Perekonnaõigus
Küsimus: Mida teha, kui ema eirab Soome kohtu otsust ja ei too last minuga Soome kohtuma?04.05.2020
Pikk jutt lühidalt. Kolisin naisega Soome. Sündis laps. Teed läksid lahku. Naine läks lapsega Eesti. Ise jäin Soome. Alustasin kohtuteed Soomes. Kaotasin lapse elamiskoha otsustamise asjus. Siiski soome kohus määras, et mul on lapsega õigus kohtuda Soomes teatud kuud aastas ja teatud kuud Eestis (mõlemad vanemad valisid kuud aastas, kes millal reisib). Ise olen käinud Eestis lapsega kohtumas, kuid lapse ema last Soome toonud ei ole. Ei ole last näinud kohe pea aasta. Elatist minult nõutakse ja võlg tagant järgi, kuna õppisin. Eestis puudub 0 tolerants haigete, töötute ja õppivate inimeste suhtes. Tahaks last näha, aga elatis ja tagantjärgi elatisvõlg on keeranud mu elu siin peapeale. Siin ma mingit abi ei saanud keele barjääri tõttu. Kuna Ema võitis kohtulahendi ja laps elab nüüd Eestis. Kas ema saab lihtsalt eirata Soome kohtu otsusele? Või kas oleks võimalik mul kulutada see 270 eurot alimentide asemel reisimiseks, et kohtuda lapsega (Soome-Eesti-Soome)? Isa ja lapse vahelised suhted on tuksi keeratud täielikult. Ma ei saa aru, lahus elav vanem on automaatselt see "must lammas". Netist ei leia pea mitte midagi. Teemad ainult, kuidas võlad sisse nõuda. Kuid abi lahuselavatele pea olematu.
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohus on määranud kindlaks lapsega suhtlemise korra, kuid üks vanematest seda rikub, on võimalik lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtusse pöörduda. Kohtunik selgitab vanematele suhtlemiskorra täitmise vajalikkust ja üritab vanemaid mõlemaid osapooli rahuldavale kokkuleppele suunata. Kuivõrd lapse alaline elukoht on Eestis, tuleks vastav avaldus esitada Eesti maakohtule.
Enne kohtusse pöördumist võiksite ühendust võtta ka lapse elukohajärgse lastekaitsespetsialistiga, äkki õnnestub temal lapse emale selgitada suhtlemiskorra täitmise olulisust ja saate vältida kohtumenetlust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus