju põhjustamise korral tuleb tööandjal kahju hüvitamise nõude esitamisel eelkirjeldatud asjaoludega arvestada.

Politsei mittekutsumine või politsei liiklusõnnetusest teavitamata jätmine, kui selline teavitamine oli kohustuslik, võib kahju põhjustaja olukorda halvendada, kui politsei teavitamata jätmine halvendab kahju tekkimise asjaolude kindlaks tegemist. LS § 169 sätestab nõuded ja tingimused, millal juht peab liiklusõnnetusest politseid teavitama. Üks nendest olukordadest on, kui kahju põhjustaja ja kahju saaja ei ole vastutuse küsimust sündmuskohal lahendanud ja kahju põhjustamise eest vastutavat isikut kirjalikult fikseerinud. Kahju saajaks antud juhul on siis sõiduki omanik ja kui tööandja pädevat esindajat õnnetuse ajal autos ei olnud või sellist isikut ei ilmunud ka hiljem sündmuskohale ja seetõttu ei olnud võimalik õnnetuse fikseerimise kirjalikku nõuet täita, oli kohustus juhtunust teavitada politseid.