Õigus
Küsimus: Kas saan testamendiga määrata oma osaühingu osa pärijateks mitu inimest?09.02.2021
Kas testamendiga on võimalik määrata oma osa pärimine mitme erineva pärija vahel, näiteks lapsed, lapselapsed, sõber jne. Kui minu osa nimiväärtus on näiteks 2500.-, siis kas saan määrata %, millise osa iga pärija saab?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kui ainult ühe kinnisvaraobjekti peale lahusvara leping sõlmida, kas see tuleb enne panga tehingut notari juures teha või pärast?04.02.2021
Tere!
Kui ostame abikaasaga uue kodu ja laenu võtame vaid tema nimele, siis pank tahab, et kodu oleks vaid mehe nimel. Kui ainult selle ühe objekti peale lahusvara leping sõlmida, kas see tuleb enne panga tehingut notari juures teha või pärast? Kas kuskil on lepingupõhja või see sõlmitakse notari enda poolt?
Lugupidamisega
Kui ostame abikaasaga uue kodu ja laenu võtame vaid tema nimele, siis pank tahab, et kodu oleks vaid mehe nimel. Kui ainult selle ühe objekti peale lahusvara leping sõlmida, kas see tuleb enne panga tehingut notari juures teha või pärast? Kas kuskil on lepingupõhja või see sõlmitakse notari enda poolt?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Leping sõlmitakse vastavalt esitatud infole notari poolt.
Usun, et kinnisvara ostutehingu ja hüpoteegi seadmisega samaaegselt on võimalik sõlmida ka abieluvaraleping, kuid soovitan notarilt üle küsida, millises järjekorras saab nimetatud tehingud vormistada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja võib mind sundida covidi patsiendi palatit koristama ja dessima kui olen tööle võetud köögiperenaiseks?03.02.2021
Tere. Kas on tööandjal õigus sundida mind covidi patsiendi palatit koristama ja dessima kui olen tööle võetud köögiperenaise ametikohale? Aitäh
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja kohustus on töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg 2 p 1 kohaselt täita kokkulepitud tööülesandeid ning tööandja kohustus on seevastu kindlustada töötaja kokkulepitud tööga (TLS § 28 lg 2 p 1). Kui tööandja annab korralduse, peab see olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega või tulema töö iseloomust. Ehk töötaja täidab neid tööülesandeid, milles on töölepinguga kokku lepitud.
Töölepingu tingimuste muutmine käib TLS § 12 kohaselt kokkuleppel. See tähendab, et kui tööandja soovib töötaja tööülesandeid muuta või töötajale tööülesandeid lisada, peab ta esmalt tegema töötajale ettepaneku ning töötaja otsustab, kas ta on uute tööülesannete täitmisega nõus või mitte. Seega on töötajal õigus töölepingu tingimuste muutmisest keelduda.
Ehk siis, kuivõrd Te olete tööle vormistatud köögiperenaisena, võib eeldada, et Teil ei ole töölepingus kohustust koristada patsientide palateid. Kui Teil vastavat kokkulepet ei ole, siis ei saa tööandja seda nõuda. Üksnes Teie nõusolekul saab tööandja anda Teile lisaülesande.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas lahutuse korral saan maha arvata mingi summa ühisvarast, kuna olen kasutanud päritud raha perekonna heaoluks?02.02.2021
Tere.
Olukord selline, et naine lahkus pere juurest teise mehe juurde. Oleme hetkel abielus ja meil on 2 last - 14 a poeg ja 19 a tütar, kes õpib gümnaasiumis ning lapsed otsustasid jääda isaga koos elama.
2002 aastal taotlesime laenu koos, mina laenajana ja naine kaaslaenajana ning ostsime endale korteri.
2008 registreerisime abielu ja tänase seisuga on naine lahkunud.
Meile kuuluv korter kuulub ühisvara alla. Lahutuse korral läheb pool ühisvarast abikaasale.
Küsimus selline, abielu ajal sain päranduseks talu, koos sinna kuuluvate maadega (erinevad katastriüksused) ja müüsin osa kinnistuid maha saades 22000 EUR. saadud raha kasutasin osaliselt laenu tagasimakseks ja pere vajaduseks (remont, korteri sisustuse ost jne), kas lahutuse korral saan maha arvata mingisuguse summa ühisvarast, kuna olen kasutanud oma lahusvara müügi arvelt saadud raha perekonna heaoluks?
Teine küsimus puudutab nn lapseraha.
Kui naine lahkus pere juurest, kas tal on õigus edasi saada lapsetoetust? Minu soov oleks, et lapsetoetuse raha läheks otse lapse pangakontole.
Tütar on kunagi emaga sellel teemal rääkinud, kui ema keeldus, väites et temal on niigi suured kulutused laste peale. Hetkel elab naine teise mehega ja lapsed on minu juures. Kas ei peaks lapsetoetuseraha minema lapsevanemale, kes elab koos lastega.
Viimane küsimus, kui suure summa peaks naine eraldama oma sissetulekust elatisraha maksmiseks (poeg 14 ja tütar 19, gümnaasiumi õpilane). Tema palga suurust täpselt ei tea jääb kuskile 700-800 EUR neto. Mida teha, kui naine keeldub elatisraha maksmisest?
Olukord selline, et naine lahkus pere juurest teise mehe juurde. Oleme hetkel abielus ja meil on 2 last - 14 a poeg ja 19 a tütar, kes õpib gümnaasiumis ning lapsed otsustasid jääda isaga koos elama.
2002 aastal taotlesime laenu koos, mina laenajana ja naine kaaslaenajana ning ostsime endale korteri.
2008 registreerisime abielu ja tänase seisuga on naine lahkunud.
Meile kuuluv korter kuulub ühisvara alla. Lahutuse korral läheb pool ühisvarast abikaasale.
Küsimus selline, abielu ajal sain päranduseks talu, koos sinna kuuluvate maadega (erinevad katastriüksused) ja müüsin osa kinnistuid maha saades 22000 EUR. saadud raha kasutasin osaliselt laenu tagasimakseks ja pere vajaduseks (remont, korteri sisustuse ost jne), kas lahutuse korral saan maha arvata mingisuguse summa ühisvarast, kuna olen kasutanud oma lahusvara müügi arvelt saadud raha perekonna heaoluks?
Teine küsimus puudutab nn lapseraha.
Kui naine lahkus pere juurest, kas tal on õigus edasi saada lapsetoetust? Minu soov oleks, et lapsetoetuse raha läheks otse lapse pangakontole.
Tütar on kunagi emaga sellel teemal rääkinud, kui ema keeldus, väites et temal on niigi suured kulutused laste peale. Hetkel elab naine teise mehega ja lapsed on minu juures. Kas ei peaks lapsetoetuseraha minema lapsevanemale, kes elab koos lastega.
Viimane küsimus, kui suure summa peaks naine eraldama oma sissetulekust elatisraha maksmiseks (poeg 14 ja tütar 19, gümnaasiumi õpilane). Tema palga suurust täpselt ei tea jääb kuskile 700-800 EUR neto. Mida teha, kui naine keeldub elatisraha maksmisest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abikaasa on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta perekonnaseaduse § 34 lõike 2 kohaselt nõuda, et selle väärtus hüvitatakse lahusvara arvel. Selline nõue eeldab ka toimunud tehingute tõendamist.
Lapsetoetus peaks kindlasti laekuma selle vanema kontole, kelle juures on laste alaline elukoht. Kui laste ema sellega vabatahtlikult nõus ei ole, pöörduge Sotsiaalkindlustusameti poole.
Elatise suurus oleneb laste vajaduste suurusest - mõlema vanema kanda peaks jääma pool laste igakuiste ülalpidamiskulude suurusest. Teie lapsi kasvatava vanemana kannate kulutusi vahetult, laste ema peaks oma ülalpidamiskohustust kandma elatise maksmise näol. Laste ülalpidamiskulude alla kuuluvad eluasemekulud, toit, rõivad, kooli ja huvialadega seotud kulutused, meelelahutuskulud jms. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kulud kokku arvutada ja pooleks jagada. Kui laste emaga ei ole võimalik elatise maksmise osas kokkuleppele saada, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes peab kandma kulud veetorude remondi eest, kas KÜ või korteriomanik, kui põhjus on loata ümberehitatud torustikus?01.02.2021
Saun ehitati 2005 aastal vannitoa asemele. Selleks on lõhutud vannitoa ja wc betoonist boks, nihutatud seina 20cm tehtud muudatusi veetorude püstakutes. Maja haldaja oli siis linna ettevõte. Korteri omanik väidab, et
ümberehitamiseks andis siis suulise loa haldusettevõtte juht ja torutöid teostas haldusettevõte. Nüüd aastaid hiljem tekkinud probleemid
1.kanalisatsjooni toru ummistus mis ujutas üle sauna. Korter on tal kindlustatud ja nüüd nõuab kindlustus ühistult kahjude hüvitamist.
2. Kadus ära soe vesi püstakus milles oli tehtud ümberehitus (katlakivi ja rooste ummistus ümberehitatud kohas.) KÜ esitas arve mida ta keeldub maksmast.
Ümberehitusel ei ole ühtegi kirjalikku kooskõlastust. Kas selline ümberehitus on seaduslik? Kas kindlustuse nõue on põhjendatud. Kes peab kandma kulud veetorude püstaku remondi eest Kü või korteriomanik?
ümberehitamiseks andis siis suulise loa haldusettevõtte juht ja torutöid teostas haldusettevõte. Nüüd aastaid hiljem tekkinud probleemid
1.kanalisatsjooni toru ummistus mis ujutas üle sauna. Korter on tal kindlustatud ja nüüd nõuab kindlustus ühistult kahjude hüvitamist.
2. Kadus ära soe vesi püstakus milles oli tehtud ümberehitus (katlakivi ja rooste ummistus ümberehitatud kohas.) KÜ esitas arve mida ta keeldub maksmast.
Ümberehitusel ei ole ühtegi kirjalikku kooskõlastust. Kas selline ümberehitus on seaduslik? Kas kindlustuse nõue on põhjendatud. Kes peab kandma kulud veetorude püstaku remondi eest Kü või korteriomanik?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Antud juhul ei ole täidetud kumbki eeldus, mistõttu vastutab omanik ise korteri ümberehitusest tulenevate tagajärgede eest, ning juhul, kui ümberehitus tekitab teistele korteriomanikele probleeme, siis saavad nad nõuda korteriomanikult esialgse olukorra taastamist ja kahju hüvitamist.
Peatuksin ka kindlustuse tagasinõudel. Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 kohaselt saab kindlustusandja esitada nõude kindlustusvõtja või kindlustatud isiku suhtes kolmanda isiku vastu. Alates 2018 aastast jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt ei ole korteriühistu korteriomanikest eraldiseisev isik, vaid viimaste ühisnimetaja kõikides korterelamu majandamisega seotud tegevustes (vt KrtS § 12 lg 1, KrtS § 34 lg 2). Seega ei ole korteriühistu korteriomaniku suhtes kolmandaks isikuks.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tervisekontrolli teostav arst võib keelata töötamist mingil ametikohal teatud haigustega?29.01.2021
Tere.
Kas tervisekontrolli teostav arst võib keelata töötamist mingil ametikohal teatud haigustega? Kas on mingi seadusega kinnitatud nimekiri, millise haigusega ei tohi töötada teatud ametikohtadel? Näiteks: Kas suhkruhaige(süstiv) võib töötada bussjuhina või kutselise autojuhina, kui tervisega pole probleeme olnud? Kas tervisekontroll on töötajale kohustuslik või võib sellest keelduda?
Kas tervisekontrolli teostav arst võib keelata töötamist mingil ametikohal teatud haigustega? Kas on mingi seadusega kinnitatud nimekiri, millise haigusega ei tohi töötada teatud ametikohtadel? Näiteks: Kas suhkruhaige(süstiv) võib töötada bussjuhina või kutselise autojuhina, kui tervisega pole probleeme olnud? Kas tervisekontroll on töötajale kohustuslik või võib sellest keelduda?
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud, on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/12819465?leiaKehtiv).
Arvestades juhi terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, hindab tervisekontrolli tegija, kas juht vastab või ei vasta mootorsõiduki või trammi juhtimiseks kehtestatud tervisenõuetele.
Kui juht ei lähe järgmisse tervisekontrolli, siis liiklusseaduse § 101 lõike 8 kohaselt peatub järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Transpordiametile uut kehtivat tervisetõendit.
Seega tervisekontrolli mitteminekul või kui arst otsustab, et juht ei vasta mootorsõiduki juhtimiseks kehtestatud tervisenõuetele, peatub juhi juhtimisõigus ja ta ei saa juhtimisõiguse puudumise tõttu töötada bussijuhina või autojuhina.
Rein Reisberg
Töökeskkonna konsultant
Ennetusosakond
Tööinspektsioon
Küsimus: Kuidas jagada kaasomandis kinnistut reaalosadeks, kui kinnistul on erinevad sihtotstarbega maad?27.01.2021
Kuidas jagada kaasomandis kinnistut reaalosadeks, kui kinnistul on erinevad sihtotstarbega maad? Metsamaa, õuemaa, põllumaa, muu maa. Kust alustama peab?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kinnisasja jagamine on maakorraldustoiming. Maakorralduse läbiviimine linna või valla territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Lihtsad maakorraldustoimingud, milleks on ka kinnisasja jagamine, viiakse läbi kinnisasja omaniku taotlusel. Seega tuleb kinnisasja reaalosadeks jagamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas ja millal toimub ettevõtte kustutamine Äriregistris, kas siin on ka mingid konkreetsed tähtajad?27.01.2021
Osaühing on lõpetatud pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, vastav kanne kajastub Äriregistris kohtumääruse alusel.
Kuidas ja millal toimub ettevõtte kustutamine Äriregistris, kas siin on ka mingid konkreetsed tähtajad? Kas on vajalik esitada täiendavad dokumendid? Kes esitab: pankrotihaldur või endine ettevõtja?
Kuidas ja millal toimub ettevõtte kustutamine Äriregistris, kas siin on ka mingid konkreetsed tähtajad? Kas on vajalik esitada täiendavad dokumendid? Kes esitab: pankrotihaldur või endine ettevõtja?
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas ja millistel juhtudel on võimalik ülekurss osanikule välja maksta?27.01.2021
Tere
Kas ja millistel juhtudel on võimalik ülekurss osanikule välja maksta? Ülekursi osaks oli mitterahaline sissemakse. Sissemaksed omakapitali (nii rahalised kui mitterahalised) on TSD lisal 7 deklareeritud.
Ettevõtte osanikke on üks, füüsiline isik.
Heade soovidega
Kas ja millistel juhtudel on võimalik ülekurss osanikule välja maksta? Ülekursi osaks oli mitterahaline sissemakse. Sissemaksed omakapitali (nii rahalised kui mitterahalised) on TSD lisal 7 deklareeritud.
Ettevõtte osanikke on üks, füüsiline isik.
Heade soovidega
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas tööandja poolne TL ülesütlemine on seaduslik kui muudatused taheti rakendada tagantjärgi ja ma ei nõustunud?22.01.2021
Tööandja esitas kirjalikult TL tingimuste muutmise ilma eelnevaid läbirääkimisi algatamata 3 nädalat hiljem peale töö- ja palgatingimuste muutmist tagasiulatuva jõuga, millega ma töövõtjana ei nõustunud. Sellest lähtuvalt esitas tööandja avalduse TL erakorralise ülesütlemise kohta maj. põhjustel TLS 89 lg1 alusel . Allasutuse raamatupidamise andmetel on palgafondi piisavalt ning asutuse palgakorralduse muutmise kohta infot pole esitatud.
Ka antud ametikoht asutuses samade tööülesannetega on säilinud.
Ka antud ametikoht asutuses samade tööülesannetega on säilinud.
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu tingimuste muutmine käib töölepingu seaduse (TLS) § 12 kohaselt kokkuleppel. See tähendab, et tööandja soovib tööülesandeid ja töötasu suurust muuta, peab ta esmalt tegema töötajale ettepaneku ning töötaja otsustab, kas ta on uute pakutavate tingimustega nõus või mitte. Seega on töötajal õigus töölepingu tingimuste muutmisest keelduda.
Koondamine on tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel. Töölepingu seaduse TLS § 89 lg 1 kohaselt on koondamisega tegemist juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.
Seega peab koondamiseks olema täidetud samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine (nt kaks ametikohta liidetakse, toimub osakondade struktuuri muudatus, otsustatakse edaspidi teenust sisse osta vms), vähenema töömaht (nt koolis väheneb õpilaste arv, tellimuste arv on oluliselt vähenenud vms) või töö lõppema muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Olulised kokkulepitud tingimused on mh töötasu, töökoormus, töötamise asukoht ja tööülesanded. Kui eelpool nimetatud tingimused ei ole täidetud, siis koondamise olukord ei ole.
Kui Te leiate, et tööandjal ei olnud alust Teid koondada, on Teil võimalus töölepingu ülesütlemisavaldus töövaidlusorganis (s.o kohus või töövaidluskomisjon) vaidlustada ehk nõuda selle tühiseks tunnistamist (TLS § 104 lg 1). Avaldus töövaidluskomisjonile või hagi kohtusse tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamise hetkest.
Kui töövaidlusorgan tuvastab, et tööandja ülesütlemisavaldus on tühine, on töötajal võimalik nõuda, et töövaidlusorgan ise lõpetaks lepingu (TLS § 107 lg-d 1 ja 2). Lisaks on õigus nõuda hüvitist kuni töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 109 lg 1). Töövaidlusorgan võib nimetatud hüvitise suurust muuta vastavalt vaidluse asjaoludele. Kui töövaidluskomisjon ülesütlemisavalduse tühisust ei tuvasta, jääb ülesütlemisavaldus kehtima.
Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse, juhised selle täitmiseks ning töövaidluskomisjonide kontaktandmeid leiate Tööinspektsiooni veebilehelt: https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).