Õigus

Küsimusest ei selgu, et millise asjaolu seaduslikkus täpselt huvitab. Kas see, et sõidukist on tehtud kaugelt foto ja et seda menetleb MUPO või see, et MUPO tegi isale ettepaneku esitada invakaart või alustavad menetlust. Vastan siis mõlema aspekti suhtes.

Väärteomenetluse võib alustada, kui on olemas piisavalt teavet, et toime on pandud väärtegu. Parkimiskorra rikkumine mootorsõiduki juhi poolt on iseenesest väärtegu. Seega, kui väärteomenetlejani (seekord siis MUPO) on jõudnud teave, et isik võib olla toime pannud väärteo, siis on MUPO õigustatud alustama väärteomenetlust. Väärteomenetlus alustatakse esimese menetlustoiminguga.

Kaaludes väärteomenetluse alustamist, on menetleja õigustatud küsima teavet asjaolude kohta, mis võivad väärteomenetluse alustamise või alustamata jätmise seisukohalt tähtsust omada. Näiteks, kui invakohal parkinud sõiduki juhil oli selleks olemas parkimisõigust andev parkimiskaart, puuduvad tema teos väärteo tunnused ja väärteomenetluse alustamiseks ei ole alust. Seda infot siis MUPO praegusel juhul küsibki. Kui teie isal on invakohal parkimiseks õigust andev parkimiskaart olemas, väärteomenetlust ei alustata. Kui invakohal parkimise õigust andvat parkimiskaarti ei ole, võidakse alustada väärteo asjaolude uurimiseks ja välja selgitamiseks väärteomenetlus.

Väärteo tunnustega teo ja isiku poolt väärteo toimepanemise saab tõendatuks lugeda tõendite alusel. Väärteomenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte, mis tähendab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu. Kui menetlejani on jõudnud fotod või muud salvestised võimalikust väärteost, siis on menetleja õigustatud neid hindama. Asjaolu, et fotod on tehtud kellegi teise, kui menetleja poolt, ei muuda fotosid iseenesest tõendikõlbmatuks, vaid menetlejal tuleb igakordselt hinnata, kas kogutud tõend tõendab vajalikke asjaolusid või mitte.

Veoselepingust tulenevaid vedaja ja saatja vahelisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus.

VÕS § 779 lg 1 kohaselt peab saatja veose vedamiskindlalt laadima ja kohale paigaldama (pealelaadimine).
VÕS § 780 lg 1 kohaselt peab saatja enne veose vedajale üleandmist andma vedaja käsutusse dokumendid, mis on vajalikud veosega seotud tollivormistuse ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks (saatedokumendid), samuti selleks vajaliku teabe.
VÕS § 781. Saatja vastutus
(1) Saatja peab vedajale hüvitama kahju ja kulud, mis tekkisid:
1) veose ebapiisavast pakkimisest või tähistamisest;
2) ebaõigetest või mittetäielikest andmetest veokirjas;
3) ohtliku veosega seotud ohust teatamata jätmisest, samuti valest või puudulikust teatamisest;
4) veose mittenõuetekohasest laadimisest;
5) käesoleva seaduse § 780 lõikes 1 nimetatud saatedokumentide või teabe puudumisest, ebatäielikkusest või ebaõigsusest.

Need on üldised reeglid. Et konkreetse juhtumi kohta midagi täpsemalt arvata, oleks vaja tutvuda nii veosedokumentide, politsei raportitega kui ka saatja nõuete põhjendustega, mis ta on vedajale esitanud.

Tere!
Sauna ehitamine korterisse ei ole keelatud, kuid selle ehitamine nõuab kindlasti projekti olemasolu. Kui saun ehitatakse korterisse, siis see ei puuduta otseselt teiste korteriomanike õigusi, kui saun ehitatakse nõuetekohaselt ja sellega ei rikuta teiste korteriomanike õigusi ega muudeta kaasomandis olevaid tehnosüsteeme. Projektis peab olema ära näidatud, kuidas on tagatud korralik ventilatsioon ning niiskuskindlus ning kas elektrisüsteem on piisav. Korteri omanikul on õigus kasutada oma eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga ega KÜ põhikirjaga.
Seega kui KÜ põhikiri korterisse sauna ehitamise eelnevat kooskõlastamist ette ei näe, siis ei ole KÜ üldkoosoleku otsus vajalik.

Tere, isikuandmete kaitse seadus kaitseb füüsilise isiku andmeid, mille kaudu saab teda otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.
Korteriühistu kuluarved, tema tulude-kulude aruanne, kulude jaotus korterite vahel, jms dokumentatsioon eelpool loetletud infot ei sisalda. Seetõttu ei saa korteriühistu raamatupidamisandmetele juurdepääsu mittelubamist isikuandmete kaitse seadusega põhjendada.
Võimalik, et korto keskkond on üles ehitatud selliselt, et koos korteriühistu dokumentidele ligipääsu võimaldamisega näevad korteriomanikud ka üksteise isikuandmeid. Viimasel juhul tuleb korteriühistul leida probleemile lahendus, kuna korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 45 tulenevalt on tal kohustus võimaldada korteriomanikel korteriühistu dokumentidega tutvumist.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Ühist hooldusõigust omavad vanemad peaksid lastega seotud asju otsustama ühiselt, sealhulgas on selliseks küsimus laste elukoha üle peale vanemate lahkuminekut.

Kui omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks esimeses järjekorras pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole ja kui ka lastekaitsespetsialisti vahendusel ei õnnestu laste tulevase elukorralduse osas kokkulepet sõlmida, on võimalik pöörduda vastava nõudega kohtu poole.

Kohus arvestab hooldusõiguses muudatuste tegemisel paljude asjaoludega, aga eelkõige tuleb kohtul lahendada küsimus, kumma vanema juures elades on laste huvid paremini kaitstud. Lastest lahus elaval vanemal säilib aga õigus lastega piisavas mahus suhelda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, kohtule võib korterile hooldaja määramise palve esitada iga huvitatud isik, sh teine sama kortermaja korteriomanik.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!
Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldab detailplaneeringu koostamise korraldaja vähemalt ühe detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust. Kui te leiate, et detailplaneering rikub teie õigusi või on vastuolus varasemalt antud ehitusloaga või muude haldusaktidega, siis on teil õigus avaliku väljapaneku käigus esitada sellekohased vastuväited.

Lugupeetud pöörduja

Töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 sätestab, et töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega;
3) poolte kokkuleppel.

Kuivõrd töötuskindlustuse seadus välistab teatud juhtudel töötuskindlustushüvitise saamise, siis on töötajal võimalik töötuskindlustushüvitist taotleda juhul kui
• tööleping öeldakse üles seetõttu, et töötaja ei ole nõus töötasu vähendamisega TLS § 37 lg 5 alusel;
• kui tööleping öeldakse üles katseajal TLS § 86 lg 1 alusel (nii tööandja kui töötaja algatusel);
• kui tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja saabumisega TLS § 80 lg 1 alusel;
• kui tööandja ütleb töölepingu töötaja terviseseisundi või töövõime vähenemise tõttu üles TLS § 88 lg 1 p 1 või p 2 alusel;
• kui tööandja ütleb töölepingu üles koondamise tõttu TLS § 89 lg 1 või TLS § 89 lg 2 p 1 või p 2 alusel;
• kui töötaja ütleb töölepingu tööandja rikkumise tõttu üles TLS § 91 lg 2 alusel.

Seega on töötajal, kes ütleb töölepingu üles katseajal, õigus taotleda Töötukassast töötuskindlustushüvitist.

Lisaks töölepingu lõppemise paragrahvile on vajalikud ka teised täidetud tingimused (nt töötuskindlustusstaaž jne). Kogu informatsioon töötuskindlustushüvitise taotlemiseks on olemas Töötukassa veebilehel: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis.

Kui Teil on töötuskindlustushüvitise taotlemise kohta täiendavaid küsimusi, palun pöörduge Töötukassa poole, kes on pädev töötuskindlustuse saamise tingimusi selgitama. Töötukassa poole saate pöörduda e-posti teel aadressil info@tootukassa.ee või telefonil 669 6513 (E-N 8.30-16.45; R 8.30-15.30, kuu viimasel reedel 8.30-12.30).

Lugupeetud pöörduja

Lisatasu maksmise tingimusi seadus ei sätesta, mistõttu on lisatasu maksmine tööandja otsustada, st kas ja mis tingimustel lisatasu töötajatele makstakse. Üldjuhul koostavad tööandjad lisatasu maksmise juhendi, millest selgub, milliste eelduste korral või mis tingimustel lisatasu makstakse.

Teie küsimusest võib aga järeldada, et lisatasu maksmine on kokku lepitud töölepingus. Töölepingu tingimusi saab töölepingu seaduse § 12 kohaselt muuta üksnes kokkuleppel. Seega, kui tööandja ja töötaja on töölepingus kokku leppinud, et lisatasu makstakse üksnes seetõttu, et on tähtpäev (nt riigipüha), siis on tööandjal kohustus vastavalt töölepingule töötajale lisatasu maksta.

Erinevate boonuste, hüvede, preemiate jne pakkumine vaktsineeritud töötajatele ei ole eelduslikult diskrimineeriv, kui töötaja keeldub oma vabal valikul vaktsineerimisest. Töötaja peaks olema algusest peale teadlik, et vaktsineeritutele pakutakse boonust ja tal on võimalik ise otsustada, kas ta soovib seda.

Samuti on eelneva selgituse andmisel lähtutud eeldusest, et vaktsiin on olnud kõigile töötajatele vabalt kättesaadav, nt tegemist on eesliinitöötajatega. Kui töötajal polegi olnud võimalust vaktsiini saada, sest temani pole vaktsineerimiskava järgi järjekord jõudnud, siis võib tema hüvedest ilma jätmine olla diskrimineeriv, sest tal polegi olnud valikut ega võimalust hüvede saamiseks tingimusi täita. Kui töötaja soovib ennast vaktsineerida, kuid arst on otsustanud, et see on talle vastunäidustatud (nt raseduse, vanuse või puude tõttu), siis nende töötajate suhtes võib erinevate hüvede mitte võimaldamine olla diskrimineeriv. Ainult arst saab hinnata, kas vaktsiin on töötajale täielikult vastunäidustatud, mitte tööandja ega töötaja ise.

Eelnevast selgitusest nähtuvalt ei ole võimalik anda ühest vastust, kas hüvede andmine vaktsineerituse alusel on diskrimineeriv või mitte. Hinnata tuleb kõiki eelnevalt mainitud asjaolusid. Vaktsineerituse alusel vahet tegemisel peab olema objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid olema asjakohased ja vajalikud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Diskrimineerimisega seotud küsimustega võite pöörduda ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei poole: https://volinik.ee/vota-meiega-uhendust/.

Tere!

Liisingus olev sõiduk ei kuulu abikaasade ühisvara hulka, sest sõiduki omanikuks on liisinguandja. Liisinguvõtjal on küll õigus liisinguauto välja osta, kuid enne jääkväärtuse tasumist ja liiklusregistris omaniku vahetamist ei ole tegemist abikaasade ühisvaraga. Ka pärast abielulahutust jääb auto omanikuks endiselt liisingfirma, mitte abikaasad.

Kui aga liisinguleping peaks lõppema abielu ajal, tasutakse jääkväärtus ja omanikuks saab senine liisinguvõtja, saab sõidukist ühisvara.

Seega oleneb vastus Teie küsimusele sellest, kas liisinguleping on lõppenud abielu ajal või pärast seda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand