Õigus

Reeglina abielu kestel omandatud vara on ühisvara, aga tuleb arvestada ka sellega, et enne 01.06.2010. a kehtinud perekonnaseadus võimaldas abikaasade abielusuhted lugeda lõppenuks, kui abikaasade vahel olid lõppenud nii isiklikud kui ka varalised suhted. Teie esitatud asjaoludest ei nähtu, millal täpsemalt lõppesid abielusuhted ning millal omandasite korteri. Kui vara omandati pärast abieluliste suhete lõppu, siis võiks tegemist olla lahusvaraga, millele abikaasa lastel puudub õigus. Täpsema hinnangu andmiseks on vajalik aga teada täiendavaid asjaolusid.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Teie kirjelduse põhjalt tuleks nii Teie mehe sugulasel kui ka Teie onul nimetada asepärijad juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist. Kui Teie abikaasa sureb enne oma sugulast, kes Teie abikaasa pärijaks nimetas, siis Teie ja Teie laps automaatselt ei päri. Samuti ei ole automaatselt onu vara pärijaks Teie laps.

Kasutusõiguse kestus peab olema märgitud notariaalses dokumendis.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Kui Teie vanaemal ei olnud tehtud testamenti, siis toimub seadusjärgne pärimine. Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Seega kui Teie isa loobub pärandist, siis pärivad tema osa pärandist isa lapsed ehk Teie ja vend.

Tuleb aga arvestada, et pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud alates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija pärandist ei loobu, siis loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Tere!

Ühisvara jagamiseks tuleb sõlmida ühisvara jagamise leping. Reeglina jaotatakse ühisvara abikaasade vahel võrdsetes osades (nt kinnisvara müügil jagatakse pooleks müügitulu), aga poolte kokkuleppel võib sellest ka kõrvale kalduda - see peab aga olema kirjas ühisvara jagamise lepingus.

Perekonnaõigusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest alates. Ühisvara jagamise nõue tekib abielu lahutamisega.

Kui üks abikaasadest on üksinda katnud korteriomandi ülalpidamisega seotud kulusid, võib tal olla hüvitisnõue teise abikaasa vastu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 3 vastutab tööandja ohutu töökeskkonna eest, samuti selle eest, et töötajad oleks kaitstud diskrimineerimise ja töövägivalla eest ja et kõiki koheldaks võrdselt.

Kui Te tunnete end ahistatuna või kiusatuna, tuleb sellest oma otsesele ülemusele, personalitöötajale või ka juhatuse liikmetele teada anda (soovitatavalt kirjalikult). Kui Teil on probleemid oma kolleegiga, siis tuleks kirjalikult pöörduda temast kõrgema ülemuse poole ning koopia kirjast panna kolleegile endale ning ka personalitöötajale. Konfliktsituatsiooni või ka olukorda tuleb oma pöördumises kirjeldada võimalikult täpselt. Selliselt loote iseendale tõendeid, mis võivad hilisemas töövaidluses abiks olla. Samuti tasuks võimalusel koguda muid tõendeid (näiteks tunnistajate ütlused).

Tööandjal on kohustus töösuhtes tekkinud probleemidega tegeleda. Kui probleemi ei ole lahendanud praegused kokkulepped otsese juhi või tööandjaga, peab tööandja probleemile lähenema teisiti (kindlasti tuleks tööandjal Teie kolleegiga tekkinud probleemist rääkida ning paluda tal ahistav käitumine lõpetada).

Kui vaatamata Teie kirjalikele pöördumistele töökius ja ahistamine jätkub ja tööandja ei võta olukorra lahendamiseks midagi ette, tekib töötajal õigus töösuhe erakorraliselt tööandjast tuleneval põhjusel üles öelda TLS § 91 lg 2 p 1 alusel. Rõhutame siinjuures seda, et enne ülesütlemist võiksite oma tööandjat hoiatada (kirjalikult) ehk anda veel viimase võimaluse rikkumise lõpetamiseks. Alles seejärel kui tööandjat on hoiatatud ja rikkumine jätkub, tekib töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.

Erakorralisel ülesütlemisel tuleb tööandjale esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kiri, e-kiri) põhjendustega ülesütlemisavaldus. Etteteatamistähtaega ei pea järgima, kui asjaolud on nii tõsised, et seda ei saa töötajalt oodata (TLS § 98 lg 2).

Kokkuvõtteks kui vaatamata pöördumistele ja hoiatusele Teie õigusi rikutakse, võib Teil tekkida õigus töösuhe erakorraliselt üles öelda ja nõuda tööandjalt kompensatsiooni, mis on vastavalt TLS § 100 lg 4 töötaja kolme kuu keskmine töötasu.

Lisainformatsiooni töövägivalla kohta saate lugeda Tööelu portaalist: https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/psyhholoogilised-ohutegurid/Tooalane-kiusamine.

Lisaks saate lugeda käitumisjuhist töövägivalla ja kiusamisega toimetulekuks siit: https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/toovagivald/TOOVAGIVALD_KIUSAMINE_DISKRIMINEERIMINE_tookohal_infomaterjal.pdf.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Joobes juhi poolt põhjustatud kahju on kindlustusel õigus juhilt regressi (tagasinõude) korras tagasi küsida. Nagu küsimusest aru saan, on kahju tagasimaksmine kindlustusele ajatatud ja maksategi seda osade kaupa. Kui Te olete sõlminud kokkuleppe võla osade kaupa tasumiseks, kehtib iga osamakse osas eraldi aegumistähtaeg, mis üldjuhul algab osamakse sissenõutavaks muutumisest ja kehtib 3 aastat. Teadmata täpsemalt ja üksikasjalikutl kokkuleppe sisu, on keeruline midagi täpsemalt öelda.

Mingil juhul ei ole tegemist karistusega (millele kehtivad teised aegumistähtajad), vaid võlakohustuse täitmisega.

Tegemist on murega, millega peaksite pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, kes on eeldatavasti kõnealuse tee omanikuks. Tee omaniku pädevusse kuulub muuhulgas ka teel liikluse piiramine või muul viisil korraldamine. Näiteks on võimalik piirata teatud sõidukiliigi liiklust. Alustage vastava pöördumise esitamisega kohalikule omavalitsusele, kes siis peaks otsustama vastava haldusmenetluse läbiviimise.

Tere!

Kui lahutate abielu, on Teie praegusel abikaasal võimalik taotleda elamisluba seoses lapse juurde elama asumisega.

Kui jagate abikaasaga lapse suhtes ühist hooldusõigust, peaksite kõik lapsega seotud otsused vastu võtma ühiselt ja see ei muutu ka peale abielu lahutamist. Ühisel kokkuleppel tuleb otsustada, kumma vanema juurde laps elama jääb, milline on suhtlemiskord lahus elava vanemaga jms küsimused. Lahus elaval vanemal tekib lapse suhtes reeglina ka elatise maksmise kohustus.

Kui vanemad eeltoodud küsimustes omavahel kokkuleppele ei jõua, tuleks esimeses järjekorras pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole ja kui ka tema vahendusel kokkulepet ei sünni, siis vastava avaldusega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lisatahvel 86 näitab parkimiskorda kõnniteeäärses parklas. Lisatahvel 861c kohaselt tuleb parkida täielikult kõnniteel. Osaliselt kõnniteel parkimisele viitab lisatahvel 861b. Seega, kui lisatahvli 861c olemasolul pargitaks üksnes osaliselt kõnniteel, siis on tegemist parkimiskorra rikkumisega. Põhjus, miks liikluse korraldaja on sõidukite parkimise korraldanud kõnniteele, võib olla näiteks selles, et sõiduteel parkiv sõiduk võib oluliselt takistada või ohustada liiklust sõiduteel. LS § 16 lg 2 kohaselt peab iga liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Lisatahvel on liikluskorraldusvahend. Seega, kui lisatahvel kohustab parkima kõnniteel, siis selle korralduse vastane parkimine on käsitletav liikluskorraldusvahendi nõude rikkumisena.

Tere!
Sellele küsimusele vastamiseks oleks vaja teada, kas Teie kinnistu osas on kehtiv detailplaneering. Kui on, siis tuleb vaadata, mida ütleb piirdeaia osas detailplaneering. Kui kinnistu osas kehtivat detailplaneeringut ei ole, siis tuleb üle vaadata, mida ütleb üldplaneering ning milline on väljakujunenud keskkond. Kuna küsimusest ei selgu, mis piirkonnaga tegu, siis täpsemalt ei ole võimalik vastata. Reeglina on planeeringutega reguleeritud üksnes piirdeaedade kõrgus ning muid piiranguid piirdeaedadele seatud ei ole, kuid võib ka olla erandeid.