Õigus
Küsimus: Kuidas vormistada dementse abikaas saadud pärandit, kes saab teda esindada?03.11.2020
Tere!
1.Abikaasa on oma lahkunud ema maja pärija. Abikaasa on dementne, sügava puudega. Kuidas vormistada tehingut, kas selleks mina kui seaduslik abikaasa pean olema tingimata eestkostjaks vormistatud või saab ka teisiti?
2.Kui pikk on pärandi vastuvõtmisel vormistamise tähtaeg. Enne oli 10 aastat. Kuulsin, et see enam ei kehti. Ema suri 2020 aastal.
Tänan
1.Abikaasa on oma lahkunud ema maja pärija. Abikaasa on dementne, sügava puudega. Kuidas vormistada tehingut, kas selleks mina kui seaduslik abikaasa pean olema tingimata eestkostjaks vormistatud või saab ka teisiti?
2.Kui pikk on pärandi vastuvõtmisel vormistamise tähtaeg. Enne oli 10 aastat. Kuulsin, et see enam ei kehti. Ema suri 2020 aastal.
Tänan
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Pärandi avanemisel ehk pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijale ja pärijal on seejärel õigus pärandist loobuda. Kui pärija pärandist kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist ei loobu, siis loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Pärimine tuleb siiski notari juures vormistada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas lõpetada kaasomand, kui kaasomanik on aastaid tagasi surnud?03.11.2020
Tere,
Omandasin 2019 kohtutäituri enampakkumiselt mõttelise osa kinnistust.
Kinnistusraamatusse märgitud kaasomanik on surnud juba 2000.
Pärimisregistri järgi pole surnud kaasomaniku suhtes pärimismenetlust algatatud, seega võimalikud pärijad teadmata. Mis viisil saab lõpetada kaasomandit?
Omandasin 2019 kohtutäituri enampakkumiselt mõttelise osa kinnistust.
Kinnistusraamatusse märgitud kaasomanik on surnud juba 2000.
Pärimisregistri järgi pole surnud kaasomaniku suhtes pärimismenetlust algatatud, seega võimalikud pärijad teadmata. Mis viisil saab lõpetada kaasomandit?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Pärimismenetluse algatamiseks saab avalduse esitada ka muu pärandvara suhtes õigusi omav isik. Käesoleval juhul on Teil huvi algatada pärimismenetlus, et teada saada kes on kinnisasja kaasomanikud. Kuna notar omaalgatuslikult pärimismenetlus ei algata, siis on vajalik pöörduda notari poole, et notar viiks läbi menetluse pärijate välja selgitamiseks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas nii ongi, et autot ei saa politsei parklast enne kätte kui otsus olemas ja kogu aja eest vaja parkimistasu maksta?02.11.2020
Tere.
Sõber jäi esimesel korral juhtimisõiguseta ja kiiruseületamisega vahele, sai väärteo protokolli ja määrati rahaline trahv mille ta koheselt ka tasus. Mõni aeg hiljem (alla aasta) jäi ta taaskord juhtimisõiguseta autot juhtides vahele (ei ületanud kiirust ega olnud joobes), aga paanika hoos ütles enda nimeks teise isiku, kohapeal aga tunnistas üles, et sattus paanikasse ja et ei oma juhtimisõigust.
Kohapeal tehti väärteoprotokoll kuhu siis märgiti teo koht ja aeg ja see kuna menetleja otsust oodata võib.
Kuna see liigitub süstemaatilise alla siis kindlasti tuleb kriminaalkaristus.
Kohapeal konfiskeeriti auto ja viidi tasulisse parklasse kuna auto oli kolmanda isiku nimel. Politsei autos aga küsis sõber, et kas selle peab ikka tasulisse viima või mitte, kuna auto omanik oleks saanud sellele treileriga ise kohe järele tulla ja oligi teel sündmuskohale.
Ühtki teisaldamisakti sõbrale ei antud ja auto omanikku politsei sellest ei teavitanud. Tasulisse parklasse helistades öeldi talle, et saab selle alles menetleja otsusega kätte. Kuna aga menetleja otsuse välja kuulutamiseni on kuu aega siis kas tõesti auto omanik peabki maksma selle kuu aja eest mil auto parklas vedeleb ja ei saa seda sealt enne kätte.
Tänades
Sõber jäi esimesel korral juhtimisõiguseta ja kiiruseületamisega vahele, sai väärteo protokolli ja määrati rahaline trahv mille ta koheselt ka tasus. Mõni aeg hiljem (alla aasta) jäi ta taaskord juhtimisõiguseta autot juhtides vahele (ei ületanud kiirust ega olnud joobes), aga paanika hoos ütles enda nimeks teise isiku, kohapeal aga tunnistas üles, et sattus paanikasse ja et ei oma juhtimisõigust.
Kohapeal tehti väärteoprotokoll kuhu siis märgiti teo koht ja aeg ja see kuna menetleja otsust oodata võib.
Kuna see liigitub süstemaatilise alla siis kindlasti tuleb kriminaalkaristus.
Kohapeal konfiskeeriti auto ja viidi tasulisse parklasse kuna auto oli kolmanda isiku nimel. Politsei autos aga küsis sõber, et kas selle peab ikka tasulisse viima või mitte, kuna auto omanik oleks saanud sellele treileriga ise kohe järele tulla ja oligi teel sündmuskohale.
Ühtki teisaldamisakti sõbrale ei antud ja auto omanikku politsei sellest ei teavitanud. Tasulisse parklasse helistades öeldi talle, et saab selle alles menetleja otsusega kätte. Kuna aga menetleja otsuse välja kuulutamiseni on kuu aega siis kas tõesti auto omanik peabki maksma selle kuu aja eest mil auto parklas vedeleb ja ei saa seda sealt enne kätte.
Tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Asjaolu, mis alusel on sõiduk ära võetud ning miks seda peetakse kinni, peaks selguma väärteoasja toimikust. Peale väärteoprotokolli koostamist on menetlusalusel isikul õigus 15 päeva jooksul tutvuda väärteotoimikuga ja esitada vastulause. Soovitan toimikuga tutvumise õigust kasutada, et aru saada, mida ja miks menetleja on teinud. Kui sõidukit peetakse kinni õigusvastaselt, on võimalik menetleja tegevusele esitada kaebus. Kaebuse vajadus ja selle sisu saab selgemaks peale toimiku materjalidega tutvumist.
Üldjuhul on sõiduki hoidmine politsei parklas tasuta, kuid see võib ka erineda tulenevalt sellest, millise politseijaoskonna või prefektuuri territooriumil on tegu toime pandud. Mitte kõigil üksustel ei pruugi olla tasuta hoiuvõimalust. Igal juhul tuleb tasuda puksiirteenuse eest, kuid see summa ei sõltu sõiduki parklas hoidmise ajast.
Küsimus: Kas väljundi "kogu vara" alla kuulub ka pangaarvel olev raha?02.11.2020
Testamendi järgi on isa pärandanud kogu vara pojale. Kas isa pangaarvel olev raha kuulub ka selle hulka?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas meie ei pärigi midagi, kuna vanaisa suri noorelt ja kõik jäi vanatädile?02.11.2020
Tere, Minu vanaisa suri noorelt ning kuna toona jäi ainsaks lapseks minu vanatädi siis läks kõik vara automaatselt talle. Peale vanatädi surma läks aga kõik vara vanatädi lastele. Tekib küsimus, et kas siin on ebaaus pärimine? Minu ema ei ole midagi saanud. Kas saame midagi selles olukorras nüüd ette võtta? Kuna tegelikult on minu ema ju samas seisus nagu vanatädi lapsed. Miks ema süüdi on, et isa noorelt suri. Palume abi.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kui pärimistunnistus on ebaõige, saab huvitatud isik esitada notarile avalduse pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Pärast pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist viib notar läbi uue pärimismenetluse. Kui notar keeldub pärimistunnistust kehtetuks tunnistamist, siis saab õigustatud huviga isik pöörduda kohtusse pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks.
Tunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue tuleb esitada kolme aasta jooksul selle kehtetuse alusest teada saamisest või teada saama pidamisest arvates, kuid mitte rohkem kui 30 aastat pärast pärandi avanemist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas kindlustada, et mina või mu lapsed ei peaks tulevikus jagama meie korterit võõra inimesega?02.11.2020
Tere!
Kuidas kindlustada, et mina või mu lapsed ei peaks tulevikus jagama meie korterit võõra inimesega? Abikaasa tegi testamendi meie poja nimele aga ma pole kindel, et see on viimane. Kinkelepingut abikaasa keeldub tegemast, sest siis puuduvat tal kindlustunne. Kas muretsen asjatult ja Eesis on mingi seadus mis ei luba ühist vara ilma abikaasa nõusolekuta võõrale pärandada?
Ette tänades
Kuidas kindlustada, et mina või mu lapsed ei peaks tulevikus jagama meie korterit võõra inimesega? Abikaasa tegi testamendi meie poja nimele aga ma pole kindel, et see on viimane. Kinkelepingut abikaasa keeldub tegemast, sest siis puuduvat tal kindlustunne. Kas muretsen asjatult ja Eesis on mingi seadus mis ei luba ühist vara ilma abikaasa nõusolekuta võõrale pärandada?
Ette tänades
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas poeg saab müüa korterit, milles mul on notariaalselt vormistatud elamisõigus elu lõpuni?02.11.2020
Minu nimele on vormistatud notariaalne tasuta elamisõigus minu elu lõpuni korteris, kus ma elan, samas korteri on testamendiga pärinud minu poeg. Kas minu pojal on õigus seda korterit müüa ilma minu nõusolekuta?
Kas seda notariaalset tasuta elamisõigust saab kuidagi eirata ja mind sellest korterist ikkagi välja tõsta ja kui siis millistel põhjustel?
Kas seda notariaalset tasuta elamisõigust saab kuidagi eirata ja mind sellest korterist ikkagi välja tõsta ja kui siis millistel põhjustel?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kasutusvalduse saab üldjuhul lõpetada poolte kokkuleppel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas on õige, kui esmane juhiluba on olnud aegunud üle aasta ja saan trahvi "juhtimisõiguseta sõitmise eest"?30.10.2020
Tere.
Esmane juhiluba on aegunud üle aasta. Politsei pidas mu kinni ja tegid trahvi (otsuse saan kuu aja pärast) juhtimisõiguseta sõidu eest. Just kui mul poleks üldse lube olnud.
Kas antud karistus on õige?
Esmane juhiluba on aegunud üle aasta. Politsei pidas mu kinni ja tegid trahvi (otsuse saan kuu aja pärast) juhtimisõiguseta sõidu eest. Just kui mul poleks üldse lube olnud.
Kas antud karistus on õige?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas veefirmal on õigus paigaldada minu veemõõtja naabri kinnistule, kuhu ma iialgi ligi ei pääse?30.10.2020
Tere!
Elan eramus, mille kinnistut läbiv enne 1995-ndat aastat ehitatud veetrass toob majja vee ja edasi viib vee ka naabrile. Ka asub minu kinnistul kanalisatsioonikaev kuhu tulevad naabri ja minu kanalisatsiooni veed ning teise trassina läbivad minu kinnistut (trass samuti ehitatud enne 1995-ndat aastat).
Nüüd aga veefirma kavatseb ehitada uue vee- ja kanalisatsioonitrassi, mis toob vee naabri kinnistult minu kinnistule ja viib kanalisatsiooniveed naabri kinnistule ehitatavasse kanalisatsiooni kaevu. Samuti kavatseb veefirma ehitada naabri kinnistule veemõõtjate kaevu, kuhu paigaldab ka minu veemõõtja.
Kuigi vanade trasside (2 trassi) kasutamisel ei oleks vaja servituute sõlmida, leiab veefirma, et neid trasse kasutades tuleb uute trasside rajamine talle kallim ja rajab kolmandast kohast trassi minu kinnistule. Uus trass on pikem kuna teeb nurga naabri juurde. Vana ühendus naabrile jääb ka alles.
Kui varem sai naaber minu kinnistu kaudu vee- ja kanalisatsiooniteenust, siis nüüd muudab veefirma olukorra vastupidiseks ja ma pean naabriga servituudi sõlmima. Kuigi veefirma lubas servituudi lepingu sõlmimisel vahendajaks olla, on nüüd küsimus, kas veefirmal on õigus vesi teistpidi jooksma panna ja minult servituuti nõuda. Mis võib juhtuda, kui ma servituudi lepingule alla ei kirjuta. Kas veefirmal on õigus paigaldada minu veemõõtja naabri kinnistule, kuhu ma iialgi ligi ei pääse?
Minu viimane küsimus on: kas vee- ja kanalisatsioonitrassi viimine naabri kontrolli alla, vähendab minu kinnistu turuväärtust?
Elan eramus, mille kinnistut läbiv enne 1995-ndat aastat ehitatud veetrass toob majja vee ja edasi viib vee ka naabrile. Ka asub minu kinnistul kanalisatsioonikaev kuhu tulevad naabri ja minu kanalisatsiooni veed ning teise trassina läbivad minu kinnistut (trass samuti ehitatud enne 1995-ndat aastat).
Nüüd aga veefirma kavatseb ehitada uue vee- ja kanalisatsioonitrassi, mis toob vee naabri kinnistult minu kinnistule ja viib kanalisatsiooniveed naabri kinnistule ehitatavasse kanalisatsiooni kaevu. Samuti kavatseb veefirma ehitada naabri kinnistule veemõõtjate kaevu, kuhu paigaldab ka minu veemõõtja.
Kuigi vanade trasside (2 trassi) kasutamisel ei oleks vaja servituute sõlmida, leiab veefirma, et neid trasse kasutades tuleb uute trasside rajamine talle kallim ja rajab kolmandast kohast trassi minu kinnistule. Uus trass on pikem kuna teeb nurga naabri juurde. Vana ühendus naabrile jääb ka alles.
Kui varem sai naaber minu kinnistu kaudu vee- ja kanalisatsiooniteenust, siis nüüd muudab veefirma olukorra vastupidiseks ja ma pean naabriga servituudi sõlmima. Kuigi veefirma lubas servituudi lepingu sõlmimisel vahendajaks olla, on nüüd küsimus, kas veefirmal on õigus vesi teistpidi jooksma panna ja minult servituuti nõuda. Mis võib juhtuda, kui ma servituudi lepingule alla ei kirjuta. Kas veefirmal on õigus paigaldada minu veemõõtja naabri kinnistule, kuhu ma iialgi ligi ei pääse?
Minu viimane küsimus on: kas vee- ja kanalisatsioonitrassi viimine naabri kontrolli alla, vähendab minu kinnistu turuväärtust?
Vastus: Raul Keba, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee
Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 3 lg 2 kohaselt on liitumispunkt ÜVK omaniku või valdaja määratud ÜVK ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ÜVK omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.
Seejuures peab ÜVK alal ÜVK omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.
Seega – vee-ettevõtjal on õigus trasse arendada ning näha ette uued liitumispunktid, kuid seda tuleb selliselt, et teenus oleks tagatud. Kui torustik ja veemõõdukaev nähakse ette naaberkinnistule, siis peab vee-ettevõtja tagama, et selline lahendus toimiks. Teisisõnu peab olema seatud naaberkinnistule servituut torustiku ehitamiseks ning kaevus oleva veemõõtja vaatlemiseks.
Igal KOVil on enda territooriumi osas ÜVK eeskiri, milles on toodud muuhulgas nõuded veemõõdusõlmele ja poolte kohustused veearvesti toimimise tagamiseks. Esitatud asjaoludest ei selgu, mis KOViga on tegemist, aga nt Tallinna ÜVK eeskirja kohaselt peab veemõõdusõlm reeglina asuma hoones, selle peatorupoolses küljes, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.
Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu kui:
1) hoones puudub selleks võimalus;
2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3) sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 50 m.
Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.
Klient peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
5) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.
Kui antud juhul paigaldatakse veemõõtja naaberkinnistule rajatavasse kaevu, ei ole Teil võimalik eeltoodud kohustusi täita. Lisaks tekib küsimus veenäitude esitamise osas. Kuivõrd sellise olukorra tekitab vee-ettevõtja ise, on ka tema ülesanne lahendada, kuidas sellisel juhul veenäite esitatakse (servituudilepingus nähakse ette vastavad õigused ja kohustused vms).
Kõige loogilisem sellises olukorras oleks, et vee-ettevõtja ehitab välja kaks uut liitumispunkti ning liitumine tuleb kummalegi (Teile ja naabrile) eraldi. Torud pannakse maha paralleelselt ja Teie toru paiknemiseks tuleb naabriga sõlmida servituudileping. Veemõõtja tuleks pigem paigaldada majja, kui see ei ole võimalik, siis enda krundile veemõõdukaevu.
Mis puudutab kinnistu väärtust, siis üldjuhul uus torustik ja seeläbi ka parem veesurve tõstab kinnistu väärtust. Aga täpsema hinnangu oskab anda kutseline hindaja.
Küsimus: Mida saab laste isa teha, et saada kontakti lastega, kelle osas hooldusõigus on küll ära võetud, aga suhtlust piiras ametnik?29.10.2020
Lapsed (1-aastane ja 1-kuune) võeti perest ära ning 2012. aastal võeti mõlemalt vanemalt hooldusõigus täielikult ära. Laste isa otsis lastega kontakti, kuid sotsiaalosakond ei andnud informatsiooni laste asukohast, kuigi kohtuotsuse järgi ei olnud suhtlus keelatud ega suhtlemiskeeld kohaldatud. Laste ema ei suhelnud lastega ja ei olnud ka selles huvitatud. Nüüd jõudis isa arusaamiseni, et ilmselt tema ja laste õigust omavaheliseks suhtlemiseks rikuti kunagi sotsiaalosakonna ametnike poolt. Sellest ajast pole isa oma lapsi näinud ja ei tea nende saatusest midagi. Mida saab laste isa ja mis järjekorras ette võtta selleks, et saada ikkagi mingid infot laste kohta ja uurida, miks ja mis põhjusel keelati talle kunagi sotsiaalosakonna ametnike poolt suhelda lastega? Isa sooviks taastada hooldusõigust, kuid kardab et lapsed on ammu lapsendatud. Kas ja kuhu saab esitada avaldust sotsiaalosakonna ametnike tegevuse uurimiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Esimeses järjekorras soovitan laste isal pöörduda uuesti elukohajärgse lastekaitseametniku poole. Kui laste isa suhtlusõigust pole piiratud, ei saa teha lastega suhtlemisele takistusi, kuid ilmselgelt tuleb isa ja laste kohtumise korraldamisel arvestada asjaoluga, et nad ei ole üksteist väga pikalt näinud - siinkohal saabki oma abi ja tuge pakkuda lastekaitse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand