Õigus
Küsimus: Kuidas käituda, kui oleme kolleegidega sõjajalal ja ühe tuttav väidetav advokaat tahab minuga rääkida?08.11.2019
Tere, töötan kohas, kus on naiskollektiiv, kes on omavahel sõjajalal. Ütleme nii, et meid on 3 ja keegi meist ei ole niiöelda puhas, me laimame kõik üksteist, sellega aga kaasneb see, et kuna mul on tükitöö ja üks meesterahvas, kes meile ette seda teeb, on seotud ühe meie töötajaga eraelus ja tänu sellele ta kaitseb seda naist ja ma ei saanud 2 päeva järjest tems pärast tööd teha. Nüüd aga on asi nii kaugele läinud, et ma proovisin minna inimese juurde ja lõpetada need laimamised omavahel aga tema seda ei soovinud ja täna tuli selle naisterahva ema mu õe töö juurde, segas mind ja ütles et ta on advokaat ja soovib minuga rääkida, ega ma ei tea kas ta seda ka on aga ükski isik ei tule mind tööl olles segama sellega. Ja see peaks olema mitte tööalane asi. Mis ma tegema peaksin või kuidas edasi käituma?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vaidlustes tuleb alati eristada seda, kas tegemist on vaidluse/ähvardusega või on ühel poolel teise vastu juba nõue. See tähendab seda, et kui Teie tülitsete oma kolleegidega, siis on see ilmselgelt kõigile osapooltele ebameeldiv, kuid kellelgi ei ole teise vastu tekkinud nõuet. Toon selgitava näite. Näiteks, kui tööandja on jätnud Teile töötasu makstama, siis on Teil saamata jäänud töötasu nõue ja Teil on õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kui kolleeg tuleb Teile kallale ja tekitab kehavigastusi, siis on Teil tema vastu tekkinud rahaline nõue (ravikulud + võimalik moraalse kahju nõue), mida saate tema vastu esitada kohtus.
Nii kaua kui kolleeg ei ole Teie vastu esitanud ametlikku nõuet läbi kohtu või teinud avaldust politseisse, on tegemist tavapärase tüliga, kuhu kolleeg on kaasanud kolmandaid osapooli (sõbrad, tuttavad, advokaadid), kellega Teil ei ole kohustust suhelda. Kui kolmandate osapooltega suhtlemine võiks lahendada tekkinud tüli, siis on mõistlik nendega muidugi suhelda.
Kui Teie omavahelised tülid segavad juba töö tegemist, siis on mõistlik pöörduda ka tööandja või töökeskkonnavoliniku poole, sest tööandjal on kohustus tagada vaimsele tervisele ohutu töökeskkond. Tüli lahendamisel peaksid kõik osapooled ühiselt jõupingutusi tegema, kuivõrd kõikide vaimne heaolu on võrdselt oluline.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja ei peaks mitte maksma lõpparvega eelmise kuu palga pluss sellel kuul välja teenitud palga?08.11.2019
Tere
Lõpetasin TL §85 lg1 alusel kuupäevaga 04.10. Lõpparve sain umbes poole väiksema kui algselt palga pidin saama. Päev varem saadeti mulle meilile ka palgaleht, kus oli oluliselt suurem summa. On jäänud mulje nagu tööandja oleks jätnud eelmise kuu palga välja maksmata. Palgapäevani on 10.10. Kas tööandja ei peaks mitte maksma lõpparvega eelmise kuu palga pluss sellel kuul välja teenitud palga? Nad ju ei saa mulle mingeid kinnipidamisi teha, kui ma oma nõusoleku ei ole andnud?
Lõpetasin TL §85 lg1 alusel kuupäevaga 04.10. Lõpparve sain umbes poole väiksema kui algselt palga pidin saama. Päev varem saadeti mulle meilile ka palgaleht, kus oli oluliselt suurem summa. On jäänud mulje nagu tööandja oleks jätnud eelmise kuu palga välja maksmata. Palgapäevani on 10.10. Kas tööandja ei peaks mitte maksma lõpparvega eelmise kuu palga pluss sellel kuul välja teenitud palga? Nad ju ei saa mulle mingeid kinnipidamisi teha, kui ma oma nõusoleku ei ole andnud?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töösuhte lõppedes tuleb töölepingu seaduse § 84 lg 1 kohaselt lõpparve osana välja maksta kõik väljateenitud tasud, milleks üldjuhul on töösuhte lõppemiseni (antud juhul september ja kuni 04. oktoober) väljateenitud töötasu, väljateenitud ja kuid kasutamata ja aegumata põhipuhkusehüvitist. Kui on muid väljateenitud tasusid (päevaraha, koondamishüvitis vms), siis tuleb ka need lõpparve osana välja maksta.
Lõpparve puhul tuleb tähele panna ka maksusüsteemi. See tähendab, et kui ühte kuusse satub tavapärasest suurem makse (nt töötasu ja puhkusehüvitis korraga), siis võib erisusi tulla tulumaksuvaba miinimumi arvutamisel. Lisaküsimused maksuvaba tulu suuruse ja selle arvutamise kohta saate esitada Maksu- ja Tolliametile.
Kui tööandja ei ole oma kohustusi täitnud, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu nõudega. Saamata jäänud töötasu saab nõuda kuni kolm aastat tagant järele. Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjonile esitamiseks leiate siit: https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas toimida, et kindlus säiliks, kui dekreedist naasmisel pakutakse uut ametikohta katseajaga?08.11.2019
Tere, tegin avalduse tööandjale, et soovin peale dekreeti tööle tagasi tulla, dekreeti lõpuni jääb veel ca 1 aasta. Tööandja pakub mulle teise ametikohta ja soovib uue töölepingu või lepingulisa vormistada, kus katseaeg ka sees. Minu eelmisel ametikohal on nüüd teine isik (tähtajatu lepinguga). Uute tingimustega olen põhimõtteliselt nõus kuid tahan olla ikkagi kuni dekreedi lõpuni kaitstud (et säiliks õigus eelmisele ametikohale mis oli enne dekreeti juhul kui uuel ametikohal hakkama ei saa või katseaja jooksul otsustakse et mina ei sobi). Kuidas saab seda vormistada?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja ja tööandja on töölepingu kirjalikus dokumendis kokku leppinud tööülesannetes, töötasus, töökoormuses ja töötamise asukohas. Tegemist on oluliste töölepingu tingimustega, mida saab muuta üksnes poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel. See tähendab seda, et tööandja võib teha Teile ettepaneku muuta näiteks tööülesandeid ja tasu, kuid Teil on õigus keelduda.
Kui Te viibite rasedus-ja sünnituspuhkusel ja peale seda lapsehoolduspuhkusel, siis sellel ajal Teie tööleping ei muutu kehtetuks. Ehk Teil on endiselt tööleping koos kõikide varasemate kehtivate kokkulepetega. Kui Te olete nõus töölepingut muutma, siis muutused tuleb väga täpselt tööandjaga läbi rääkida. Muutustega peavad nõus olema mõlemas pooled. Muutustes ei pea läbi rääkima lapsehoolduspuhkuse ajal. Seda võib teha ka peale puhkuselt naasmist.
Lepingut muutes on oluline läbi rääkida muutuste sisus (näiteks kui palju muutub palk, millised on uued tööülesanded, millised vanad tööülesanded jäävad kehtima jne) ja nende kriteeriumites. Kriteeriumite all on silmas peetud seda, et on võimalik kokku leppida, kui pikalt muutus kehtib. Näiteks võib kokku leppida, et uusi tööülesandeid täidetakse kaks kuud ja peale seda naaseb töötaja oma endiste tööülesannete juurde. Ehk muutustes (mitte segi ajada kogu lepingu tähtajalisusega) on võimalik kokku leppida tähtajaliselt.
Teiseks võib kõne alla tulla kokkulepe, mille kohaselt naaseb töötaja oma endisele ametikohale juhul, kui esimese kuu jooksul selgub, et uus ametipositsioon ei sobi. Kokku tuleks leppida, millised on täpsed tingimused, kui töötaja saab naasta endisele ametikohale, kas tarvis on ainult töötaja sooviavaldust või peavad nõus olema mõlemad pooled või otsustab seda tööandja vms. Igal juhul peab konkreetne kokkulepe kirjas olema, et sellele saaks hiljem tugineda.
Mis puudutab uue katseaja kohaldamist, siis tuleb märkida, et katseaja eesmärk on teha kindlaks, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Katseaja käigus hindab tööandja, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Samuti saab töötaja katseaja jooksul välja selgitada, kas ta suudab ja tahab kokkulepitud tööd teha. See tähendab, et osapooltel on võimalus jõuda katseajal selgusele, kas selline suhe vastab nende tahtele või mitte.
Kui töötajale on kord juba katseaega rakendatud, siis uue kohaldamine ei ole mõistlik ega eesmärgipärane. Tööandja on juba hinnanud töötaja isikuomadusi ja tema suhtumist töösse, kohusetunnet, tööülesannetega hakkamasaamist, õppimisvõimekust jne. Ehk teisisõnu, kui töötaja ja tööandja on mõlemad nõus uutes tingimustes (ülesanded, tasu jm), siis on tööandja hinnanud töötaja sobiks, et uusi tingimusi talle üldse pakkuda. Seetõttu ei saa uute tingimuste kokkuleppimisel kokku leppida uues katseajas.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas mul on õigus osta lastele ise riided ja see elatisest maha arvestada?06.11.2019
Tere. Kas mul on õigus osta lastele ise riided ja see elatisest maha arvestada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtulahendiga väljamõistetud, ei tohi sellest omaalgatuslikult mahaarvamisi teha, vastasel juhul võib seda käsitleda kohtulahendi rikkumisena ja vanem võib algatada täitemenetluse.
Kui elatis ei ole kohtu kaudu välja mõistetud, olenevad elatise maksmise tingimused vanemate kokkuleppest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on olemas omavalitsuses nö kolmandat osapoolt kelle juuresolekul oleks võimalik paika panna lapsega suhtlemine?06.11.2019
Tere.
Meil on lapse emaga ühine hooldusõigus aga samas elame juba pea 5 aastat eraldi. Laps ise elab emaga. Mure selline, et pole suutnud 5 aasta jooksul lapse suhtes asju paika saada.
Nii koosviibimise, pühade koosveetmise, last puudutavate teemade arutamisel jne.
Mis on palju närvesööv ja tekitab jõuetuse tunnet.
Oskate ehk öelda kas on võimalik ka alustuseks kohtuväliselt lapsega seonduvaid teemasid reguleerida või ainult kohtu poole pöörduda?
Ehk siis kas on olemas omavalitsuses inimesi nö kolmandat osapoolt kelle juuresolekul oleks võimalik paika panna lapsega suhtlemine, lapsega seonduvate infode jagamine jne...
Suured tänud ette info eest
Meil on lapse emaga ühine hooldusõigus aga samas elame juba pea 5 aastat eraldi. Laps ise elab emaga. Mure selline, et pole suutnud 5 aasta jooksul lapse suhtes asju paika saada.
Nii koosviibimise, pühade koosveetmise, last puudutavate teemade arutamisel jne.
Mis on palju närvesööv ja tekitab jõuetuse tunnet.
Oskate ehk öelda kas on võimalik ka alustuseks kohtuväliselt lapsega seonduvaid teemasid reguleerida või ainult kohtu poole pöörduda?
Ehk siis kas on olemas omavalitsuses inimesi nö kolmandat osapoolt kelle juuresolekul oleks võimalik paika panna lapsega suhtlemine, lapsega seonduvate infode jagamine jne...
Suured tänud ette info eest
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Esimeses järjekorras, enne kohtusse pöördumist, tulekski pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Paljudel juhtudel õnnestub vaidlus suhtluskorra osas lahendada lastekaitsetöötaja vahendusel. Kui see siiski ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole pöörduda, ka sellisel juhul kaasatakse kohtumenetlusse arvamuse andmiseks lastekaitsetöötaja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui laps lõpetab gümnaasiumi, siis kas suvekuudel (siis ju ei õpi) tuleb maksta elatist või ainult õppeperioodi ajal?05.11.2019
Tere.
Laps andis kohtusse hagi, kus nõuab minult 260€. Olen maksnud talle iga kuu eelmise kohtuotsuse järgi 190€. Mul on ka alaealine laps ja elame välisriigis. Olen abielus. Milliseid kulutusi võetakse minu puhul arvesse alimentide arvestamisel ja mille järgi minu puhul arvestatakse miinimumi, mis minule elamiseks jääma peab? Kas täisealine laps peab tõestama oma igakuised kindlad kulutused? Ja kui laps lõpetab gümnaasiumi, siis kas suvekuudel (siis ju ei õpi) tuleb maksta elatist või ainult õppeperioodi ajal?
Laps andis kohtusse hagi, kus nõuab minult 260€. Olen maksnud talle iga kuu eelmise kohtuotsuse järgi 190€. Mul on ka alaealine laps ja elame välisriigis. Olen abielus. Milliseid kulutusi võetakse minu puhul arvesse alimentide arvestamisel ja mille järgi minu puhul arvestatakse miinimumi, mis minule elamiseks jääma peab? Kas täisealine laps peab tõestama oma igakuised kindlad kulutused? Ja kui laps lõpetab gümnaasiumi, siis kas suvekuudel (siis ju ei õpi) tuleb maksta elatist või ainult õppeperioodi ajal?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täisealise lapse elatisele ei ole seatud alammäära (nagu alaealise lapse puhul), elatis on vajaduspõhine. Kohtu kaudu elatist nõudes tuleb täisealisel lapsel tõendada ja põhjendada oma vajaduste suurust, millest pool tuleks kanda emal ja teine pool isal (kui laps elan nt emaga, teeb ema tõenäoliselt lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi ja elatist maksma ei pea). Lisaks lapse vajaduste suurusele võetakse arvesse ka ülalpidamiseks kohustatud vanema varanduslikku seisundit ja ülalpeetavate arvu, kuid nö miinimumi, mis Teile peale elatise maksmist kätte peaks jääma, kehtestatud ei ole.
Täisealise lapse ülalpidamise eelduseks on asjaolu, et ta omandab haridust, mida tõendab omakorda fakt, et laps on haridusasutuse nimekirjas. Kui ta seda on, on tal õigus ülalpidamisele, sealhulgas ka sellel ajal, mil õppetööd õppepuhkuse tõttu parasjagu ei toimu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas puudega isik võib parkida sõidukit seda keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas, kui see ei takista jalakäijat?04.11.2019
Tere. Te selgitasite ühes vastuses LS §68 lg 3 p 1 näitel parkimist kõnniteel, kui jalakäijale on jäetud 1,5 m laiune käiguriba. Mul küsimus pigem punkti 2 kohta, milles märgitud, et liikumispuudega juht tohib parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.
Kas sellest punktist tulenevalt võib puudega isik parkida sõidukit seda keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas, kui see ei takista jalakäijat (on kõnnitee), ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust (laiendusega õueala tee, mahub 2 sõiduautot korraga teine teisest mööduma lisaks parkijatele)? Õueala asub asulas.
Kas sellest punktist tulenevalt võib puudega isik parkida sõidukit seda keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas, kui see ei takista jalakäijat (on kõnnitee), ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust (laiendusega õueala tee, mahub 2 sõiduautot korraga teine teisest mööduma lisaks parkijatele)? Õueala asub asulas.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui ringtee on tühi, siis milline on ringteele sõitmise järjekord?04.11.2019
Tere,
Sarnane küsimus on esitatud kuid mulle jäi ikkagi segaseks.
Kui ringtee on tühi ja ringteele sisenemis kohtades on autod valmis ristmikule sõitma, kas neile kehtib mingi järjekord, et kes võib esimesena minna nagu ristmikul parema käe reegliga?
Kas ringteel pean laskma minust paremale poole jäävad autod enne ringteele sõita?
Teine küsimus:
Kas paremale suunav "Ümberpõike suund" märk keelab mul teha vasakpööret? (nagu märk "Kohustuslik sõidusuund")
Sarnane küsimus on esitatud kuid mulle jäi ikkagi segaseks.
Kui ringtee on tühi ja ringteele sisenemis kohtades on autod valmis ristmikule sõitma, kas neile kehtib mingi järjekord, et kes võib esimesena minna nagu ristmikul parema käe reegliga?
Kas ringteel pean laskma minust paremale poole jäävad autod enne ringteele sõita?
Teine küsimus:
Kas paremale suunav "Ümberpõike suund" märk keelab mul teha vasakpööret? (nagu märk "Kohustuslik sõidusuund")
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samas on LS § 17 lg 5 p 5 norm, mis ütleb, kes peab kellele andma teed, mitte aga, kes võib esimesena ristmikule sõita juhul, kui reaalset elulist vajadust tee andmiseks ei ole. Ehk siis küsimus taandub sellele, kas kahe või mitme konkreetse sõiduki liikumisteed võivad üldse lõikida või mitte. Kui sõidukid asetsevad ringristmikul teineteisest sedavõrd kaugel, et isegi, kui nad alustavad korraga sõitu ringristmikule, ei ole reaalne nende liikumisjoonte lõikumine, võivadki mõlemad juhid ringristmikule korraga sõita. See on alati konkreetse liiklusolukorra hindamise küsimus, st iga juht peab hindama, kas tema liikumistrajektoor ja kiirus on sellised, mis võimaldavad täita "anna teed nõuet". Kui juht hindas liiklusolusid valesti ja toimub kokkupõrge, vastutab tagajärje eest juht, kes eiras teeandmise kohustust.
Liiklusmärk 421 (ümberpõike suund) näitab ümberpõike suunda takistusest. Kui muu liikluskorraldus lubab või ei keela teha vasakpööret, siis on vasakpööre lubatud. Teisisõnu - vasakpöörde osas tuleb lähtuda vasakpööret reguleerivatest normidest ja liiklusmärkidest. Vasakpööre LS § 2 p 61 tähenduses ei kuulu LM 421 reguleerimisalasse, kuivõrd vasapööre on eelkõige manööver LS § 2 p 37 mõttes, mida liiklusseadus käsitleb eraldi ümberpõikest.
Küsimus: Kuidas vabaneda mootorsõidukitest, kui mootorsõiduk on pargitud eraterritooriumile, kuid puuduvad numbrimärgid?04.11.2019
Kuidas peaks käituma territooriumi omanik sellises olukorras, kuidas vabaneda mootorsõidukitest?
Mootorsõiduk on pargitud eraterritooriumile, kuid sõidukil puuduvad riiklikud numbrimärgid. Territooriumi sissesõidud on tähistatud vastavate tähistega (parkimine 2h. kellaga, eravaldus).
Lugupidamisega
Mootorsõiduk on pargitud eraterritooriumile, kuid sõidukil puuduvad riiklikud numbrimärgid. Territooriumi sissesõidud on tähistatud vastavate tähistega (parkimine 2h. kellaga, eravaldus).
Lugupidamisega
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui sõiduki teisaldamiseks LS § 92 lg-s 2 kirjeldatud alused puuduvad, on sõiduki, mille omanik ei ole teada, sundteisaldamine problemaatiline.
Küsimus: Mida teha, kui ema ei lase isal ja lastel omavahel kohtuda?04.11.2019
Tere,
mu elukaaslasel on kohtu poolt määratud elatise võlg mida ta siis nüüd aegamisi maksab ja sellega sujub, mure seisneb selles, et mulle tundub, et tema endised elukaaslased ei käitu õiglaselt, mis puutub lastesse. Asi siis nii, et laste ema ei lase lapsi isa juurde. Olen korduvalt kõrval olnud kui ta helistab ja uurib, et millal saaks ja võiks lapsed enda juurde võtta või nendega koos kuhugi minna või midagi teha ja ainus mis vastu kõlab, et ei saa ja ei tea milla saab. Ja samas on pidevalt olukordi kui lapsed ise helistavad ja küsivad, et millal saaks isa juurde aga isa ei saa ju ilma ema loata ka enda juurde lapsi võtta ja kui lapsed ema käest küsivad siis kõlab ka koheselt eitav vastus. Samas on lapsed pidevalt hoiul mehe sugulaste juures, miks ei või siis lapsed olla isaga. Kas siis isadel tõesti ei ole mingeid õigusi, elatis raha võetakse vastu küll avasüli aga samas isa lapsi enda juurde ei saa ja näeb neid ainult siis kui sugulaste juurde läheb siis kui lapsed seal. Mida peaks tegema et lapsed saaks ka isaga aega veeta, kohtu jaoks ja advokaatide jaoks meil raha ei ole.
mu elukaaslasel on kohtu poolt määratud elatise võlg mida ta siis nüüd aegamisi maksab ja sellega sujub, mure seisneb selles, et mulle tundub, et tema endised elukaaslased ei käitu õiglaselt, mis puutub lastesse. Asi siis nii, et laste ema ei lase lapsi isa juurde. Olen korduvalt kõrval olnud kui ta helistab ja uurib, et millal saaks ja võiks lapsed enda juurde võtta või nendega koos kuhugi minna või midagi teha ja ainus mis vastu kõlab, et ei saa ja ei tea milla saab. Ja samas on pidevalt olukordi kui lapsed ise helistavad ja küsivad, et millal saaks isa juurde aga isa ei saa ju ilma ema loata ka enda juurde lapsi võtta ja kui lapsed ema käest küsivad siis kõlab ka koheselt eitav vastus. Samas on lapsed pidevalt hoiul mehe sugulaste juures, miks ei või siis lapsed olla isaga. Kas siis isadel tõesti ei ole mingeid õigusi, elatis raha võetakse vastu küll avasüli aga samas isa lapsi enda juurde ei saa ja näeb neid ainult siis kui sugulaste juurde läheb siis kui lapsed seal. Mida peaks tegema et lapsed saaks ka isaga aega veeta, kohtu jaoks ja advokaatide jaoks meil raha ei ole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laste isal on nii õigus kui ka kohustus oma lastega suhelda ja laste ema suhtlemist kuidagi takistada ei tohiks. Kui vanemad siiski omavahel suhtluskorras kokkuleppele ei saa, tuleks oma murega pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole, kes aitab vanematel saavutada üksmeelt. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel kokkulepet ei sünni, tuleb ikkagi pöörduda suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand