Liiklusõigus


Küsimus: Kas mets on haljasala?21.05.2020

Tere, sõber tuli külla, parkis auto maja juurde metsa alla. Hoovi ei mahtunud ja tee äärde jäädes oleks liiklust seganud- kitsas kruusatee maakohas. Maja juurde ja kaugemalegi. Järgmisel päeval oli kojamehe vahel kiri, et pargitud haljasalale ja trahvihoiatus. Kirjas oli, et pargib haljasalas mis on keelatud. § 241 lõige 1.
Liiklusmärke ja parkimiskorda muidugi seal pole. Tekkis küsimus, kas metsamaa on haljasala nagu park vms?
Trahvi kirjutaja auto endalgi metsa all, aga pidi külaelaniku kaebust menetlema. Ei tea mis marjulistest, matkajatest, perega mere äärde sõitjatest niimoodi saab, kes teed ara ummistavad kuna ei tohi teelt korvale soita.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Parkimine haljasalal on keelatud, kui selleks puudub maaomaniku luba (LS § 21 lg 1 p 12 + lg 4 p 1). Samas vajab märkimist, et liiklusseadus reguleerib liikluskorda Eesti teedel (LS § 1 lg 1), v.a § 69 (joobeseisund). Seega tekib paratamatult küsimus haljasalal parkimise kuulumisest LS reguleerimisalasse. See oli selline teoreetilis-filosoofiline küsimusepüstitus.

Üldjuhul jah, eeldatakse haljasalal liikumiseks maaomaniku luba. Nii sätestab ka Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lg 2', et mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil viibimisel ei eeldata maaomaniku loa olemasolu. Eelöeldu tähendab, et mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil viibimiseks on vaja maaomaniku luba.

LS § 45 lg 13 sätestab, et sõidukiga ei tohi sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata.

Siinkohal tekib küsimus, et millal muutub pinnastee põlluteeks või metsateeks, millel mootorsõidukiga liiklemine on üldjuhul lubatud.

Kokkuvõtvalt tuleb minu arvates tõdeda, et küsimus sellest, mis on haljasala liiklusseaduse tähenduses, millal võib/ei või sõidukiga looduslikul rohukaaslusel liigelda, on arvestades rahvuslikke tavasid, mõnevõrra ebaselgelt reguleeritud. Ühelt poolt on selge, et võõrale maatükile autoga piiranguteta sõitma minemist ei saa pidada õigeks ja lubatavaks, aga teiselt kitsa metsatee kõrvale rohualale parkimine ei peaks samuti eranditeta keelatud olema. Ilmselt saabub parem selgus läbi mõne kohtuasja ja kohtuotsuse.