Õigus

Lugupeetud pöörduja

Kui ettevõtte omanik soovib töötada iseenda firmas, siis kehtib talle töölepingu seadus samas ulatuses nagu teistele töötajatele, s.t erisusi ei ole. Oluline on töölepingus sätestada töölepingu seaduse §-s 5 toodud kohustuslikud nõuded (töötasu, ülesanded, tasu, töötamise asukoht jms).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 63 lg 1 kohaselt on emal või isal õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last või kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. See tähendab seda, et lapsepuhkust antakse töötaja tööpäevades. Tööpäeva all on silmas peetud töötaja reaalset tööpäeva mitte kalendaarset tööpäeva. Töötaja saab lapsepuhkust kasutada üksnes oma tööpäevadel. Kui töötaja tööpäev on näiteks nädalavahetusel või riigipühal, siis sellel päeval on võimalik lapsepuhkuse kasutamine. Lapsepuhkuse eesmärk on töötajale anda lisa aega lapsega koos olemiseks.

Lapsepuhkusel viibimine vähendab töötaja tööajanormi, s.t lapsepuhkusel viibitud päevi ei pea töötaja tagant järele tegema. Eesmärk on, et tööaeg väheneb ning selle arvelt saab töötaja veeta lastega rohkem aega koos. Kui töötaja, kes töötab E-R, sooviks kasutada lapsepuhkust laupäeval või pühapäeval ehk päeval, mis on nagunii vaba, siis ei ole täidetud seaduse eesmärk, töötaja ei ole saanud lisa vaba aega. Samas, kui töötaja, kelle tööpäev langeb nädalavahetusele, siis lapsepuhkuse kasutamine sel ajal on igati eesmärgipärane.

Kui töötaja viibib töölt eemal, siis tema tööajanorm väheneb. Tööajanorm saab väheneda kahel erineval viisil olenevalt sellest, kas tööajakava on koostatud või mitte.
1) Tööajakava on koostatud, kuid töötaja viibib töölt eemal, nt puhkusel, haiguslehel vms. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-143-15 märkinud 13. punktis, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb kokkulepitud tööaega vähendada üksnes töötaja tööajale langeva töölt eemal viibitud aja võrra. Tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva puhkuse aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada. Vastasel korral vähendatakse tööaega aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe kohaselt nagunii tööülesandeid täitma. Näiteks kui töötaja tööpäevad on E 11 tundi ja T 11 tundi, kuid viibib neil päevadel hoopis lapsepuhkusel, siis väheneb tööajanorm 22 tundi. Kuna lapsepuhkusel viibimine on töötaja õigus ning TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest lapsepuhkusel viibimise tõttu, siis ei ole seadusega kooskõlas olukord, kus seaduslikul alusel töölt eemal viibimise tõttu tuleb töötunde n-ö järgi teha.

2) Tööajakava ei ole koostatud, kuid töötaja viibib töölt eemal, nt puhkusel, haiguslehel vms. Sellisel juhul väheneb tööajanorm kokkulepitud töökoormuse võrra. Näiteks kui töötaja töötab täistööajaga alusel, siis tema tööajanorm väheneb 8 tundi iga kalendaarse tööpäeva kohta (E-R, v.a riigipühad). Seega kui töötaja viibib planeeritud põhipuhkusel 2 nädalat ning töötab nimetatud koormusega, siis väheneb tema tööajanorm 80 tundi eeldusel, et kahe nädala sisse jääb 10 kalendaarset tööpäeva.

Ehk teisisõnu, Te saate kasutada lapsepuhkust üksnes oma tööpäeval. Kui Teie tööpäev ei ole laupäev ja pühapäev, siis nendel päevadel Te lapsepuhkust kasutada ei saa. Kui Teie tööpäev on näiteks reede ja Te kasutate sel päeval lapsepuhkust, siis tööajanorm väheneb. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui Teie tööpäev on laupäev – tööajanorm väheneb lapsepuhkusel viibitud aja võrra.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Vaidlustes tuleb alati eristada seda, kas tegemist on vaidluse/ähvardusega või on ühel poolel teise vastu juba nõue. See tähendab seda, et kui Teie tülitsete oma kolleegidega, siis on see ilmselgelt kõigile osapooltele ebameeldiv, kuid kellelgi ei ole teise vastu tekkinud nõuet. Toon selgitava näite. Näiteks, kui tööandja on jätnud Teile töötasu makstama, siis on Teil saamata jäänud töötasu nõue ja Teil on õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kui kolleeg tuleb Teile kallale ja tekitab kehavigastusi, siis on Teil tema vastu tekkinud rahaline nõue (ravikulud + võimalik moraalse kahju nõue), mida saate tema vastu esitada kohtus.

Nii kaua kui kolleeg ei ole Teie vastu esitanud ametlikku nõuet läbi kohtu või teinud avaldust politseisse, on tegemist tavapärase tüliga, kuhu kolleeg on kaasanud kolmandaid osapooli (sõbrad, tuttavad, advokaadid), kellega Teil ei ole kohustust suhelda. Kui kolmandate osapooltega suhtlemine võiks lahendada tekkinud tüli, siis on mõistlik nendega muidugi suhelda.

Kui Teie omavahelised tülid segavad juba töö tegemist, siis on mõistlik pöörduda ka tööandja või töökeskkonnavoliniku poole, sest tööandjal on kohustus tagada vaimsele tervisele ohutu töökeskkond. Tüli lahendamisel peaksid kõik osapooled ühiselt jõupingutusi tegema, kuivõrd kõikide vaimne heaolu on võrdselt oluline.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töösuhte lõppedes tuleb töölepingu seaduse § 84 lg 1 kohaselt lõpparve osana välja maksta kõik väljateenitud tasud, milleks üldjuhul on töösuhte lõppemiseni (antud juhul september ja kuni 04. oktoober) väljateenitud töötasu, väljateenitud ja kuid kasutamata ja aegumata põhipuhkusehüvitist. Kui on muid väljateenitud tasusid (päevaraha, koondamishüvitis vms), siis tuleb ka need lõpparve osana välja maksta.

Lõpparve puhul tuleb tähele panna ka maksusüsteemi. See tähendab, et kui ühte kuusse satub tavapärasest suurem makse (nt töötasu ja puhkusehüvitis korraga), siis võib erisusi tulla tulumaksuvaba miinimumi arvutamisel. Lisaküsimused maksuvaba tulu suuruse ja selle arvutamise kohta saate esitada Maksu- ja Tolliametile.

Kui tööandja ei ole oma kohustusi täitnud, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu nõudega. Saamata jäänud töötasu saab nõuda kuni kolm aastat tagant järele. Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjonile esitamiseks leiate siit: https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töötaja ja tööandja on töölepingu kirjalikus dokumendis kokku leppinud tööülesannetes, töötasus, töökoormuses ja töötamise asukohas. Tegemist on oluliste töölepingu tingimustega, mida saab muuta üksnes poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel. See tähendab seda, et tööandja võib teha Teile ettepaneku muuta näiteks tööülesandeid ja tasu, kuid Teil on õigus keelduda.

Kui Te viibite rasedus-ja sünnituspuhkusel ja peale seda lapsehoolduspuhkusel, siis sellel ajal Teie tööleping ei muutu kehtetuks. Ehk Teil on endiselt tööleping koos kõikide varasemate kehtivate kokkulepetega. Kui Te olete nõus töölepingut muutma, siis muutused tuleb väga täpselt tööandjaga läbi rääkida. Muutustega peavad nõus olema mõlemas pooled. Muutustes ei pea läbi rääkima lapsehoolduspuhkuse ajal. Seda võib teha ka peale puhkuselt naasmist.

Lepingut muutes on oluline läbi rääkida muutuste sisus (näiteks kui palju muutub palk, millised on uued tööülesanded, millised vanad tööülesanded jäävad kehtima jne) ja nende kriteeriumites. Kriteeriumite all on silmas peetud seda, et on võimalik kokku leppida, kui pikalt muutus kehtib. Näiteks võib kokku leppida, et uusi tööülesandeid täidetakse kaks kuud ja peale seda naaseb töötaja oma endiste tööülesannete juurde. Ehk muutustes (mitte segi ajada kogu lepingu tähtajalisusega) on võimalik kokku leppida tähtajaliselt.

Teiseks võib kõne alla tulla kokkulepe, mille kohaselt naaseb töötaja oma endisele ametikohale juhul, kui esimese kuu jooksul selgub, et uus ametipositsioon ei sobi. Kokku tuleks leppida, millised on täpsed tingimused, kui töötaja saab naasta endisele ametikohale, kas tarvis on ainult töötaja sooviavaldust või peavad nõus olema mõlemad pooled või otsustab seda tööandja vms. Igal juhul peab konkreetne kokkulepe kirjas olema, et sellele saaks hiljem tugineda.

Mis puudutab uue katseaja kohaldamist, siis tuleb märkida, et katseaja eesmärk on teha kindlaks, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Katseaja käigus hindab tööandja, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Samuti saab töötaja katseaja jooksul välja selgitada, kas ta suudab ja tahab kokkulepitud tööd teha. See tähendab, et osapooltel on võimalus jõuda katseajal selgusele, kas selline suhe vastab nende tahtele või mitte.

Kui töötajale on kord juba katseaega rakendatud, siis uue kohaldamine ei ole mõistlik ega eesmärgipärane. Tööandja on juba hinnanud töötaja isikuomadusi ja tema suhtumist töösse, kohusetunnet, tööülesannetega hakkamasaamist, õppimisvõimekust jne. Ehk teisisõnu, kui töötaja ja tööandja on mõlemad nõus uutes tingimustes (ülesanded, tasu jm), siis on tööandja hinnanud töötaja sobiks, et uusi tingimusi talle üldse pakkuda. Seetõttu ei saa uute tingimuste kokkuleppimisel kokku leppida uues katseajas.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kui elatis on kohtulahendiga väljamõistetud, ei tohi sellest omaalgatuslikult mahaarvamisi teha, vastasel juhul võib seda käsitleda kohtulahendi rikkumisena ja vanem võib algatada täitemenetluse.

Kui elatis ei ole kohtu kaudu välja mõistetud, olenevad elatise maksmise tingimused vanemate kokkuleppest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Esimeses järjekorras, enne kohtusse pöördumist, tulekski pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Paljudel juhtudel õnnestub vaidlus suhtluskorra osas lahendada lastekaitsetöötaja vahendusel. Kui see siiski ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole pöörduda, ka sellisel juhul kaasatakse kohtumenetlusse arvamuse andmiseks lastekaitsetöötaja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Täisealise lapse elatisele ei ole seatud alammäära (nagu alaealise lapse puhul), elatis on vajaduspõhine. Kohtu kaudu elatist nõudes tuleb täisealisel lapsel tõendada ja põhjendada oma vajaduste suurust, millest pool tuleks kanda emal ja teine pool isal (kui laps elan nt emaga, teeb ema tõenäoliselt lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi ja elatist maksma ei pea). Lisaks lapse vajaduste suurusele võetakse arvesse ka ülalpidamiseks kohustatud vanema varanduslikku seisundit ja ülalpeetavate arvu, kuid nö miinimumi, mis Teile peale elatise maksmist kätte peaks jääma, kehtestatud ei ole.

Täisealise lapse ülalpidamise eelduseks on asjaolu, et ta omandab haridust, mida tõendab omakorda fakt, et laps on haridusasutuse nimekirjas. Kui ta seda on, on tal õigus ülalpidamisele, sealhulgas ka sellel ajal, mil õppetööd õppepuhkuse tõttu parasjagu ei toimu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Üldjuhul tuleb konkreetse liiklussituatsiooni kohta käivale küsimusele vastamiseks tutvuda ja hinnata konkreetset olustikku. Kuna ma olustikku ei näe, siis tugineb minu alljärgnev vastus küsimuses esitatud kirjeldusele. LS § 68 lg 3 p-d 1 ja 2 mõlemad lubavad liikumispuudega juhil ja pimedat inimest teenindava sõiduki juhil tõepoolest sõidukit asulas parkida peatumist ja parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas. Kui tegemist on õuealaga, siis võib sõiduki parkida väljapoole parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Võib tõstatada küsimuse, kas õuealal võib sõidukit parkida ka kõnniteel, kuivõrd LS § 68 lg 3 p 2 ei nimeta otsesõnu lubatava parkimiskohana kõnniteed, kuid tulenevalt õueala regulatsioonist ning koosmõjust § 68 lg 3 p-s 1 sätestatuga leian, et puudub põhjus õueala kõnniteel parkimise võimalikkust käsitleda erinevalt asulatee kõnniteel parkimise võimalusest.

LS § 17 lg 5 p 5 kohaselt tuleb teed anda juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole liiklusseaduses või liikluskorraldusvahenditega määratud teisiti. Seega ideealis peab teed andma paremal asuvale juhile ka ringristmikul.

Samas on LS § 17 lg 5 p 5 norm, mis ütleb, kes peab kellele andma teed, mitte aga, kes võib esimesena ristmikule sõita juhul, kui reaalset elulist vajadust tee andmiseks ei ole. Ehk siis küsimus taandub sellele, kas kahe või mitme konkreetse sõiduki liikumisteed võivad üldse lõikida või mitte. Kui sõidukid asetsevad ringristmikul teineteisest sedavõrd kaugel, et isegi, kui nad alustavad korraga sõitu ringristmikule, ei ole reaalne nende liikumisjoonte lõikumine, võivadki mõlemad juhid ringristmikule korraga sõita. See on alati konkreetse liiklusolukorra hindamise küsimus, st iga juht peab hindama, kas tema liikumistrajektoor ja kiirus on sellised, mis võimaldavad täita "anna teed nõuet". Kui juht hindas liiklusolusid valesti ja toimub kokkupõrge, vastutab tagajärje eest juht, kes eiras teeandmise kohustust.

Liiklusmärk 421 (ümberpõike suund) näitab ümberpõike suunda takistusest. Kui muu liikluskorraldus lubab või ei keela teha vasakpööret, siis on vasakpööre lubatud. Teisisõnu - vasakpöörde osas tuleb lähtuda vasakpööret reguleerivatest normidest ja liiklusmärkidest. Vasakpööre LS § 2 p 61 tähenduses ei kuulu LM 421 reguleerimisalasse, kuivõrd vasapööre on eelkõige manööver LS § 2 p 37 mõttes, mida liiklusseadus käsitleb eraldi ümberpõikest.