Õigus
Küsimus: Kas on alust elatise vähendamiseks, kui maksan lapsele 300 eurot ja nüüd peame uues peres kolme lapsega 600 euroga hakkama saama?19.10.2020
Esimesest kooselust on poeg, kellele maksan elatist riiklikus määras. Nüüd teises kooselus on kolm last. Palka saan ca 900 eurot. Praegune elukaaslane on hetkel dekreetpuhkusel. Emapalga periood algab jaanuar 2021. Kas on õigustatud pöörduda kohtu poole elatise summa vähendamiseks? Elatise saaja elab laenuvabas kodus. Minul on eluaseme laen. Lapsed peaks võrdsed olema. Üks saab pea 300 euro ja mina ja teised lapsed peavad 600 euroga hakkama saama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Arvestades Teie sissetuleku suurust ja ülalpeetavate arvu (4), on tõenäoliselt olemas alus elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära. Elatise suuruse kindlaksmääramisel, sealhulgas vähendamisel arvestatakse nii lapse vajaduste suurust, vanemate varanduslikke võimalusi kui ka lapsele makstavaid peretoetusi.
Elatise vähendamiseks tuleb kohtule esitada hagiavaldus, riigilõivu tasuma ei pea. Soovitan võimaluse korral korrektse hagiavalduse koostamiseks kasutada spetsialisti abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistul on õigus lubada kortermaja ees parkida ainult omanikel ja keelata seal parkimine kõigil teistel?16.10.2020
Kas korteriühistul on õigus lubada kortermaja ees parkida ainult omanikel ja keelata seal parkimine kõigil teistel ja vastupidi (võimaldada parkimist ainult külalistel)? Tegemist on 77 korteriga majaga, millel on parkla, kus on 9 parkimiskohta. Nii parkla kui kogu korteriühistu kinnistu maa on ühisomandis. Kas KÜ üldkoosolekuga on võimalik parkimist reguleerida?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tööandja peaks maksma mulle kõigi lisatöö tundide eest, ka nende eest, mida tegin puhkuse ajal?14.10.2020
Tere.
Töötan 1.0 koormusega osakonnas. Ühest hetkest sain lisaülesande, mille tõttu 0.5 koormust jäi osakonda valvete tegemiseks ja 0.5 koormust lisaülesannete täitmiseks. Septembris (kuu normtunnid 176 tundi) oli mul 2 nädalat puhkust, mille jooksul olin kohustatud täies mahus tegelema ka lisaülesannetega (täitma täismahus sealseid kohustusi, mis sisaldas 24 tundi kohapeal viibimist ja ülejäänud tundide jagu iseseisvat kodust tööd). Osakonnas tegin 49 tunni jagu valveid. Palgalehele pandi mulle aga ainult 97 tundi (normtunnid 96) ehk arvutati ka lisatöö tunnid vastavalt puhkusele maha-lisatöö eest sain 48 tundi, mitte 88 tundi. Samas ma nendest ülesannetest nii öelda puhkust ei saanud ja pidin nendega tegelema täismahus. Ka graafikut kinnitades ütles tööandja kirjavestluses, et osad päevad jäävad mul puhkuse sisse ning ta arvestab need töötundidena. Aga samas ta seda ei teinud. Kas tööandja peaks siiski maksma mulle kõigi lisatöö tundide eest?
Töötan 1.0 koormusega osakonnas. Ühest hetkest sain lisaülesande, mille tõttu 0.5 koormust jäi osakonda valvete tegemiseks ja 0.5 koormust lisaülesannete täitmiseks. Septembris (kuu normtunnid 176 tundi) oli mul 2 nädalat puhkust, mille jooksul olin kohustatud täies mahus tegelema ka lisaülesannetega (täitma täismahus sealseid kohustusi, mis sisaldas 24 tundi kohapeal viibimist ja ülejäänud tundide jagu iseseisvat kodust tööd). Osakonnas tegin 49 tunni jagu valveid. Palgalehele pandi mulle aga ainult 97 tundi (normtunnid 96) ehk arvutati ka lisatöö tunnid vastavalt puhkusele maha-lisatöö eest sain 48 tundi, mitte 88 tundi. Samas ma nendest ülesannetest nii öelda puhkust ei saanud ja pidin nendega tegelema täismahus. Ka graafikut kinnitades ütles tööandja kirjavestluses, et osad päevad jäävad mul puhkuse sisse ning ta arvestab need töötundidena. Aga samas ta seda ei teinud. Kas tööandja peaks siiski maksma mulle kõigi lisatöö tundide eest?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja kohustus on maksta tehtud töö eest kokkulepitud töötasu. See tähendab, et kui Teie tegite tööd, siis nende tundide ulatuses, mil tööd tegite, tuleb tööandjal ka tasu maksta.
Siiski tuleb märkida, et samal ajal ei saa töötaja viibida puhkusel ja täita sama tööandja juures tööülesandeid. Kuna Te täitsite puhkuse ajal tööülesandeid, siis ei ole korrektne neid päevi põhipuhkusena käsitleda. Kuid olenemata sellest, kuidas Te neid päevi, mil te puhkuse ajal tööd tegite, käsitlete, tuleb tehtud töö eest tasu maksta.
Kui tööandja ei maksa Teile tehtud töö eest tasu, siis on Teil õigus pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega töövaidluskomisjoni poole. Selgitused ja avalduse leiate siit: https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas surnud inimese täiskasvanud lastel, kes ei ole tema nimel on õigus saada osa pärandist?14.10.2020
Kas surnud inimese täiskasvanud lastel, kes ei ole tema nimel ning keda ta ei ole seaduslikult omaks tunnistanud on õigus saada osa pärandist?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kui sünnitunnistusele ei ole pärandaja märgitud laste isana, siis tuleb esmalt isaduse tuvastamiseks pöörduda kohtusse. Kui notar on juba pärimistunnistuse väljastanud, siis on notaril võimalik pärimistunnistus kehtetuks tunnistada ning väljastada uus pärimistunnistus, kuhu on kantud kõik pärijad.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas ma saan nüüd pärast ema surma maja oma nimele ja kuhu peab inimese surmast veel teatama?14.10.2020
Tere
Ema suri 21.08.2020. Isa on surnud. Olen ema ainuke laps. Olen lahutatud ja mul on 2 last. Emal ei olnud testamenti. Peale isa surma käis ema notari juures. Siis sai ema maja oma nimele. Ma ei tea, kas mul on mingeid kohustusi ja õiguseid. Kas pean kuhugi veel teatama, et ema ei ole. SEB pangast sain ema kontolt toetust 1600 EUR. Tulin 6 aastat tagasi ema juurde elama oma majja sest ta oli eakas naine. Kas ma pean kuhugi teatama, et maja minu nimele saaks? Millal ma saan kasutada ema kontot? Kas keegi minu lastest peab loobumiskirju kirjutama. Kas mina pean testamendi tegema?
Tervitades
Ema suri 21.08.2020. Isa on surnud. Olen ema ainuke laps. Olen lahutatud ja mul on 2 last. Emal ei olnud testamenti. Peale isa surma käis ema notari juures. Siis sai ema maja oma nimele. Ma ei tea, kas mul on mingeid kohustusi ja õiguseid. Kas pean kuhugi veel teatama, et ema ei ole. SEB pangast sain ema kontolt toetust 1600 EUR. Tulin 6 aastat tagasi ema juurde elama oma majja sest ta oli eakas naine. Kas ma pean kuhugi teatama, et maja minu nimele saaks? Millal ma saan kasutada ema kontot? Kas keegi minu lastest peab loobumiskirju kirjutama. Kas mina pean testamendi tegema?
Tervitades
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Teie lapsed ei pärandist loobuma, kuna välistamispõhimõtte kohaselt kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja sugulane, siis ei päri selle sugulase alanejad sugulased. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed. Kui Te olite ainuke laps, siis olete Te ka ainus seadusjärgne pärija.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas on nii, et juhul kui ma testamenti ei koosta, on minu vara esimese ringi pärija minu laps ainuisikuliselt?14.10.2020
Soetasin oma kinnisvara pärast lahutust esimesest abikaasast ja enne teistkordset abiellumist. Antud kinnisvara soetamiseks vormistatud laenulepingus oleme aga uue abikaasaga mõlemad laenuvõtjad (mina siis veel endise perekonnanimega), kuigi maksed olen tasunud mina üksinda. Nii minul kui ka abikaasal on eelmisest abielust laps. Meil on mõlemal ka laenukindlustus, mis surma korra katab 100% laenujäägist.
Nüüd siis küsimus: kas on nii, et juhul kui ma testamenti ei koosta, on minu vara esimese ringi pärija minu laps ainuisikuliselt?
Nüüd siis küsimus: kas on nii, et juhul kui ma testamenti ei koosta, on minu vara esimese ringi pärija minu laps ainuisikuliselt?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas ema poolt (nüüdseks juba surnud) vennale tehtud maa müügi volitus kehtib ka venna lastele?14.10.2020
Minu vend suri aasta tagasi ja nüüd suri ema. Enne surma ema tegi teisele vennale maa müügiks volituse. Kas see volitus kehtib? Surnud vennal on 3 last, millised õigused neil on pärandusele. Emal oli maa ja linnas maja.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kui teie ema ei teinud testamenti, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Enne pärandaja surma surnud alaneja sugulase asemele astuvad need alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu. Seega seadusjärgselt päriksite Teie ½ pärandist ning venna lapsed igaüks 1/6 pärandist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Mis aja jooksul pean pärandvara vastu võtma ja mis sellega kaasneb (rahalised kohustused)?14.10.2020
Tere
Soovin küsida pärandvara ja sellega kaasnevate kohustuste kohta. Oleme koos abikaasaga 2005a soetanud pangalaenuga korteri (kaasomand 50% ja 50%). Pangalaen lõppeb 2022a. Abikaasa suri ootamatult nov.2019a, olen lesk. Pangalenumaksed lähevad minu kontolt algusest peale, laenu maksmisega probleeme ei ole. Testamenti abikaasal polnud tehtud, kui pikk on see aeg, et pean pärandvara vastu võtma ja mis sellega kaasneb (rahalised kohustused) või on veel mingeid variante? Korter ei kuulu mulle kuna laen ei ole lõpuni välja makstud.
Soovin küsida pärandvara ja sellega kaasnevate kohustuste kohta. Oleme koos abikaasaga 2005a soetanud pangalaenuga korteri (kaasomand 50% ja 50%). Pangalaen lõppeb 2022a. Abikaasa suri ootamatult nov.2019a, olen lesk. Pangalenumaksed lähevad minu kontolt algusest peale, laenu maksmisega probleeme ei ole. Testamenti abikaasal polnud tehtud, kui pikk on see aeg, et pean pärandvara vastu võtma ja mis sellega kaasneb (rahalised kohustused) või on veel mingeid variante? Korter ei kuulu mulle kuna laen ei ole lõpuni välja makstud.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.
Pärimismenetluse algatamiseks tuleb pöörduda notari poole. Pärimismenetluse algatamine maksab 63,90 eurot ning pärimistunnistuse koostamine 102,25 eurot. Notari poole pöördudes saab notar ka täpsustada, millised kulud võivad lisanduda, näiteks üleskutsemenetluse läbiviimise tasu või pärandvara jagamise lepingu koostamise tasu.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas lapselapsed saavad vanaema pärandist loobuda vanaisa kasuks 4 aastat hiljem, sest ei teadnud oma pärimisõigusest?14.10.2020
Abielupaaril on poeg ja tütar. Naine sureb 2015 aastal, nende poeg on surnud juba 1998 aastast. Pojal on 3 poega, kes on kõik vanaema surma ajal täisealised. Nüüd neli ja pool aastat hiljem on vaja vanaisal korteriga tehinguid teha, kuid pärimistehingud on vormistamata. Lapselastega katkesid suhted juba siis kui nad lapsed olid. Kuidas edasi toimida? Kuidas pärand jaotub? Kas lastelastel on võimalik vanaisa kasuks pärandist loobuda kuna nad isegi ei tea, et neil on õigus midagi pärida? Tütar pole samuti pärandist loobunud. Kas kõik nimetatud isikud on nüüd enda teadmata pärandi vastu võtnud?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Pärandi avanemisel ehk pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijale ja pärijal on seejärel õigus pärandist loobuda. Kui pärija pärandist kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Seega kui pärandaja abikaasa, tütar ja pojapojad ei ole pärandist seaduses sätestatud tähtaja jooksul loobunud, siis loetakse nad pärandit vastu võtnuks. Seda siiski eeldusel, et neile oli pärandaja surm ja nende pärimisõigus teada.
Pärandi tingimuslik vastuvõtmine või sellest tingimuslik loobumine ei ole lubatud. Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas on võimalik seadusjärgset pärimist muuta teiste ütluste alusel, nagu oleks pärandaja eluajal muu kokkulepe?14.10.2020
Tere. Minu vanaema suri üle 2 aasta tagasi, testamenti tal tehtud ei olnud. Vanaema nimel olnud korter pärandus edasi: 50% tema ühele pojale ja 50% teise poja pojale, kuna teine poeg ise oli juba surnud. Nüüd aga on sugulaste kaudu selgunud, et see korter pidi tervenisti jääma sellele ühele elusolevale pojale, kuna teisele pojale kingiti juba aastaid tagasi üks teine samaväärne korter. Kahjuks seda kokkulepet kuskil kirjalikult ei ole, küll aga teavad sellest mitu teist sugulast. Kas üldse on mingit seaduslikku alust nõuda, et see teise poja pojale läinud pool korterit saaks ikkagi sellele elusolevale pojale, nii nagu tegelikult vanaema elu ajal kokku oli lepitud?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal