Õigus

Kahjuks ei oska ka mina anda siinkohal ammendavat ja üheselt selget vastust. Paistab, et viimasel ajal on politsei hakanud rohkem tähelepanu pöörama haagis versus pukseeritav seade küsimusele. Eriti palju on sarnast infot tulnud seoses tõstukitega, milles mõned liiklevad haagistena ja mõned pukseeriavate seadmetena. Soovitan küsimsega pöörduda Maanteeameti tehnoosakonna poole, edastades neile ka fotod sõidukist ja küsida, kuidas MNT sõidukit kvalifitseerib.

Mu isiklik hinnang on, et võimalik on kaitsta mõlemat lähenemist e. ühelt poolt on tegemist siiski mehhanismiga, mille peamine tööotstarve on eelkõige sõnniku laotamine põllule, kuid teiselt poolt saab ka öelda seda, et sõiduk on valmistatud/kohandatud liikuma haakes vedukiga, mistõttu kvalifitseerub haagisena LS § 2 p 9 tähenduses.

Minule teadaolevalt lähtub MNT sõiduki kvalifitseerimisel pukseeritavaks seadmeks või haagiseks sõidukile tootja poolt väljastatud tüübivastavuse kinnitusest. Teie sõiduk on isevalmistatud, mistõttu sellist tüübivastavuse kinnitust ilmselgelt ei eksisteeri. Sellest tulenevalt on võimalik, et sõidukit saab kvalifitseerida siiski ka pukseeritava seadmena.

Lõpetuseks tõden, et see on küsimus, kus võib valitseda mitu seisukohta ja ühese seisukohani e. nö õigusrahuni jõuaks läbi kohtumenetluse. Kuna Teid aga ei karistatud, siis pole ka midagi kohtus väga vaidlustada. See, mis Te enda heaks etkel teha saate, ongi pöörduda MNt poole selgitustaotlusega, et millise sõidukiga tegemist on. Ja edasi on mõistlik tegutseda MNT juhiste ja soovituste järele.

Üldiselt ei too vormilised vead otsuses kaasa automaatselt karistusotsuse tühisust. Kohtul on kaebust läbi vaadates kohustus arutada väärteoasja algusest peale e. nö esmase menetlejana. See tähendab, et kohus peab iseseisvalt välja selgitama, kas isik pani toime väärteo, kas ta on selle toimepanemises süüdi ja millist karistust tuleb kohaldada. Väärteoprotokolliga on kohus seotud väärteokirjelduse osas ja muude väärteoprotokollis fikseeritud teo asjaolude osas. Kui kohus tuvastab, et väärteoprotokolli on kantud isiku perenimi valesti, kuid tuvastab, et tegemist oli siiski sama isikuga, kes sõidukit juhtis, siis võib kohus ebaõige nime väärteprotokollis lugeda mitteoluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks, mis ei takista isiku karistamist. Lühidalt öeldes, tähtsust omab eelkõige fakt, kas isik juhtis/ei juhtinud sõidukit, mitte niivõrd nime korrektsus väärteoprotokollis.

Tere!

19-aastase keskharidust omandava lapse suhtes on vanematel ülalpidamiskohustus, seejuures on talle makstav elatis vajaduspõhine ehk elatise suurus oleneb sellest, kui suured on lapsed põhjendatud vajadused (elatise miinimummäär täisealisele lapsele ei kehti). Kui lapsel on olemas vahendid enda ülalpidamiseks (nt käib laps stabiilselt tööl), ei ole alust vanematelt elatise nõudmiseks, kuid reeglina keskkooli õpilase puhul seda olukorda ei esine.

Elatise mittemaksmiseks ei ole alust olukorras, kus vanem soovib sellega motiveerida last tööle minema. Kui kuni 21-aastane laps omandab põhi-, kesk- või kõrghaidust ja tal puuduvad isiklikud vahendid enda vajaduste katmiseks, on vanematel lapse suhtes ülalpidamiskohustus. Loomulikult mõjutab ülalpidamiskohustuse suurust ka vanemate varanduslik olukord.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kardetavasti ei ole parkla omaniku vastutust võimalik siit tuletada. Parkla omanikule laieneb teeomaniku üldine vastutus. Ta saab vastutada tee seisundi ja sellega seotud kahjude eest. Teise isiku õigusvastase tegevuse eest teel teeomanik üldjuhul ei vastuta. Erandid võivad tulla kõne alla, kui õigusvastane tegevus puudutab tee kvaliteeti ja teeomanik ei võta midagi ette tee ohutuse taastamiseks. Kuid ka nende erandite puhul taandub küsimus mitte teise isiku õigusvastasele tegevusel, vaid teeomaniku enda tegevusetusele.

Ei oska kahjuks siin olukorda kommenteerida, kuna ei tea juhtumi asjaolusid. Kui politsei on kriminaalasja raames andnud tunnistajana ütlusi, siis on asja arutamisel hiljem võimalik tunnistajat küsitleda ja printsiibis tõde välja selgitada.

Jah, see probleem on korduvalt ilmnenud. Iseenesest ongi täiesti absurdne olukord. Politsei vastus on olnud, et pöörduge kohtusse ja küll kohus nõuab isikuandmed välja. Samas pole ju välistatud, et kahju tekitaja on nõus kahju vabatahtlikult hüvitama ja kohtusse pöördumine ei ole vajalik. Kohtusse pöördumine tekitaks üksnes lisakulusid. Vaidlus politseiga selle üle, kas isikul on õigus andmeid saada või mitte, võtaks liialt kaua aega ja seda ei ole tõenäoliselt otstarbekas pidama hakata. Isegi, kui politseil ei ole õigus.

Olen ise kasutanud meetodit, et edastanud kahjustatud isiku nõude politseile ja palunud see edastada kahju tekitajale. Andes viimasele ka tähtaja nõudele vastamiseks. Kui siis kas isikult endalt või politsei vahendusel tuleb vastus, et ei nõustu kahju hüvitama, siis on nii või teisiti vaja pöörduda tsiviilkohtusse, kui omavastutuse hüvitamise soov jätkuvalt säilinud on.

Tere!

Vanematel on nii õigus kui ka kohustus oma alaealise lapse eest hoolitseda, seega peaks vanematest eraldi elama asumine toimuma ikkagi kokkuleppel vanematega. Kui vanematega rahumeelselt kokkuleppele jõuda ei õnnestu, võiksite pöörduda oma murega elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui Te ei ole vabatahtlikult nõus sellega, et mees võtab lapse isaduse omaks, on lapse eostanud mehel võimalik kohtu kaudu taotleda, et kohus tuvastaks tema isaduse. Seega kui lapse bioloogilisel isal on huvi, et ta kantaks lapse sünnitunnistusele, ei ole Teil paraku võimalik teda takistada. Kui mees kantakse isana sünnitunnistusele, tekivad tal lapse suhtes nii vanemlikud õigused kui ka kohustused (mh ülalpidamiskohustus).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Nimeseadus annab alused, millal on võimalik taotleda endale uue perekonnanime andmist ja samuti sätestab uuele perekonnanimele seatud nõuded. Nimeseadus ei sätesta, et Teie poolt kirjeldatud asjaoludel oleks uue perekonnanime võtmine välistatud.

Uue perekonnanime taotlemiseks tuleb pöörduda vastava avaldusega perekonnaseisuasutuse poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Vanematel lasub nii õigus kui ka kohustus oma alaealise lapse eest hoolitsemiseks, seega peaks kodust väljakolimiseks olema alaealisel lapsel siiski vanemate nõusolek. Mõistan, et mõnikord võib kokkulepete sõlmimine olla keeruline, kuid siiski soovitan rahumeelselt maha istuda ja asja arutada, vajadusel kaasta ka neutraalse osapoolena elukohajärgne lastekaitsesöötaja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand