Õigus
Küsimus: Kas see on õige, kui töötan 0,5 kohaga, aga oktoobris pakkus tööandja üksnes 2 päeval tööd?15.11.2019
Tere!
Töötan töölepingu alusel 0,5 kohaga. Töögraafik on väga ebamäärane, tavaliselt tean oma tööpäevi ette ainult nädala ulatuses. On esinenud ka seda, et tööjuurest helistatakse hommikul, et kas saan samal päeval tööle tulla. Minu poolt on olnud pidev valmisolek tööle tulla. Oktoobris pakkus tööandja ainult 2 tööpäeva ja lisaks oli 9 päeva põhipuhkust. Tööandja arvestas töötasu ainult 2 tööpäeva eest! Kas see on õiglane, kuna olen ju arvestanud, et töötan poole kohaga ja saan ka vastavat, töölepingus kokku lepitud tasu.
Ette tänades.
Töötan töölepingu alusel 0,5 kohaga. Töögraafik on väga ebamäärane, tavaliselt tean oma tööpäevi ette ainult nädala ulatuses. On esinenud ka seda, et tööjuurest helistatakse hommikul, et kas saan samal päeval tööle tulla. Minu poolt on olnud pidev valmisolek tööle tulla. Oktoobris pakkus tööandja ainult 2 tööpäeva ja lisaks oli 9 päeva põhipuhkust. Tööandja arvestas töötasu ainult 2 tööpäeva eest! Kas see on õiglane, kuna olen ju arvestanud, et töötan poole kohaga ja saan ka vastavat, töölepingus kokku lepitud tasu.
Ette tänades.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Teie küsimusele vastamiseks on tarvis teada, kas Teil on ühe või mitmekuuline arvestusperiood. Lisaks tuleb arvestada, et puhkusel viibimine vähendab töötaja tööajanormi ja selle võrra tuleb vähem tööl käia.
Vastuse andmiseks selgitame esmalt, kuidas kokku leppida töökoormuses ja kuidas, kujuneb tööajanorm. Seejärel, kuidas väheneb tööajanorm, kui töötaja viibib puhkusel. Järgmiseks, kuidas kokku leppida summeeritud tööajas ja mida tähendab arvestusperiood. Ning lõpetuseks, kas kaks tööpäeva oktoobris võib poole kohaga töötades tulla kõne alla.
TÖÖKOORMUSE KOKKULEPE
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 7 kohaselt lepitakse töölepingu kirjalikus lepingus kokku tööajas ehk töökoormuses. Töökoormus on töölepingu oluline tingimus, mis on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik. TLS § 43 lg 1 kohaselt töötab töötaja arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg) kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).
Kokkulepe töölepingus töökoormuse osas peab olema konkreetne. Täistööaja korral on töökoormus töölepingus sõnastatud järgmiselt: töötaja töötab täistööaja alusel arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osalise tööaja puhul tuleb samuti konkreetne tundide arv välja tuua. Näiteks võib kokkulepe olla järgmine: töötaja töötab osalise tööaja alusel arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas (nn 0,5 koormus).
Vastavalt kokkuleppele arvutatakse ka igakuine kalendaarne tööajafond ehk nn normtunnid. Töökoormus (nt osalise tööaja korral arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas) ja tööpäeva pikkus ei pruugi olla samad. Töötaja, kes töötab osalise tööaja alusel (arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas) võib töötada graafiku alusel nt 12 tundi päevas.
TÖÖAJAFONDI (NORMTUNDIDE) ARVUTAMINE
Normtundide arv kuude lõikes kõigub. Valem normtundide leidmiseks on järgmine: kalendaarsete tööpäevade arv (E-R, v.a riigipühad) × arvestuslik tundide arv päevas - 3 tundi kui töötaja tööpäev langeb uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäeva, võidupüha või jõululaupäevale eelnevale tööpäevale. Valem normtundide leidmiseks on kõigile töötajatele samasugune. Seda olenemata sellest, kas töötaja töötab nädalavahetustel, päevasel või öisel ajal või aeg-ajalt ka riigipühadel. Samuti on normtundide arv sama töötajatel, kes töötavad kuutasu, tunnitasu, tükitasu vm töötasu arvutamise viisi alusel. Lisaks ei ole oluline, kas töötatakse ühe- või mitme kuulise arvestusperioodi alusel.
Toome selgitavad näited:
1) Juunikuus 2019 on 19 kalendaarset tööpäeva (E-R, v.a riigipühad). Töötaja töötab osalise tööaja alusel 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötaja normtundide arv juunikuus on 19 × 4 = 76 tundi, eeldusel, et 23. juuni ei ole töötaja tööpäev. Kui 23. juuni on töötaja tööpäev, siis on töötaja normtundide arv 19 × 4 – 3 = 73.
2) Oktoobris 2019 on 23 kalendaarset tööpäeva (E-R, v.a riigipühad). Töötaja töötab osalise tööaja alusel 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötaja normtundide arv oktoobrikuus on 23 × 4 = 92 tundi.
Kui töötaja viibib töölt eemal, siis tema tööajanorm väheneb. Tööajanorm saab väheneda kahel erineval viisil olenevalt sellest, kas tööajakava on koostatud või mitte.
TÖÖAJAFONDI (NORMTUNDIDE) VÄHENEMINE TÖÖLE EEMAL VIIIMISE TÕTTU
1) Tööajakava on koostatud, kuid töötaja viibib töölt eemal, nt puhkusel, haiguslehel vms. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-143-15 märkinud 13. punktis, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb kokkulepitud tööaega vähendada üksnes töötaja tööajale langeva töölt eemal viibitud aja võrra. Tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva puhkuse aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada. Vastasel korral vähendatakse tööaega aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe kohaselt nagunii tööülesandeid täitma. Näiteks kui töötaja tööpäevad on E 11 tundi ja T 11 tundi K-N vaba, R 11 tundi, L 11 tundi, P 11 tundi kuid viibib E-P hoopis haiguslehel, siis väheneb tööajanorm 55 tundi.
2) Tööajakava ei ole koostatud, kuid töötaja viibib töölt eemal, nt puhkusel, haiguslehel vms. Sellisel juhul väheneb tööajanorm kokkulepitud töökoormuse võrra. Näiteks, kui töötaja töötab osalise tööaja alusel arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (nn 0,5 koormus), siis tema tööajanorm väheneb 4 tundi iga kalendaarse tööpäeva kohta (E-R, v.a riigipühad). Näiteks kui töötaja viibib planeeritud põhipuhkusel 2 nädalat ning töötab osalise tööajaga arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas, siis väheneb tema tööajanorm 40 tundi eeldusel, et kahe nädala sisse jääb 10 kalendaarset tööpäeva.
SUMMEERITUD TÖÖAJA JA ARVESTUSPERIOODI KOKKULEPE
Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja töötab graafiku alusel ehk summeeritud tööajaga, siis tuleb kokku leppida ka arvestusperioodi pikkuses ja tööajakava teatavaks tegemise tingimustes. Arvestusperioodi pikkus võib olla ühe kuni nelja kuu pikkune. Tööajakava teatavaks tegemise tingimused tähendab seda, et on kokku lepitud, et tööandja teeb töögraafiku ühe kuu kohta nt 25. kuupäevaks enne uue kuu algust.
Kui arvestusperiood on näiteks nelja kuu pikkune, siis liidetakse kokku nelja kuu normtunnid. Töötaja võib ühel kuul teha rohkem töötunde, kui normtundide arv ette näeb ja teisel vähem, kuid neljanda kuu lõpuks peaks olema töötatud normtundide ulatuses.
Toon selgitava näite.
Töötaja töötab osalise tööajaga arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas (nn 0,5 koormus neljakuulise arvestusperioodi alusel. Arvestusperiood algab 1. august ja lõpeb 30. november. Töötaja normtunnid on 21 × 4 + 21 × 4 + 23 × 4 + 21 × 4 = 84 (august) + 84 (september) + 92 (oktoober) + 84 (november) = 344 tundi.
Töötaja võib töötada näiteks augustis 30 tundi, septembris 110 tundi, oktoobris 44 tundi ja novembris 160 tundi ehk kokku 344 tundi ning töötajal ei ole tekkinud ühtegi üle- või ala tundi.
KOKKUVÕTE, KAS OKTOOBRIS VÕIB TÖÖTADA KAKS TÖÖPÄEVA
Kui Te töötate osalise tööajaga arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas, siis Teie oktoobrikuu normtundide arv on 21 × 4 = 84 tundi. Oletame, et Te viibisite planeeritud puhkusel ning 9 kalendripäeva põhipuhkuse hulka kuulus 7 kalendaarset tööpäeva (E-R), siis väheneb Teie tööajanorm 7 × 4 = 28 tunni võrra ehk oktoobrikuu norm on 84 – 28 = 56 tundi.
Kui Teil on ühekuuline arvestusperiood, siis peaksite Te töötama rohkem kui kaks päeva, sest 56 töötundi ei ole võimalik kahe tööpäevaga teha. Kui Teil on pikem arvestusperiood kui üks kuu, siis on võimalik, et Te töötate oktoobris 2 tööpäeva, saate selle eest töötasu ja põhipuhkuse eest põhipuhkusetasu. Mõnel Teisel kuul peaksite Te selle tõttu rohkem töötama.
Kui tööandja Teile arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud mahus tööd ei paku, aga Teie olete valmis tööd tegema, siis tuleb kõne alla keskmise töötasu nõudmine nende tundide eest, mis normist puudu jäävad töölepingu seaduse § 35 alusel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas seaduses on sätestatud, et tööandja saab õppepuhkuse ajal sundida kodus tööd tegema (kui töö iseloom seda võimaldab)?15.11.2019
Tere! Kas kusagil seaduses on sätestatud, et tööandja saab õppepuhkuse ajal sundida kodus tööd tegema (kui töö iseloom seda võimaldab)?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Õppepuhkus on eesmärgistatud puhkus, mis on ettenähtud õppetegevusega tegelemiseks (loengutel osalemine, kodutööde tegemine, lõputöö kirjutamine vms). Lisaks eesmärgistatud tegevusele on õppepuhkuse kasutamise mõte see, et töötaja saaks tööst vaba aega nimetatud tegevustega tegelemiseks. Seetõttu näeb töölepingu seaduse § 19 p 1 ette, et töötaja ei tee õppepuhkuse ajal tööd. Lisaks on sama perioodi eest ühes ettevõttes saada puhkusetasu ja töötasu, kuivõrd puhkust ei ole sel juhul tegelikkuses kasutatud.
Kokkuvõttes võib öelda, et olenemata sellest, kas töö iseloom võimaldab kodus tööd teha või ei ja kas töötaja soovib tööd teha või ei ja kas tööandja palub tööd teha või ei, ei ole õppepuhkuse ajal töö tegemine lubatud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas pean nõustuma kui seni arvestati tööaja hulka ka aeg puhkamiseks, kuid nüüd soovitakse seda muuta?15.11.2019
Töötan õpilaskodu administraatorina täistööajaga graafikujärgselt summeeritud tööaja arvestusega öötöötajana E-R kl 19.00-08.00 ja L.P. 17.00-06.00. Seni arvestati tööaja hulka ka aeg puhkamiseks, kuid nüüd soovitakse seda muuta. Minu arvestuse järgi moodustab siis tööaeg 11 tundi.
Kas sellisel juhul, kui nüüd ei tule tööaja normtunnid kuus täis, on õigustatud 2 lisavahetuse lisamine graafikusse?
Kas selline tööaja arvestuse muudatus tuleb kajastada ka töölepingus ning kui ma sellega ei nõustu, missugused võivad olla tagajärjed.
Puhkeajal ei ole võimalik töökohalt lahkuda (maakoht) ning ka töö iseloom (õpilaste tervise ja vara turvalisuse kaitse) ei võimalda iga 4 tunni järel 30 minutit töökohalt lahkuda.
Kas sellisel juhul, kui nüüd ei tule tööaja normtunnid kuus täis, on õigustatud 2 lisavahetuse lisamine graafikusse?
Kas selline tööaja arvestuse muudatus tuleb kajastada ka töölepingus ning kui ma sellega ei nõustu, missugused võivad olla tagajärjed.
Puhkeajal ei ole võimalik töökohalt lahkuda (maakoht) ning ka töö iseloom (õpilaste tervise ja vara turvalisuse kaitse) ei võimalda iga 4 tunni järel 30 minutit töökohalt lahkuda.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 47 lg 2 kohaselt peab töötaja iga kuue tunnise töötamise kohta saama vähemalt 30-minutilise tööpäevasisese vaheaja ehk lõunapausi. Kui töötaja saab pausi oma äranägemise järgi sisustada, näiteks minna kõrvalasuvasse kohvikusse, siis võib tööandja pausi tööajast välja arvata ning tasu mitte maksta. Kui töötaja ei saa pausi ise sisustada, siis kuulub paus tööaja hulka. Lisaks lõunapausile tuleb töötajale tagada täiendavad puhkepausid vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg-le 2, mille eesmärk on anda töötajale võimalus tööst lühiajaliselt puhata ja taastuda. Nimetatud pausid kuuluvad tööaja hulka.
Seega Teie küsimusele vastamiseks on tarvis teada, milline on Teie töö iseloom ning kas Teil on võimalik pausi oma äranägemise järgi sisustada. Kui Te peate igal ajahetkel igaks juhuks õpilaste tarvis olemas olema ning hoonest lahkuda ei tohi, siis kuulub paus tööaja hulka. Kui Teil on lubatud hoonest lahkuda, kuid Te ise ei soovi seda teha, siis võib pausi tööaja hulgast välja arvata.
Tööandjal on kohustus tagada töötajale kokkulepitud mahus ehk töökoormusel töö. Kui kokku on lepitud summeeritud tööajas, siis teeb tööandja töögraafiku, üldjuhul ühe kuu kohta ja märgib graafikusse vastavalt töökoormusele vahetuste ja töötundide arvu. Kui lõunapausi tööajast välja arvestamine tähendab seda, et kokkulepitud koormusel töö tagamiseks, tuleb suurendada vahetuste arvu, siis saab tööandja seda teha, eeldusel, et lõunapausi saab tööajast välja arvata ja graafiku muudatust ei tehta poole kuu pealt, vaid järgmise kuu kohta.
Selleks, et teada, mis on võimalikud tagajärjed on jällegi tarvis teada, kas lõunapausi välja arvestamine on lubatud või mitte. Kui on lubatud ja töötaja ei nõustu tööandja koostatud tööajakava kohaselt tööl käima, siis on tegemist töökohustuste rikkumisega ja peale mitmekordseid tööandjapoolseid hoiatamisi võib töösuhe lõppeda ülesütlemisega. Kui pauside välja arvestamine ei ole lubatud, siis on töötajal õigus keelduda lisavahetustest, kuivõrd tegemist oleks sellisel juhul ületunnitöö tegemisega. Tööandjal ei ole õigus töötajat hoiatada ega töösuhet üles öelda põhjusel, et töötaja ei ole nõus ületunnitööd tegema.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas seoses kriminaalkaristusega tuleb automaatselt juhilubade tegemise piirang?13.11.2019
Tere,
Mõned küsimused:
1) Kui isik on jäänud ilma lubadeta vahele ja saanud kriminaalkaristuse, ja soovib teha load ära, millal on võimalik minna autokooli?
2) Kas seoses kriminaalkaristusega tuleb automaatselt lubade tegemise piirang? Või peab selle otsustama kohus (näiteks lisakaristuseks) ja kas see on ka välja toodud sel juhul kohtuotsuses?
3) Kust saab inimene vaadata, kas tal on mingeid piiranguid lubade tegemiseks ja kui pikk on see aeg?
4) Ja kui on peal piirang, kas siis on mingit võimalust, et see piirang tühistada? Näiteks kui inimesel on lube vaja tööl käimiseks.
Päris absurdne on tegelikult see, kui inimene on teinud lolluse ja saab karistuse trahvi või vangistuse ja veel lisaks pole tal võimalust lube teha ja hakata korralikuks liiklejaks, sest pannakse peale ulme aastaid piiranguid. Ja tihti nad sõidavad ikka ilma ja riskivad, sest tööl on vaja käia ja ei anta võimalust lube teha. Olen kuulnud, et mõned on saanud pikkadeks aastateks keelu lube teha.
Aitäh vastuse eest
Mõned küsimused:
1) Kui isik on jäänud ilma lubadeta vahele ja saanud kriminaalkaristuse, ja soovib teha load ära, millal on võimalik minna autokooli?
2) Kas seoses kriminaalkaristusega tuleb automaatselt lubade tegemise piirang? Või peab selle otsustama kohus (näiteks lisakaristuseks) ja kas see on ka välja toodud sel juhul kohtuotsuses?
3) Kust saab inimene vaadata, kas tal on mingeid piiranguid lubade tegemiseks ja kui pikk on see aeg?
4) Ja kui on peal piirang, kas siis on mingit võimalust, et see piirang tühistada? Näiteks kui inimesel on lube vaja tööl käimiseks.
Päris absurdne on tegelikult see, kui inimene on teinud lolluse ja saab karistuse trahvi või vangistuse ja veel lisaks pole tal võimalust lube teha ja hakata korralikuks liiklejaks, sest pannakse peale ulme aastaid piiranguid. Ja tihti nad sõidavad ikka ilma ja riskivad, sest tööl on vaja käia ja ei anta võimalust lube teha. Olen kuulnud, et mõned on saanud pikkadeks aastateks keelu lube teha.
Aitäh vastuse eest
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Olen käesoleval ajal kaalumas ka võimalust küsimus kohtusse viia, et saada selles osas ka kohtute seisukoht. Hetkel on ettevalmistavad tööd käsil.
Vastates küsimustele:
1) Autokooli minekuks piiranguid ei ole. Piirang kehtib juhtimisõiguse omistamisele ja esmase juhiloa väljastamisele. Ehk siis vaatamata autokooli ja väljaõppe läbimisele ei anta juhtimisõigust varem, kui on täidetud LS § 106 lg-s 1 sätetsatud tingimused.
2) Kriminaalkaristusega, mis kaasneb LS § 106 lg-s 1 sätestatud liikluskuriteoga, kaasneb juhtimisõiguse saamise piirang automaatselt e. seadusst tulenevalt. See ei ole karistuse osa.
3) Karistusadmeid saab isik vaadata karistusregistrist (e-toimiku vahendusel). Järelduse, kas tegemist on karistusega, mis takistab juhtimisõiguse saamist, saab teha LS § 106 lg-s 1 sätestatu alusel. Lisaks saab Maanteeametile (Liiklusregistrile) esitada teabenõude.
4) Täna kehtiv regulatsioon ei võimalda piirangut tühistada. Piirangu tühistamiseks tuleb vaidlustada seadusesäte. Seda saab teha konkreetse juhtumi raames, paludes kohtul tunnistada LS § 106 vastav lõige ja punkt vastuolus olevaks põhiseadusega.
Küsimus: Kas mul on keset hagi menetlust mõistlik kohtuvälisele kokkuleppele minna?13.11.2019
Tervist!
Mul on sisse antud elatisehagi, kuna kiirmenetlusele tuli endise elukaaslase poolt vastulause. Olgu siinkohal märgitud, et endine elukaaslane ja laste isa elab Suurbritannias.
Siiani on ta väitnud, et kuna ta tööl ei käi, siis tema ei kavatse midagi maksta, kuid eile tema jutt muutus ning ta tahtis mingisugusele kokkuleppele jõuda. Hetkel on hagis elatis nõutud Eesti miinimumi järgi ja tagasiulatuvalt veebruarist 2019. Kas mul on keset hagi menetlust üldse mõistlik kohtuvälisele kokkuleppele jõuda? Kuna ta on olnud ebausaldusväärne oma varasemate lubaduste poolest, siis kipun arvama, et läbi kohtu on kindlam - maksma ei saa teda nagunii kuidagi sundida.
Teine asi, mida ta väidab, on see, et isegi kui ma seda elatist lastele läbi kohtu nõudma hakkan, ei saa tema sõnade järgi Eesti kohus talle midagi teha ja Suurbritannias kehtivad teised reeglid. Kuidas sellega päriselt on?
Mul on sisse antud elatisehagi, kuna kiirmenetlusele tuli endise elukaaslase poolt vastulause. Olgu siinkohal märgitud, et endine elukaaslane ja laste isa elab Suurbritannias.
Siiani on ta väitnud, et kuna ta tööl ei käi, siis tema ei kavatse midagi maksta, kuid eile tema jutt muutus ning ta tahtis mingisugusele kokkuleppele jõuda. Hetkel on hagis elatis nõutud Eesti miinimumi järgi ja tagasiulatuvalt veebruarist 2019. Kas mul on keset hagi menetlust üldse mõistlik kohtuvälisele kokkuleppele jõuda? Kuna ta on olnud ebausaldusväärne oma varasemate lubaduste poolest, siis kipun arvama, et läbi kohtu on kindlam - maksma ei saa teda nagunii kuidagi sundida.
Teine asi, mida ta väidab, on see, et isegi kui ma seda elatist lastele läbi kohtu nõudma hakkan, ei saa tema sõnade järgi Eesti kohus talle midagi teha ja Suurbritannias kehtivad teised reeglid. Kuidas sellega päriselt on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil ei ole õnnestunud varasemalt omavahel kokkuleppele jõuda, ei soovitaks mina sõlmida kohtuväliselt kokkulepet, sest see ei ole sundtäidetav. Kui jõuate omavahel kokkuleppele, esitage kokkulepe kohtule kinnitamiseks - kohtu poolt kinnitatud kokkulepe omab täpselt samasugust õigusjõudu, nagu kohtu poolt langetatud otsus.
Kui laste elukoht on Eestis, toimub kohtumenetlus Eestis meie seaduste järgi, olenemata sellest, kus on laste isa elukoht.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasal B on õigus/alust nõuda ühisvara jagamist abikaasa A varasema kohustuse võrra väiksemas ulatuses?13.11.2019
Tere!
Elukaaslased astuvad varaühisusse - võtavad eluasemelaenu uue ühise eluaseme soetamiseks. Eluasemelaenule lisatakse elukaaslase A varasem kohustus. Elukaaslasel B kohustused puuduvad. Elukaaslased abielluvad ja neist saavad abikaasad. St, varasema varaühisuse ajal eluasemelaenuga soetatud ühisest eluasemest saab ühisvara. Abikaasad elavad õnnelikus abielus, kuniks armastus saab otsa ....
Abikaasad soovivad lahutada. Kuna abieluvaraleping puudub, siis tuleks ühisvara jagada abikaasade vahel võrdsetes osades, pooleks.
Kas abikaasal B on õigus/alust nüüd nõuda ühisvara jagamist abikaasa A varasema kohustuse võrra väiksemas ulatuses?
Parimate soovidega,
Abikaasad A ja B
Elukaaslased astuvad varaühisusse - võtavad eluasemelaenu uue ühise eluaseme soetamiseks. Eluasemelaenule lisatakse elukaaslase A varasem kohustus. Elukaaslasel B kohustused puuduvad. Elukaaslased abielluvad ja neist saavad abikaasad. St, varasema varaühisuse ajal eluasemelaenuga soetatud ühisest eluasemest saab ühisvara. Abikaasad elavad õnnelikus abielus, kuniks armastus saab otsa ....
Abikaasad soovivad lahutada. Kuna abieluvaraleping puudub, siis tuleks ühisvara jagada abikaasade vahel võrdsetes osades, pooleks.
Kas abikaasal B on õigus/alust nüüd nõuda ühisvara jagamist abikaasa A varasema kohustuse võrra väiksemas ulatuses?
Parimate soovidega,
Abikaasad A ja B
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elukaaslased soetavad ühiselt eluaseme, teevad nad seda eelduslikult võrdsetes osades kaasomanikena. Kui elukaaslased seejärel abielluvad, jäävad nad soetatud eluaseme suhtes jätkuvalt kaasomanikeks - kuivõrd eluase oli soetatud enne abielu, on see abikaasade lahusvara, mitte ei muutu abiellumisel automaatselt ühisvaraks (viimast saaks teha vaid abieluvaralepinguga). Seega abielu lõppedes ei saa enne abielu kaasomandisse soetatud eluaset üleüldse ühisvarana jagada. Kui ühe abikaasa lahusvarasse kuuluvat kohustust on täidetud abielu ajal abikaasade ühisvara arvelt, võib see anda aluse teisele abikaasale õiglase hüvitise nõudmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean lahkuma lahutatud abikaasa kingitusena saadud majast ja minema meie ühiselt soetatud maamajja?13.11.2019
Lahutasin oma mehest, kes sai kinkelepinguga oma vanaemalt maja, kus praegu elame. Abielu aja jooksul võtsime koos pangalaenu (mina olen kaaslaenaja), mille eest tegime majas remondi ja ka väikese juurdeehituse. Lisaks on meil maja maal, mille soetasime abielu aja jooksul. Ühiseid lapsi meil ei ole. Minu endine abikaasa maksab pangalaenu, millest veel on tasuda 25 %. Kas on õigust mind sundida praegusest elukohast lahkuma majja, mille soetasime koos? Kas praegusest majast lahkumisel on mul õigus nõuda praeguse elukoha eest kompensatsiooni?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie elukohaks olev maja on omandatud abielu ajal kinkelepingu teel, on tegemist Teie abikaasa lahusvaraga, kuid kui olete seda abielu jooksul ühisvara arvelt remontinud, on Teil õigus nõuda selle eest hüvitist. Kui maamaja on omandatud abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga ja see tuleb jagada võrdsetes osades.
Praeguses olukorras tuleks kindlasti ette võtta ühisvara jagamine, et lahendada praegused elukorralduslikud ja varalised küsimused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida saaksin veel teha kui isa ei maksa elatist ja täitur ei saa ka raha kätte?13.11.2019
Tere. Kui kohus olnud ja elatis isalt välja mõistetud miinimum summas kahele lapsele ja asi antud edasi ka kohtutäiturile, kes aitaks, kuid isa elatist siiski ei maksa. Mida saaksin veel teha või millised võimalused veel oleks, mida täiturilt paluda ja kuidas saaks täitur survestada. Hetkel ei oska enam ja asi veninud pikalt aastast 2016. Olen palunud täiturilt ka juhilubade peatamist, kuid sain vastuseks, et seda teha ei saa, sest saan elatisabi, kui isa ei maksa.
Laste isa muidu töötuna arvel, kuid saab lubada reisimist ja elab oma majas uue naise ja naise lastega, kes täisealised.
Isa lastega ei suhtle ja kohustust täita ka ei taha ega vasta täituri mailidele.
Millised on meie võimalused ja kas tõesti kohtu otsus ei loe midagi meie riigis ja saamegi elatisabi.
Laste isa muidu töötuna arvel, kuid saab lubada reisimist ja elab oma majas uue naise ja naise lastega, kes täisealised.
Isa lastega ei suhtle ja kohustust täita ka ei taha ega vasta täituri mailidele.
Millised on meie võimalused ja kas tõesti kohtu otsus ei loe midagi meie riigis ja saamegi elatisabi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Saan aru, et olete kasutanud erinevaid võimalusi täitemenetluses, kuid elatisraha siiski kätte pole õnnestunud saada. Loen, et laste isa elab oma majas - kui laste isa on maja omanik, võiks sissenõude seada ka laste isa kinnisvarale, kas olete seda võimalust kasutanud?
Iseenesest võiks kaaluda ka menetluse alustamist karistusseadustiku § 169 järgi, mis käsitleb vanema teadlikku kõrvalehoidumist lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest - see ei too küll elatisraha, kuid võib siiski vanemat distsiplineerida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja kuidas muutub elatisraha maksmise kord alates 01.01.2020?11.11.2019
Tere
Kas täisealine lapsel(19), kes õpib kõrgkoolis sessioonõppes, on õigus elatisrahale? Laps elab koos lahutatud lapsevanemaga.
Kas ja kuidas muutub elatisraha maksmise kord alates 01.01.2020?
Ette tänades!
Kas täisealine lapsel(19), kes õpib kõrgkoolis sessioonõppes, on õigus elatisrahale? Laps elab koos lahutatud lapsevanemaga.
Kas ja kuidas muutub elatisraha maksmise kord alates 01.01.2020?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui täisealine laps omandab kõrgharidust, on tal õigus vanemate ülalpidamisele, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni.
Uus elatise maksmise kord (elatise kalkulaator) on alles väljatöötamisel, hetkel ei oska ma seda täpsemalt kommenteerida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaksin tegema olukorras, kus lapse isa kergekäeliselt puudumistõendeid kirjutab?11.11.2019
Tere!
Elame lapse isaga lahus juba aastaid. (Olgu ära mainitud, et laps käib põhikoolis). Vahepeal elas lapse isa välismaal ja ei teinud lapsest väga välja juba siis. Nüüd elab Eestis ja meelitas lapse enda juurde selliselt, et laps oleks 50/50 ajast nii tema juures kui ka minu, lapse ema, juures. See ei olegi probleem. Probleem on selles, et mida teha juhul, kui lapse isa kirjutab asjatult ja põhjuseta lapsele e-kooli puudumisi, et laps saaks varem koolist ära? Ma ei näe põhjust lapsel koolitundidest puududa, kui ta ei ole just haigestunud. Lapse isa aga kirjutas antud juhul lapsele viimastest tundidest puudumistõendi, kuna laps oli kukkunud kehalise kasvatuse tunnis. Küsisin lapselt, kas valutab? Laps vastas seepeale rõõmsalt, et ei valuta. Mina näen, et laps oleks ju vabalt saanud tundidest osa võtta. Mis siis, et ta kirjutada ei saa, kuulata saab ju ikka ja infot talletada. Mida peaksin tegema sellise olukorra puhul? Kas tõesti võib lapse isa kergekäeliselt puudumistõendeid kirjutada? Aitäh!
Elame lapse isaga lahus juba aastaid. (Olgu ära mainitud, et laps käib põhikoolis). Vahepeal elas lapse isa välismaal ja ei teinud lapsest väga välja juba siis. Nüüd elab Eestis ja meelitas lapse enda juurde selliselt, et laps oleks 50/50 ajast nii tema juures kui ka minu, lapse ema, juures. See ei olegi probleem. Probleem on selles, et mida teha juhul, kui lapse isa kirjutab asjatult ja põhjuseta lapsele e-kooli puudumisi, et laps saaks varem koolist ära? Ma ei näe põhjust lapsel koolitundidest puududa, kui ta ei ole just haigestunud. Lapse isa aga kirjutas antud juhul lapsele viimastest tundidest puudumistõendi, kuna laps oli kukkunud kehalise kasvatuse tunnis. Küsisin lapselt, kas valutab? Laps vastas seepeale rõõmsalt, et ei valuta. Mina näen, et laps oleks ju vabalt saanud tundidest osa võtta. Mis siis, et ta kirjutada ei saa, kuulata saab ju ikka ja infot talletada. Mida peaksin tegema sellise olukorra puhul? Kas tõesti võib lapse isa kergekäeliselt puudumistõendeid kirjutada? Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eelkõige peaksid vanemad läbi ühise arutelu lapse hooldusõiguse teostamises omavahel kokkuleppele jõudma, kuid kui see ei õnnestu, võiksite pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Äkki õnnestub kolmanda isiku vahendusel jõuda ühisele seisukohale kasvatuslikes küsimustes. Samuti võib lastekaitsetöötaja soovitada teile ja/või lapse isale mõne kursuse-koolituse läbimist, mis toetab vanemat lapse kasvatusega seotud küsimustes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand