Õigus

Tere
Mure järgmine, et kui ametlikult on kaks pärijat, kuid üks pärija omab ligipääsu pangakaardile ning suudab enne pärimismenetlust raha väljavõtta, kas tal on hiljem menetluse ajal kohustus maksta tagasi väljavõetud summa? Olen üritanud selgitada, et antud tegevus ei ole ok, aga ajab taga seda, et pärast puudub üleüldse ligipääs antud rahale. Kas notar näeb kogu raha liikumist? Kas jagamisele läheb surma kuupäeval olnud raha või see, mis on nüüd alles jäänud peale pangakaardi sulgemist?

Tere, Küsimus tekkis seoses kinnisvara pärandamisega vanaisalt lapselapsele. Nimelt minu isa soovib teha testamenti oma lapselapsele (ehk siis minu pojale) kuid jätta mulle tasuta elamisõigus selles pärandatud majas. Sooviksin teada, kas minu poeg saab seda maja müüa minu eluaja jooksul? Või on vajalik lisada kohustus/müügikeeld minu elupaevade lõpuni kuni ma selles majas elan? Kas see müügikeeld on ka seaduse mõistes kehtiv ja kohustab seda järgima?
Ette tänades,

Tere.
Minu isa sai kunagi päranduseks maja oma vennaga pooleks (pool minu isa, pool minu onu). Selles majas on elanud meie pere (mina, vend, ema, isa) minu onu ei ole seda maja remontinud ega ka maad hooldanud (muru niitmine jne). Kui minu onu ja isa ükskord enam ei ole, kas on õigus mu onupojal nõuda, et mksaksime pool maja talle kinni? Kui suured õigused on minu onul ja onupojal sellele majale kui nad pole kunagi seal elanud, ega ka remontinud seda maja?

Tänan

Tere. Sain teada pärandist mille pärija olen läbi sugulase 2020 jaanuaris. Isiklikult ma ei ole saanud mingit dokumenti ega tunnistust, et olen pärija ega ka ma isegi pole teadlik inimesest kes suri, millal suri. Helistades notarile tema väitis, et olevat öelnud minu õele et ta mulle edasi ütleks. Küsisin õelt, talle ja ei ole midagi öeldud. Helistasin uuesti notarile, et kuidas see võimalik on et mul juba kohtutäitur kaelas? Ja mulle väideti, et ma siiski olen teadlik, et ma olevat lubanud minna notarile eelmise aasta jaanipäeva paiku kui tulen eesti puhkusele. Sellist asja ma pole küll lubanud. Ja kuidas ma sain lubada kui ma asjast alles jaanuaris kuulsin. Küsimus nüüd ongi kuidas ma olen pärandi "vastu võtnud" kui ma ei ole olnud teadlik kogu asjast. Muidugi kui mul oleks tulnud tunnistus oleksin läinud loobuma. Pole olnud tunnistust siis pole ma ka osanud lihtsalt sinna notari juurde minna ja pärandist loobuda.

Ette tänades

Tere. Ema lahkus 2017 veebruaris ning jättis mulle ja mu väikesele õele pärandiks maja. Mina olen 20 aastane,õde on 15, peale mitut aastat analüüsimist otsustasime, et maja müük on ainuõige otsus, antud hetkel seal ka sees pole keegi 3 aastat elanud. Õde on aga alaealine ja ei saa oma allkirja anda, ka tema isal ei ole õigus müügiks allkirja anda. Kuidas kohtult luba küsida? Millega peaks arvestama? Millest peaks alustama?

Minu ema abikaasa suri 2019 nov ja hetkel käimas väga ebameeldiv vara jagamine mida pole testamendis. Minu küsimus on see, et kuidas osapooled jõuavad auto hinnas kokkuleppele, kas ainult kohtu kaudu? Kellel on nö rohkem sõnaõigust ja kas hetkel tohib minu ema (lahkunu abikaasa) seda ühisvarana olnud autot kasutada (volitus olemas)? Kas auto hinda peab võtma seisuga nov 2019?
Auto oli minu ema ja tema mehe abielu ajal soetatud vara ja seega ema abikaasa tütar saab sellest 1/4.
Konsulteerisin esindusega ja ka nemad olid kindlad, et auto hind 8000 on ebareaalne ja tegin ettepaneku teha tehniline kontroll koos hindamisaktiga. Loomulikult teine osapool sellest keeldus ja arvab, et toimub skeemitamine auto hinna alandamiseks.
Süüdistab ilma tema loata selle auto kasutamises.
Mida selles olukorras teha? Anda alla ja maksta sellest 8000 talle 1/4?

Tere, oleme lapsed isa eelmisest abielust, kas meie oleme isa pärijad, kui tal on oma maja nüüd ja teine pere, on meil mingit õigust tema varale?

Kinnisvara, kus elab abielupaar. Kinnisvara omanik (kinnistusraamatu järgi) on mees. Nad on teinud kinnisvarale testamendi isikute X ja Y kasuks. Nüüd on mees surnud ja uus kinnisvara omanik on naine. Küsimus: kas abielupaari poolt koos vormistatud testament (kinnisvara pärandamise kohta isikutele X ja Y) on kehtiv või tuleb vormistada uus tesament seekord naise poolt isikute X ja Y kasuks. Tänan vastuse eest.

Surnud isiku pärismisjuhtum, kaks pärijat. Pärandvaraks kinnistu ja kontol arvel olev märkimisväärne kogus raha. Notari juures sai pärimisasjad korda aetud - koostatud sai pärimistunnistus ja pärandvara ühisuse loovutamise leping, mille kohaselt kogu pärija vara saan mina, teine pärija loobus tingimusteta minu kasuks. Notaris asjaajamise järel sai kinnistu kiiresti minu nimele, sellega probleeme ei tekkinud.
Pangas aga asi viibib, kuigi päranduse materjalid saatis neile nii notar kui ka käisin pangakontoris ise füüsiliselt kohal ja viisin neile pärimispaberite ärakirjad ka mina. Panga vastus pärimisasjas oli (nii kontoris käies kui ka neile helistades), et mõtleme, vaatame, uurime, kaalume. Ehk ei mingit kindlat vastust mulle, kas ja millal ma saaksin pärandaja arvel olevad rahasummad enda arvele või mis võiksid olla takistused, et seda teha ei saa või et see protsess võiks viibida.
Kas pankadel on mingi kohustus teatud perioodi jooksul pärandaja arvetelt raha pärija arvele kanda? Kas on olemas mingi võimalus (milline?), et raha ülekandmise protsess viibib või hoopiski takerdub ning ma saan selle kätte hoopiski hiljem (või ei saa üldse)? Raha pärineb ausatest allikatest (legaalne sissetulek/säästud pikkade aastate jooksul) ja selle panka liikumise ajalugu peaks olema pangas jälgitav. Kas ja kuidas ma saan seda protsessi kiirendada?

Tere,
Kas vanaisa surma korral on lapselapsel õigus pärandist osa saada, kui pärandaja lapsed on elus? Küsimuse aluseks on vanaisa soov, et pärandiks olev kodu jääks lapselapsele, aga testamenti ei jõudnud ta kahjuks vormistada. Ta oli oma soovi erinevatele pereliikmetele verbaalselt väljendanud, kuid nüüd, kui pärandi jagamiseks läheb ei ole lapselast asjasse pühendatud. Kas on mingi juriidiline võimalus vanaisa soovi siiski täita?
Suur tänu vastuse eest!