Õigus

Tere. KÜ-s tekkis vaidlus esemete hoiustamisest koridoris. Hoolimata Päästeameti hoiatusest probleem jätkus. Nagu ikka, probleemiks jalgrattad, kärud, kelgud. Enamik kortereid sai korteri ostul osta panipaiga, osadel panipaik korteris sees. Üksikutel pole üht ega teist. KÜ juhatus otsustas jalgrataste hoiustamiseks õuetingimustesse osta rattahoidikud (ca 560 €). Hääletust sellise ostu jaoks eelnevalt ei tehtud, samuti polnud korteriomanike kokkulepet sellele ega ka majanduskavas pole kulu ettenähtud. Kortereid on 40, jalgrattakohti tekkis 10, seega parimal tahtmisel saab rattahoidikut kasutada 25% elanikest. Põhiliselt seisavad seal aga ikka need rattad, kelle omanikud otsustasid osta korteri ilma panipaigata ja nüüd pole ruumi piisavalt. Ehk siis üks korter kasutab mitut hoidikukohta. Kohtade kasutus ei ole reguleeritud.

Probleemi ilmnemisel andsin KÜ juhatusele teada, et olen nõus, kui isikud, kellel on probleeme rataste hoiustamisega, teevad ise selle kulutuse ja vajadusel panevad rahad kokku. St on aktsepteeritav rattahoidja soetamine ja kaasomandile (maja ette) paigutamine ja kasutamine, kuid seda nende isikute rahade eest, kes seda kasutada soovivad.

Samas andsin ka teada, et kuna tegemist on minu meelest mugavusteenuse ostuga, ehk väheste elanike ruumipuuduse lahendamisega ja isiklike esemete hoiustamise küsimusega, mitte omandi säilitamiseks vajaliku kuluga, ei ole ma KÜ liikmena nõus, et selline kulutus tehakse KÜ rahade eest (remondifondist). Arvestades ka asjaolu, et kõigi rahade eest tehakse ost, mida kasutada saavad tegelikult ainult 1/4 elanikest, kui sedagi. Seda enam, suur osa elanikke on korteri ostu läbi mõelnud ja ostnud panipaiga (1500 €).

Juhatus seda seisukohta ei arvestanud. Märgin ka ära, et tegemist on remondifondi suurust arvestades (ca 3000 €) arvestatava kuluga.

Siinkohal soovikski teada, kas eelpool kirjeldatud kulu peaks seadusandluse kohaselt olema häälteenamuse või kokkuleppe alusel? Samuti, kuidas toimida juba tehtud kulutuse osas, mis on juhatusel tehtud omavoliliselt, kas nõuda juhatuselt raha tagastamist või on mul õigus küsida oma osa tagastamist proportsionaalselt, kuna mina ei olnud sellise kulutusega nõus? Ja kas tagantjärele selle kulutuse seadustamine on õiguspärane (häälteenamuse/kokkuleppe küsimine) ?

Lugupidamisega

Tere,

Kui vanaema on siit ilmast lahkumas ning temast jääb järgi korter, kas selle korteri pärib ainult tema ainus tütar või on õigus ka mingile osale tema kolmel lapselapsel?

Testament puudub.

Kas testamendiga on võimalik määrata oma osa pärimine mitme erineva pärija vahel, näiteks lapsed, lapselapsed, sõber jne. Kui minu osa nimiväärtus on näiteks 2500.-, siis kas saan määrata %, millise osa iga pärija saab?

Tere!

Kui ostame abikaasaga uue kodu ja laenu võtame vaid tema nimele, siis pank tahab, et kodu oleks vaid mehe nimel. Kui ainult selle ühe objekti peale lahusvara leping sõlmida, kas see tuleb enne panga tehingut notari juures teha või pärast? Kas kuskil on lepingupõhja või see sõlmitakse notari enda poolt?

Lugupidamisega

Tere. Kas on tööandjal õigus sundida mind covidi patsiendi palatit koristama ja dessima kui olen tööle võetud köögiperenaise ametikohale? Aitäh

Tere.
Olukord selline, et naine lahkus pere juurest teise mehe juurde. Oleme hetkel abielus ja meil on 2 last - 14 a poeg ja 19 a tütar, kes õpib gümnaasiumis ning lapsed otsustasid jääda isaga koos elama.
2002 aastal taotlesime laenu koos, mina laenajana ja naine kaaslaenajana ning ostsime endale korteri.
2008 registreerisime abielu ja tänase seisuga on naine lahkunud.
Meile kuuluv korter kuulub ühisvara alla. Lahutuse korral läheb pool ühisvarast abikaasale.
Küsimus selline, abielu ajal sain päranduseks talu, koos sinna kuuluvate maadega (erinevad katastriüksused) ja müüsin osa kinnistuid maha saades 22000 EUR. saadud raha kasutasin osaliselt laenu tagasimakseks ja pere vajaduseks (remont, korteri sisustuse ost jne), kas lahutuse korral saan maha arvata mingisuguse summa ühisvarast, kuna olen kasutanud oma lahusvara müügi arvelt saadud raha perekonna heaoluks?
Teine küsimus puudutab nn lapseraha.
Kui naine lahkus pere juurest, kas tal on õigus edasi saada lapsetoetust? Minu soov oleks, et lapsetoetuse raha läheks otse lapse pangakontole.
Tütar on kunagi emaga sellel teemal rääkinud, kui ema keeldus, väites et temal on niigi suured kulutused laste peale. Hetkel elab naine teise mehega ja lapsed on minu juures. Kas ei peaks lapsetoetuseraha minema lapsevanemale, kes elab koos lastega.
Viimane küsimus, kui suure summa peaks naine eraldama oma sissetulekust elatisraha maksmiseks (poeg 14 ja tütar 19, gümnaasiumi õpilane). Tema palga suurust täpselt ei tea jääb kuskile 700-800 EUR neto. Mida teha, kui naine keeldub elatisraha maksmisest?

Saun ehitati 2005 aastal vannitoa asemele. Selleks on lõhutud vannitoa ja wc betoonist boks, nihutatud seina 20cm tehtud muudatusi veetorude püstakutes. Maja haldaja oli siis linna ettevõte. Korteri omanik väidab, et
ümberehitamiseks andis siis suulise loa haldusettevõtte juht ja torutöid teostas haldusettevõte. Nüüd aastaid hiljem tekkinud probleemid
1.kanalisatsjooni toru ummistus mis ujutas üle sauna. Korter on tal kindlustatud ja nüüd nõuab kindlustus ühistult kahjude hüvitamist.
2. Kadus ära soe vesi püstakus milles oli tehtud ümberehitus (katlakivi ja rooste ummistus ümberehitatud kohas.) KÜ esitas arve mida ta keeldub maksmast.
Ümberehitusel ei ole ühtegi kirjalikku kooskõlastust. Kas selline ümberehitus on seaduslik? Kas kindlustuse nõue on põhjendatud. Kes peab kandma kulud veetorude püstaku remondi eest Kü või korteriomanik?

Tere.
Kas tervisekontrolli teostav arst võib keelata töötamist mingil ametikohal teatud haigustega? Kas on mingi seadusega kinnitatud nimekiri, millise haigusega ei tohi töötada teatud ametikohtadel? Näiteks: Kas suhkruhaige(süstiv) võib töötada bussjuhina või kutselise autojuhina, kui tervisega pole probleeme olnud? Kas tervisekontroll on töötajale kohustuslik või võib sellest keelduda?

Kuidas jagada kaasomandis kinnistut reaalosadeks, kui kinnistul on erinevad sihtotstarbega maad? Metsamaa, õuemaa, põllumaa, muu maa. Kust alustama peab?

Osaühing on lõpetatud pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, vastav kanne kajastub Äriregistris kohtumääruse alusel.
Kuidas ja millal toimub ettevõtte kustutamine Äriregistris, kas siin on ka mingid konkreetsed tähtajad? Kas on vajalik esitada täiendavad dokumendid? Kes esitab: pankrotihaldur või endine ettevõtja?