Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas peaks arvestama lahutamisel korteri eest kompensatsiooni?01.03.2021
Mul on küsimus Teie vastusele.
Teie vastus: http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/20649/kuidas-arvestada-lahutamisel-korteri.html
Tulles tagasi ühisvara jagamise küsimusele:
Ühisvarasse omandatud korteri ostuhind aastal 2004 – 710 000kr, millest isiku 1 lahusvara arvel tehtud sissemakse oli 510 000kr (ehk 71,83% maksumusest) ja ülejäänud summa 200 000kr (28,17%) oli isikute 1 ja 2 ühisvara (laen, mis sai makstud aastal 2014).
Eeldatav korteri turuhind jooksval aastal on 90 000 eurot. Seega, ühisvara jagamisel isiku 1 osa korteri turuhinnast moodustab 85,92% (71,83% + 28,17%:2). Isiku 2 osa moodustab seega 14,09%. Rahalises väljendis 77 328 eurot (isik 1) ja 12 672 eurot (isik 2).
RK lahend nr 3-2-1-38-07, 3-2-1-46-06, mille kohaselt poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi turusituatsioonist tingitud väärtuse kasvu osa ei kuulu tingimusteta pooltele võrdsetes osades ka siis, kui jagatav ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Lahusvara arvel omandatud ühisvara turusituatsioonist tingitud väärtuse (keskmise turuhinna) oluline kasv või langus (majanduslikus tähenduses kasum või kahjum) on PKS § 19 lg 1 p 3 järgi aluseks, et vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Kui abikaasade ühisvarasse kuuluv asi on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel ning abielu kestel ei ole seda ühisvara arvel parendatud, siis peaks selle asja jagamisel väärtuse muutumise riski kandma see abikaasa, kelle lahusvara arvel asi omandati.
Kui Teie arvates peab lähtuma teisiti, palun Teid selgitada oma seisukoha, viidates allikale.
Teie vastus: http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/20649/kuidas-arvestada-lahutamisel-korteri.html
Tulles tagasi ühisvara jagamise küsimusele:
Ühisvarasse omandatud korteri ostuhind aastal 2004 – 710 000kr, millest isiku 1 lahusvara arvel tehtud sissemakse oli 510 000kr (ehk 71,83% maksumusest) ja ülejäänud summa 200 000kr (28,17%) oli isikute 1 ja 2 ühisvara (laen, mis sai makstud aastal 2014).
Eeldatav korteri turuhind jooksval aastal on 90 000 eurot. Seega, ühisvara jagamisel isiku 1 osa korteri turuhinnast moodustab 85,92% (71,83% + 28,17%:2). Isiku 2 osa moodustab seega 14,09%. Rahalises väljendis 77 328 eurot (isik 1) ja 12 672 eurot (isik 2).
RK lahend nr 3-2-1-38-07, 3-2-1-46-06, mille kohaselt poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi turusituatsioonist tingitud väärtuse kasvu osa ei kuulu tingimusteta pooltele võrdsetes osades ka siis, kui jagatav ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Lahusvara arvel omandatud ühisvara turusituatsioonist tingitud väärtuse (keskmise turuhinna) oluline kasv või langus (majanduslikus tähenduses kasum või kahjum) on PKS § 19 lg 1 p 3 järgi aluseks, et vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Kui abikaasade ühisvarasse kuuluv asi on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel ning abielu kestel ei ole seda ühisvara arvel parendatud, siis peaks selle asja jagamisel väärtuse muutumise riski kandma see abikaasa, kelle lahusvara arvel asi omandati.
Kui Teie arvates peab lähtuma teisiti, palun Teid selgitada oma seisukoha, viidates allikale.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigikohtu lahendis nr 2-14-18828 on kohus avaldanud seisukohta, mille kohaselt tuleb PKS § 34 lg 2 alusel tuleb hüvitada ühisvara huvides kasutatud lahusvara väärtus, mitte aga lihtsalt lahusvarast tehtud kulutused. PKS § 34 lg-t 2 tuleb seega tõlgendada selliselt, et lahusvara arvel konkreetsesse eristatavasse ühisvara eseme soetamisse panustades kuulub ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtus hüvitamisele selles suhtes, milles ühisvara ese vastavalt lahus- ja ühisvara arvel soetati.
Avaldatud seisukohast lähtuvalt on Teie poolt kirjeldatud skeem abikaasade osade suuruse leidmiseks põhjendatud. Ühisvaraks olev korter on soetatud 17 aastat tagasi, mistõttu sellel hetkel lahusvarast panustatud nominaalsumma arvestamine ei oleks õiglane ja tulebki leida panustatud lahusvara väärtus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus