Õigus

Tere!
Ühes korteris oli gaasiboileril kehv tõmme. Ühistu korraldas püstakus lõõride uuringud. Uuringu tulemusel selgus, et antud korterile ligipääsetavatesse lõõridesse on ühendatud teiste korterite seadmeid (ventilatsioon, kubu) ja korteri gaasiseadme jaoks vaba lõõri ei ole.
Uuringu kokkuvõttes pakkus korstnapühkija lahenduseks paigaldada korterisse turbokatel (juhitakse suitsugaasid läbi välisseina välja, mitte kasutades lõõri).
Kas korteriühistu peaks tasuma turbokatla ja selle paigalduse eest? KÜ peab tagama tehnosüsteemi kasutamise võimaluse. Samas turbokatel on erilahendus, mitte lõõri osa.
Mis üldse määrab, et korteritel on õigus gaasiveesoojendi kasutamisele ja vastavale tehnosüsteemile hoones? Selle asemel, et soovitada näiteks elektriboileri paigaldamist.

Tere,
mul on eelmisest kooselust 2-aastane laps. Lapse isal puudub ametlik töökoht, ta elab vanemate juures ning laps veedab temaga aega kahel päeval nädalas mõned tunnid ning nädalavahetuse ühel päeval täispika päeva. Laps elab püsivalt minuga, kõik igapäevased kulud sh ka riided, hügieen, transport jms ning lisaks lasteaia kuutasu 185 eur tasub minu uus elukaaslane.
Lapse isa vanemad kandsid algselt meievahelise kokkuleppe põhjal iga kuu 1.kpv 292 eurot elatisraha, aegajalt kandis lapse isa enda kontolt 292 eurot elatisraha, nüüd aga suvekuudel laekumisi ei tulnud ning andsin hagiavalduse elatise jaoks kohtusse, kohtuotsust ei ole siiani tulnud ja mitte laekunud kuude eest tegid maksed tagantjärgi vanavanemad. Vahepeal taas tulid laekumised vanavanematelt, siis lapse isalt ja seekord on jäänud 1 kuu maksmata taaskord. Ise olen töölt lapsehoolduspuhkusel kuni laps saab 3a, sissetulekud puuduvad, õpin ülikoolis ning minu enda ja minu lapse kulud katab uus elukaaslane. Milline on igakuist renti, kommunaalkulusid, transporti, riideid, lapse lasteaia kulu, kõiki igapäevaseid kulutusi arvesse võttes võimalik maksimaalne elatise summa, mida saaksin taotleda? Või kas üldse, kui lapse isal puudub sissetulek ning püsiv elukoht.

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 26 (6) ütleb: Kui laps on sündinud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse §-s 21 sätestatud kunstliku viljastamise tulemusena, asendab mehe nõusolek naise kunstlikuks viljastamiseks isaduse omaksvõtu avaldust.
Kas see tähendab, et nõusoleku andnud seemneraku doonor kantakse automaatselt lapse isana sünni registreerimisel Rahvastikuregistrisse ja sellega on õigus ka elatise nõuet talle esitada? Või kohaldub siin ikkagi perekonnaseaduse §84 (2): Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.
Kas notariaalne kokkulepe tulevase lapse ema ja doonori vahel oleks üheks võimaluseks kaitsta doonori õiguseid, kes ei ole abikaasa ega elukaaslane?

Olen Eesti riigi kodanik, abielus Saksamaal ning elan vaheldumisi siin ja seal. Elukoht on kantud mõlema riigi rahvastikuregistrisse. Olen oma Eestis saadud juhiload vahetanud pärast kehtivusaja lõppu Saksa lubade vastu. Väärteomenetluse korras karistati mind trahviga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 7-ks kuuks. Karistus lõppes septembris. ARKis keelduti minu taotlust juhtimisõiguse kohta menetlema, käskides kolida Saksamaale ning teha oma elukoht korda. Saksamaalt olen saanud vastuseks, et mul on õigus taastada juhtimisõigus ka Eestis. Kas mul on õigus taotleda juhtimisõiguse taastamist Eestis, kuna olen siin oma alaealiste lastega?

Tere.

Sõiduki ostu-müügi tehing sai teostatud, kuid omanikuvahetus jäi tegemata, sest ostja ei täitnud oma lubadust. Nüüd sai ka leping hävitatud, kuid kindlustus ning eeldatavad muud juhtumid on võimalikud. Kuidas on võimalik olukord reaalsusega kooskõlla viia?

Aitäh

Tere! Mul 2 last. Laste isast lahutasin 10 a tagasi. Ta elatist ei ole kunagi maksnud ega lastega ei suhtle juba 9 aastat. Mul on ainuhooldusõigus. Olen uuesti abielus, abikaasa tahab lapsed lapsendada. Ta õpib välismaal ja tuleb tagasi 5 kuu pärast.
Mõeldes nüüd lapsendamise peale - kas mul oleks mõistlik juba praegu taotleda bioloogiliselt vanemalt hooldusõiguse täielikku äravõtmist, et kui abikaasa tuleb Eestisse tagasi, oleksid lapsed juba lapsendamiseks n-ö vabad? Bioloogilise vanema asukohta, kontakte ma ei tea, seega nõusolekut ma ei saa küsida. Või peaks see toimuma üheaegselt koos lapsendamisega?

Minu laps (Eesti kodanik) elab püsivalt lapse emaga (Ungari kodanik) Ungaris. Nüüd on tekkinud alus elatise suuruse muutmiseks. Mis kohtusse pean pöörduma – kas Eesti kohtusse, kus oli tehtud otsus elatise maksmise ja suuruse kohta, või Ungari kohtusse (läbi Justiitsministeeriumi), kus laps püsivalt elab? Aitäh.

Tere. Olukord on väga keeruline, seega ma ei teagi kust alustada. Mina ja mu seaduslik abikaasa elame abikaasa korteris, mis on enne abielu ostetud (laenu ei ole). Meil on abikaasaga ühine laps, kes on 2,6 aastane ja käib lasteaias. Mina alles alustasin taas tööd peale lapsehoolduspuhkust. Minu ülalpeetavaks on veel meiega koos elav tütar, kes on minu endisest suhtest, ning ta on 18.a. kuid on endiselt minu ülalpeetav, kuna ta õpib. Tema isa toetab teda elatusrahaga, mis läheb talle otse.
Mu abikaasal on ka endisest suhtest tütar, kes käib põhikoolis. Abikaasa töötas aasta tagasi soomes, ning maksis oma esimesele tütrele nagu kord ja kohus elatist. Siis aga tuli ta soomest tagasi Eestisse tööle, ja siin vähenesid sissetulekud oluliselt. Sellest hetkest soovis aga tema esimene tütar pool ajast elada isaga. See sai kokkulepitud koos lastekaitsetöötajaga ning lapse enda soovil. Laps on 13.a. tal on meil oma isiklik tuba ning kõik elamiseks vajalik. Tema emaga sai kokku lepitud, et tüdruk hakkab elama nädal meil ja nädal ema juures. Seda siis alates 2019.a. oktoobrist. Ning nad leppisid lapse emaga kokku nii, et lapse kulud (trennid jms.) maksavad üle kuu võrdselt. Ühel kuul isa ja teisel kuul ema. Igakuised kindlad kulud tulid ca 100 eurot, pluss sinna siis eluaseme kulud, ja toit, ning taskuraha ja muud ettenägematut ning riided. Kuid nüüd, ema ei taha enam tütart isa juurde lubada, kuna paaril korral ei ole isa nädalavahetusel kodus olnud, kui tütar meil elab. Vaid jäi koos minuga sel ajal ning oma väikse õega. Seoses sellega esitas ema nüüd isa vastu kohtule hagi ja nõuab elatisraha 292 euro suuruses, põhjendusega, et ta ei täida oma ülalpidamiskohustust. Küsimus on, kas ta saab ikka nii suurt summat reaalselt küsida? Samas isa täitis oma kohust ülalpidamise osas, ning meie ühine tütar on samuti ülalpeetav, ja kui meil kulud maha arvata, siis ei jää praktiliselt elamiseks midagi kätte! Ning hagis on vaja ära tuua abikaasa tulud ja kulud ning ka abikaasaga koos elavate pereliikete tulud ja kulud. Kas mina oma miinimumpalka teenides ja oma kahte tütart ülevalpidades, peaksin siis abikaasa esimesele tütrele elatusraha maksma?

Tere! Augustis toimus liiklusjuhtum, kus jalgrattur sõitis autole vasakpoolselt küljelt sisse, vigastades auto kapotti, vasakut esitiiba ja stanget. Kohapeal käis politsei, fikseerides juhtumi. Alustati menetlust, mis kestis mitu kuud. Abiks oli tänavakaamera lindistus, mis näitas, et juhtumi põhjustajaks oli jalgrattur. Jalgrattur sai väärteo eest trahvi, kuid kes maksab sõiduki remondiarve, kui kaskokindlustust autol polnud? Kuidas käituda, kui kahju tekitaja keeldub kahju hüvitamisest?
Mis seaduse alusel saan nõude esitada kahju tekitajale? Mis dokumenti on vaja Politseist, et esitada nõue kohtu kaudu?

Tere!
Maja 18 korteriga, neist 8-l on veearvestid, selline olukord on olnud üle 15.aasta.
Veekulu arvestus on toimunud arvesti ja kellel see puudub elanike, arvu järgi korteris, Majal üldarvesti digitaalne kaugloendudur vee-ettevõtte omandus.
Nüüd esmakordselt veekulu majas väga suur, mitmekordne keskmise kuukuluga võrreldes. Kuna leket väljapoole pole, on leke olnud otse kanalisatsiooni st. kusagil on olnud kraan lahti. Süüdlane on välja selgitamata ja vaevalt ta seda ise tunnistab. Küsimus, kes kannab kulud kas korterid kus puudub veearvesti või terve maja ühiselt?
Ette tänades parimate soovidega