Õigus

Tere.
Kortermajas on kokku 8 korterit (4 all ja 4 üleval) ja pööning välja ehitamata. Alumistel on kelder, aga ülemistel ei ole panipaika ega midagi. Mõte on jagada pööning neljaks ja vaid enda korteri pealmine välja ehitada. Hetkel on pööning ühisosa.
1. Mida peaks arvestama, kui soovin pööningu välja ehitada?
2. Kas on vaja kõikide omanike nõusolekut või sobib mingi %?
3. Kas on kohustus pööningu osa eest maksta või saab kokkuleppe teisiti sõlmida?
4. Kuidas seaduslikult see kõik vormistada? Mis on need sammud, mida teha tuleks?

Tere,

Jalgratta- ja jalgteel liikuvale jalgratturile sõitis otsa parklast väljuv auto. Jalgrattur ei suutnud suunda muutes kokkupõrget autoga vältida. Õnnetus tõi kaasa jalgratturile varalise kahju (sõidukõlbmatuks muutunud jalgratas) ja tervisekahju (jalaluumurd), mis ei olnud piisavalt suur karistuse määramiseks. Õnnetus fikseeriti politsei poolt ja algatati menetlus, mis jäi teadmata põhjustel PPA-s vähemalt aastaks seisma.
Autojuht tunnistas enda osalist süüd, aga ei ole nõus end 100 % süüdi tunnistama.
Jalgratturina ei näe ma põhjust osalise süü tunnistamiseks. Lihtsa loogikaga on süü LS järgi autojuhil.
Kuna tegemist oli 2019. a. toimunud õnnetusega, siis lisan lõigud antud hetkel kehtinud redaktsioonist - https://www.riigiteataja.ee/akt/115032019009 Samad lõigud on põhimõtteliselt ka hetkel kehtivas redaktsioonis.
§ 17 lg3
Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.

§ 31 lg7
Kui teel on omaette jalgratta- ja jalgtee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peavad jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.

Nende järgi tundub mulle täielik süü lasuvat autojuhil, kes ei andnud teed parklast välja sõidul.

Kas võib olla veel mingeid LS punkte, mis vähendavad autojuhi süüd või annavad osa süüst jalgratturile?

Kuna PPA-s on antud juhtumi menetlemine veninud väga kaua ja menetleja on korduvalt muutunud, siis on praegusel menetlejal soov juhtum kiirelt lõpetada. Kuna autojuht on aktiivselt 100 % süü omaksvõtmisele vastu seisnud, siis oleks menetlejale kiireks ja mugavaks lahenduseks, kui mingi osa süüst määratakse ka jalgratturile. Põhiliseks argumendiks on autojuhil olnud vist see, et jalgrattur ei veendunud sõidu ohutuses enne parkla väljasõitu. Samas on tee andmise kohustus selgesõnaliselt märgitud LS-s. Sellisel põhjusel süü jagamine peaks ju järelikult toimuma alati ka juhul, kui peateel liikuvale autole sõidab ette anna teed märgi alt tulev auto jne.
Peale tekkinud ohu märkamist jõudsin ka veidi suunda muuta, kuid see polnud piisav kokkupõrke vältimiseks.

Tere,
Minu vanaisa tegi testamendi mille kohaselt ta märkis pärijate järjekorra. Et kõigepealt läheb kogu tema vara naisele, naise surma kohal ühele tütrele (hoolimata sellest, et tal on rohkem lapsi) ja seejärel minule. Peale vanaisa surma läks kogu vara vastavalt testamendile tema naisele. Hiljuti suri tema naine (minu vanaema).
Mida tuleks teha selleks, et see vara laheks nüüd edasi minu emale? Ma eeldan et tuleks minna notari juurde ja sama testament uuesti avada? Ja kas selleks tegevuseks on kindel tahtaeg (et näiteks tuleb seda teha 6 kuu jooksul vanaema surmast)?

Tere,
Minu abikaasa surma järel selgus, et meie ühisvarale on abikaasa teinud testamendi, kus on jätnud kogu vara annakutena oma kahele pojale mehe esimesest abielust. Ühele pojale korter, auto ja teisele suvila võrdsetes osades.
Mind kui abikaasat on testamendist välja jäetud. Mis tähendab kogu vara ja annakutena?
Millise osa siis mina saan? Kuidas siis see vara jaguneb meie kolme vahel? Kas minul kui abikaasal ei ole õigust nendest annakutest saada sundosa ehk 1/3 osa?

Ette tänades

Tere. Mu vanaema tegi testamendi mu ema nimele, kus pärandab oma maja ja maa emale. Vanaema on juba mitu aastat hooldekodus. Nüüd laupäeval 27.03.2021.suri mu ema.
Kas nüüd kaotab testament kehtivuse ning pärimisõigus ei lähe automaatselt üle mulle või ikka kehtib kui midagi ei muudeta?
Vastust oodates.

Tere!
Tekkis küsimus korteri kohta, mis on vanemate poolt ühiselt erastatud nende abielu ajal, kuid e-kinnistusraamatus ainult ema nimel. Ema on eelmise aasta mais surnud ja meie arvates peaks korter olema automaatselt tema abikaasa (meie isa) oma. Kahjuks avastasime, et tütre sissekirjutuseks on tarvis isal tõestada enda omanikustaatust. Kuna selle kohta kanded puuduvad, siis peaks kande tegemiseks omama pärimistunnistust, mis oleks mitmete notariaalsete toimingute lõpptulemus. Kas ühe abikaasa surma järel tuleb teisel (84-aastasel) abikaasal tõesti see kõik läbi käia või on siin tegemist ametniku tegemata tööga? Mida peaksime teadma?

Tere, olen peagi abiellumas ja uurin varasuhte kohta. Hetkel mul on laps, elukaaslasel ei ole. Minul on korter ja elukaaslasel kui abielludes valime ühisvara siis saan õigesti aru et kõik mis soetatud peale abielu on ühine? Siit ka küsimus
1. Kui ma näiteks lahkun enne meest, mis saab minu praegusest korterist kui see pole ühisvara, saab selle minu laps?
2. Kui lahkub varem minu mees, mis saab tema korterist?
3. Kas meil oleks targem teha kohe peale abielu abikaasade vastastikune testament? Et kui lahkun mina saab mees ja vastupidi?
Aitäh

Olukord on selline, et suri perekonnaliige. Hetkel tegeleme pärandi avamisega. Probleem on selles, et üks pärijatest ei oma mingeid isikut tõendavaid dokumente. Ta on väga usklik inimene ning ütleb, et usk ei lase tal omada dokumente. Tal olid kunagi isikut tõendavad dokumendid, aga ta hävitas need. Temaga sellest teemast rääkida on mõtetu, inimene elab nii nagu ta elab.
See pärija ei ole pärandi saamisest huvitatud, aga ta põhimõtteliselt dokumente endale ei taotle.
Kes võib meid antud olukorras aidata?

Kui on lastetu vanapaar, kes on teinud testamendi üksteise nimele. Üks neist on lahkunud ja teine pärib kogu vara. Kui aga lahkub teine ka, kas siis on pärijateks ainult viimasena lahkunu sugulased või on mingi õigus ka varem lahkunud abikaasa sugulastel pärida?

Mis saab siis, kui Eesti inimene, kes on alaliselt elanud viimased 10 aastat välismaal, sureb ja tema kinnisvara asub Eestis?
Kas kohaldub Eesti pärimisseadus või välisriigi oma, kus ta elab?