Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mind saab süüdi mõista kui sõitsin koduhoovi ja olles autost väljumas tuli politsei ja lõpuks süüdistati joobes juhtimises?23.11.2019

Tere,
Olles just parkinud sõiduki koduhoovi, seiskand mootori ja autost just väljumas, kui hoovi sõidab vilkuritega politseiauto. Neile teatati minu kahtlasest sõidustiilist. Tunnistan, et ei olnud kaine ja saan aru, et minu teguviis ei ole millegagi vabandatav ja täiesti vastuvõetamatu.
Enne koduhoovi parkimist ma politseid ei näinud ja keegi mind ei peatanud.
Kas politsei saab mind seaduse järgi karistada joobes juhtimise eest (mis oleks ka õige)?
Seaduse järgi ma ei juhtinud sõidukit ja mind ei kõrvaldatud roolist.

Ette tänades!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Vale on arusaam, et juhtimisfakt tuvastatakse hetke põhjal, millal politseiauto nö rikkuja auto juurde jõuab. Juhtimisfakt on faktiline asjaolu, mida tuvastatakse üldiste tõendamisreeglite järgi. Näiteks loetakse juhtimisfakt tuvastatuks, kui tunnistajate ültuste (sh politseinike ütluste), videosalvestise, jälgimisseadmete vms abil on tuvastatav sõiduki varasem liikumine ja selle juhtimine liikumise ajal kahtlustatava isiku poolt. Seega taandub ka vastus esitatud küsimusele asjaolule, millised on tõendid, millele menetleja hakkab otsuse tegemisel tuginema. Menetleja seisukohast erineva seisukoha puhul tuleb läbi viia tõendite ja asjaolude analüüs ja hinnata, kas menetleja otsus juhtimisfakti esinemise osas on põhjendatud või mitte.
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda seletuskirja töölt puudumise kohta, kuigi olemas tõend EMO-s viibimise kohta?20.11.2019

Tere!
Kas tööandjal on õigus nõuda seletuskirja, kui etteteatamisel ei ilmunud tööle tervislike probleemide tõttu? Olemas on EMOst saadud tõend, aga tööandjat see ei huvita vaid sunnib seletuskirja kirjutama, miks tööle ei tulnud.

On see aus?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seadus ei reguleeri seletuskirjade esitamise korda. Tööandjal on õigus küsida selgitusi, kuid füüsiliselt seletuskirja kirjutama survestada ei saa. Kui tööandja leiab, et töötaja on midagi valesti teinud, siis ta hoiatab töötajat. Kui töötaja leiab, et hoiatuseks ei olnud alust või hoiatuses kirjutatu ei vastanud tegelikkusele, siis kirjutab töötaja seletuskirja oma seisukohtade kaitseks. Ehk teisisõnu ei pruugi seletuskiri olla tingimata halb ega karistus.

Kui Teil on seaduslik alus töölt eemal viibimiseks, nt erakorraline terviserike, mille tõttu pidite pöörduma EMOsse, siis sellekohane tõend on piisav. Lisaselgituste andmine ei ole küll kohustuslik, kuid häid töösuhteid silmas pidades võib see tulla kasuks. Tegemist ei pea olema seletuskirjaga, vaid võib olla ka lihtne selgitus e-kirja teel. Märkida tuleb, et terviseandmeid töötaja sealjuures avaldama ei pea, kuivõrd need kuuluvad töötaja eriliigiste isikuandmete hulka.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui autos on ainult 2 kohta, kas alla aastane laps võib olla süles?19.11.2019

Kui autos on ainult 2 kohta, kas alla aastane laps võib olla süles?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Autos (v.a. bussis ja takso tagaistmel) ei tohi last süles sõidutada (LS § 36 lg 7).
 

Küsimus: Kas kehtib mõiste "sise ja välisring" kui ringteel sõiduradasid joontega maha märgitud ei ole?19.11.2019

Kui ringi ees on eesõiguse märk "anna teed" ja sõiduradasid joontega maha märgitud ei ole, kas kehtib seal mõiste sise ja välisring ning kuidas peab toimuma sel juhul ringilt väljasõit, kas parema ääre lähedalt või kuidas jumal juhatab?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui puuduvad liiklusmärgid "Suunad sõiduradadelt" tuleb juhinduda üldreeglitest. LS § 48 lg 1 kohaselt peab juht enne manöövrit või pööret suunduma aegsasti sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Seega sooritades parempööret ristmikul, tuleb enne pööret suunduda sõidutee parema äre lähedale ja pööre sooritada sealt. Ringristmik ei erine selle nõude poolest tavalisest ristmikust.
 

Küsimus: Kui mul on järelkoolitus läbitus, kas ma võin sooritada ark-i eksameid karistuse ajal või ainult pärast selle möödumist?19.11.2019

Tere
Mul võeti esmased juhiload neljaks kuuks, sellega on need kehtetuks tunnistatud. Küsimus on selles, kas ma võin sõita juhendajaga (nt mu vanemaga), kui mul on veel kehtiv karistus? Lisaks sooviks teada: kui mul on järelkoolitus läbitus, kas ma võin sooritada ark-i eksameid karistuse ajal või ainult pärast selle möödumist?
Tänan Teid ette!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui kehtib juhtimisõiguse äravõtmine e. keeld juhtida sõidukit, siis ei tohi mootorsõidukit juhtida ka juhendaja juhendamisel.

Kui keeld on läbi, siis sõidupraktika eesmärgil juhendaja juhendamisel mootorsõiduki juhtimine keelatud ei ole. Teooriaeksami saab sooritada ka karistuse ajal. Süõidueksamit mitte. Sõidueksamile saab registreeruda mitte varem, kui 1 uu enne karistuse tähtaja möödumist.
 

Küsimus: Kas vastab tõele tuttava väide, et tema maksab alimente ja lastetoetus 60€ võetakse alimendi summast maha?18.11.2019

Tere
Minu tuttav ütles mulle, et tema maksab alimente 210€ kuus kuna mingis seaduses on auk. Lastetoetus on meil 60€ ja tänu mingile lüngale seaduses võetakse see alimendi summast maha.
Kas see vastab tõele, ise sellist auku seadusest ei leidnud või ei osanud otsida.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Riigikohus on avaldanud seisukohta, et laste vajadusi on osaliselt võimalik katta riiklike peretoetuste arvelt ja sellest tulenevalt võib olla põhjendatud igakuise elatise vähendamine poole lapsetoetuse summa ulatuses. Siiski on Riigikohus märkinud, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui suur on elatisraha miinimum 2020 aastal?18.11.2019

tere
Kui suur on elatisraha miinimum 2020 aastal?

aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Tõenäoliselt tõuseb 2020. aastaks alampalk 578 euroni, sellisel juhul oleks elatisraha miinimum 2020. aastal 289 eurot kuus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma pean nimevahetuse tõttu kinnisvaraga seotud notariaalsed lepingud ümber tegema?18.11.2019

Tere!
Soovin oma perekonnanime vahetada. Millised paberid pean ma sellega seoses ümber tegema? See tähendab, kas ma pean nimevahetuse tõttu näiteks kinnisvaraga seotud notariaalsed lepingud ümber tegema? Kui minu sugulane soovib mulle midagi pärandada, kas ta peab seetõttu testamendis paranduse laskma teha?
Isikut tõendavad dokumendid tuleb uued tellida, kuid kas nende alla lähevad ka juhiload?
Küsin seda kõike seetõttu, et pole varasemat kogemust sellega olnud ning ise eeldan, et kuna isikuna jään ma samaks, st isikukood ei muutu, siis ei pea ma seetõttu kogu paberimajandust ümber tegema.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui vahetate perekonnanime, tuleb ümber vahetada dokumendid (sealhulgas juhiload). Muus osas (näiteks notariaalsed lepingud) perekonnanime muutmisel tähendust ei ole, sest olete ju isikuna tuvastatav isikukoodi alusel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peab maksma elatist täisealisele lapsele, kes saab stipendiumi?18.11.2019

Tere. Täisealine laps õpib kõrgkoolis ja saab iga kuu stipendiumi 300 eurot. Kui ta tõestab, et tema vajadused on 500 eurot kuus, kui suure summa peab kumbki vanem maksma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse vajadused on suurusjärgus 500 eurot ja sellest on 300 eurot kaetud stipendiumi näol, on lapsel õigus nõuda vanematelt elatist 200 eurot. Ülalpidamiskohustus jaotub vanemate vahel reeglina võrdselt (kui vanemate majanduslikud olukorrad on võrdväärsed).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on ikka õige, et ma teen igatsugu töid, keskkütte katla kütmine kestab paralleelselt nõudepesemise ja köögitöödega?15.11.2019

Tere! Töötan kohvikus nõudepesijana, töölepingus on kohustused järgmised-nõudepesija, saali ja wc-korrashoid (ka see ülesanne on küsitav,) vajadusel koka abistamine, suveperioodil ka terassi korrashoid. Kõike seda ma ka teen, aga minu tööpäev algab sellega, et hommikul pean porgandeid, peete, kaalikaid, sibulaid koorima, kartulid tulevad koorituna ja kartulid tuleb pottidesse tükeldada, veel tuleb enne jõule piparkoogid pakkida, kaup, mis tellitud kohvikusse, tuleb jagada külmikutesse ja lattu riiulitele, aga nüüd siis murekoht, et minult nõutakse ka keldris olevat katelt kütma, kuna soojuse saab katlakütmise teel. Küsimus seega selline, kas mul on õigus keelduda katlakütmisest, ise arvan, et kuna ma puutun ikkagi kokku toiduainetega, taldrikute-tassidega ja siis jooksen keldrisse, et puid katlasse panna, tuhka võtta, riided tahmaga, kui puud on väga suured, tuleb neid ka kirvega lõhkuda, kas see on ikka õige. Kütmine kestab paralleelselt nõudepesemise ja teiste ülesnnetega terve tööpäeva. Kui ei saa vastata ehk annate abi, kelle poole pöörduda. Aga tänud ette teile ja jään vastust ootama.

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu kirjalikus dokumendis lepivad töötaja ja tööandja kokku tööülesannetes (TLS § 5 lg 1 p 3). Tööülesannete kirjeldus võib sisalduda ka ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Seega töötajal on kohustus täita neid tööülesandeid, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust. TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi, sh kokkulepitud tööülesandeid muuta üksnes poolte kokkuleppel. Samas iga tööülesanne ei pruugi sisalduda ametijuhendis, vaid võib tuleneda töö iseloomust. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes, siis TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus sellest keelduda.

Ehk teisisõnu, töötaja ja tööandja lepivad enne tööle asumist kokku tööülesannetes. Tööülesannete loetelu on vaba ehk pooled võivad kokku leppida täpselt sellistes ülesannetes nagu nad soovivad. Näiteks võib olla kokkulepe, et klienditeenindaja teenindab kliente, küpsetab pirukaid, peseb nõusid ja põrandaid või et klienditeenindaja teenindab kliente ja haldab ettevõtte sotsiaalmeedia kanaleid või et klienditeenindaja teenindab kliente, koostab töökuulutusi, värbab uusi töötajaid viib läbi tööintervjuusid jne. Tööülesannete kirjeldus ei pea piirduma klassikalises mõttes ühe ametikohaga. Klienditeenindaja võib teha ka turundust või personalitööd, koristaja võib lisaks koristamisele tegeleda haldusküsimustega, sekretär võib tegeleda ettevõtte töökeskkonna korrashoiuga jne.

Kui Te olete töölepingus kokku leppinud, et Teie tööülesanded on nõudepesemine, saali, terrassi ja tualeti korrashoid, koka abistamine, kauba paigutamine ja pakkimine ja katla kütmine, siis vastavalt kokkuleppele tuleb Teil neid ülesandeid täita. Kui näiteks katla kütmine ei ole kirjas Teie ametijuhendis või töölepingus, siis võib olla Teil õigus sellest keelduda TLS § 12 alusel. Samas tuleb tähele panna, et kui Te olete juba neid ülesandeid täitnud, siis oma tegevusega olete Te nõusoleku andnud. Keeldumisest tuleks teada anda kirjalikult koheselt peale tööandja ettepaneku tegemist.

Mis puudutab toiduhügieeni küsimusi, eelkõige, kas toiduga kokku puutuv isik võib katelt kütta ja kui võib, siis millistel tingimustel, soovitame pöörduda Veterinaar- ja Toiduameti poole e-kirja teel vet@vet.agri.ee

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).