Õigus
Küsimus: Kas toimetulekutoetuse taotlemisel saab olla takistuseks elatise nõude esitamata jätmine, kuna kanname vanematena kulusid võrdselt?01.04.2021
Tere.
Olen sissetulekuta aktiivne töötu, taotlen KOV-lt toimetulekutoetust koos alaealise lapsega (on registreeritud minuga samale aadressile). Laps elab ca 50% minu juures ja 50% teise vanema juures. Mul on varasemast kooselust ka teine alaealine laps, kes elab samuti teatava aja minu juures (mitte päris pool ajast, ei ole minuga samale aadressile registreeritud).
Kummagi lapse teise vanemaga ei ole kokkulepet elatise maksmise osas, vaid vanemad kannavad kulud vastavalt vajadustele ning kuna lapsed on enam-vähem võrdselt jagatud, on ka kulud võrdsed.
KOV nõuab elatise maksmise tõendit (minule teise vanema poolt selle lapse aadressil, kes on minuga samale aadressile registreeritud ning kelle eest ma lisaks endale toetust küsin).
Kuna ka mõlemad teised vanemad on juhtumis töötud, ei näe ma selleks vajadust, samuti, kuna lapsed on ca 50% ajast jagatud, puudub minu hinnangul selleks ka vajadus. Ei küsi mina elatist lapse eest, kes on minuga samale aadressile registreeritud, ega ei küsi ka teise lapse vanem minult elatist, kes on temaga koos registreeritud.
Kas sisuliselt pooleks jagatud elukorraldus, töötu staatus mõlema vanema puhul, kulude katmine ning olukord, kus mina ei maksa ühele vanemale ning teine vanem ei maksa elatist mulle, on piisav alus, mis ei võimaldaks KOV-l vastavalt SHS 134 lg4 p6-le keelduda? Juhul, kui mõni analoogne Riigikohtu lahend on olemas, oleks abiks.
Olen sissetulekuta aktiivne töötu, taotlen KOV-lt toimetulekutoetust koos alaealise lapsega (on registreeritud minuga samale aadressile). Laps elab ca 50% minu juures ja 50% teise vanema juures. Mul on varasemast kooselust ka teine alaealine laps, kes elab samuti teatava aja minu juures (mitte päris pool ajast, ei ole minuga samale aadressile registreeritud).
Kummagi lapse teise vanemaga ei ole kokkulepet elatise maksmise osas, vaid vanemad kannavad kulud vastavalt vajadustele ning kuna lapsed on enam-vähem võrdselt jagatud, on ka kulud võrdsed.
KOV nõuab elatise maksmise tõendit (minule teise vanema poolt selle lapse aadressil, kes on minuga samale aadressile registreeritud ning kelle eest ma lisaks endale toetust küsin).
Kuna ka mõlemad teised vanemad on juhtumis töötud, ei näe ma selleks vajadust, samuti, kuna lapsed on ca 50% ajast jagatud, puudub minu hinnangul selleks ka vajadus. Ei küsi mina elatist lapse eest, kes on minuga samale aadressile registreeritud, ega ei küsi ka teise lapse vanem minult elatist, kes on temaga koos registreeritud.
Kas sisuliselt pooleks jagatud elukorraldus, töötu staatus mõlema vanema puhul, kulude katmine ning olukord, kus mina ei maksa ühele vanemale ning teine vanem ei maksa elatist mulle, on piisav alus, mis ei võimaldaks KOV-l vastavalt SHS 134 lg4 p6-le keelduda? Juhul, kui mõni analoogne Riigikohtu lahend on olemas, oleks abiks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsel on vahelduv elukoht ja ta veedab mõlema vanema juures võrdse osa ajast, siis reeglina ei teki kummalgi vanemal elatise maksmise kohustust. Põhjus on lihtne - mõlemad vanemad täidavad lapse suhtes ülalpidamiskohustust vahetult.
SHS 134 lg 4 p 6 viitab olukorrale, kus lapsel on õigus saada teiselt vanemalt elatist, aga vanem ei ole nõus elatise maksmise kokkulepet esitama või elatist sisse nõudma - Teie poolt kirjeldatud juhul ju sellist olukorda ei eksisteeri, sest teine vanem täidab lapse suhtes oma ülalpidamiskohustust vahetult ja sellega seoses ei sellel vanemal kohustust üleüldse elatist tasuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean täitma korteriühistu otsuseid, kui pole veel saanud pärandatud korteri omanikuks?31.03.2021
Korteri omanik suri selle aasta märtsis, olen omaniku ainuke pärija ja pärin tema korteri. Majas on korteriühistu, mis andis täna teada, et kuu lõpus on Üldkoosolek ja seal soovitakse võtta vastu otsus pangalaenu võtmiseks, laenu suurus määratakse koosolekul ning alustada maja renoveerimist. Mind kutsuti ka koosolekule, kuid hääleõigust mul ei ole, kuna ma pole veel selle korteri seaduslik omanik. Kas seni, kuni ma pole pärandit kätte saanud ja enda nimele vormistanud, pean Korteriühistu Üldkoosoleku otsuseid, millel mul praegu hääleõigustki pole, täitma? Kas olen kohustatud võtma pangalaenu või vahetama aknaid minule veel mittekuuluvas omandis, kui Üldkoosolek nii otsustab? Kuidas saada hääleõigust selleks perioodiks, kui ma pole veel seaduslik korteri omanik? Kui pean Üldkoosolekul vastuvõetud rahalisi kohustusi täitma ennem pärimisõigustesse saamist, kas siis on mul võimalik need kulud korteri müümisel tagasi saada ja kuidas?
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt lähevad uuele korteriomanikule üle kõik eelmise korteriomaniku õigused ja kohustused, sõltumata sellest, kas uus omanik on kinnistusraamatusse kantud või mitte. Korteri müümisel korteriühistule tasutud makseid tagasi nõuda ei saa.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas pank saab uue laenu lepingu sõlmimiseks seada tingimuseks eelmise laenulepingu muutmise (et kui euribor negatiivne, siis intress 0)?31.03.2021
Tere,
Minul on vana pangalaen 2005a, kus pole määratud tingimus, kui EURIBOR on negatiivne, siis see on 0%. Nüüd soovin pangast vormistada uut laenu ja pank seab tingimuse, et peame muutma vana laenu, et kui EURIBOR on negatiivne, siis see on 0%. Kas saab sellist nõuet esitada? Kuidas on seotud kaks laenu, need on kaks eraldi lepingut?
Minul on vana pangalaen 2005a, kus pole määratud tingimus, kui EURIBOR on negatiivne, siis see on 0%. Nüüd soovin pangast vormistada uut laenu ja pank seab tingimuse, et peame muutma vana laenu, et kui EURIBOR on negatiivne, siis see on 0%. Kas saab sellist nõuet esitada? Kuidas on seotud kaks laenu, need on kaks eraldi lepingut?
Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu
Lepinguvabaduse põhimõtte järgi võib igaüks reeglina vabalt valida, kellega ja missugustel tingimustel ta lepingu sõlmib. Mitmetel juhtudel eelkõige monopoolses seisundis olevale või olulist vahendit omavale ettevõtjale on seaduses sätestatud kohustus sõlmida mittediskrimineerivatel tingimustel leping tarbijaga, kes seda teenust vajab, ning lisaks on Riigikohus tunnustanud üldist tarbija õigust nõuda sellise lepingu sõlmimist deliktiõiguse sätete alusel (vt Riigikohtu 4. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09, p-d 30–34). Neil juhtudel on võimalik tarbijal hageda ettevõtja tahteavalduse asendamist lepingu sõlmimiseks TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 esimese lause alusel. Kuid pangalaen sellise teenuse alla ei kvalifitseeru ja pangal on õigus valida, millistel tingimustel ta Teiega (uue) laenulepingu sõlmib. Kaks laenulepingut ei ole reeglina omavahel seotud, kuid panga seatud tingimusel ei ole käesoleval juhul midagi ebaseaduslikku.
Küsimus: Kas ma saan õigesti aru, et kasutusluba või kasutusteatis sõltub sellest, mis ulatuses ehitustegevust teostati?30.03.2021
Tere.
Tegemist on 30ndatel ehitatud majaga, millele on väljastatud 2008 aastal ehitusluba ehitise laiendamiseks. Olemas on ehitusprojekt. Küsimus on, et kui täna soovitakse müüa korterit, siis kas peaks olema väljastatud kasutusluba või kasutusteatis? Lisaks olgu öeldud, et ehitisteatist ei ole väljastatud, mis siis tähendab, et ehitamisega ei ole alustatud.
Ja kuidas on lood siis, kui ehitamisega on mingis osas algust tehtud aga ei ole ehitusteatist väljastatud. Kas sellisel juhul peaks laskma teha auditi? Kui projekti järgselt ei ole kõiki tegevusi valmis tehtud siis ei saa ka väljastada kasutusteatist või kasutusluba. Kas ma saan õigesti aru, et kasutusluba või kasutusteatis sõltub sellest, mis ulatuses ehitustegevust teostati? Ehk kui on ümberehitus ja laiendus ei ole suurem kui 33% siis väljastatakse kasutusteatis. Ehk kasutusteatis ei sõltu sellest kas on antud ehitusluba või ehitisteatis. Juhin veel tähelepanu alguses öeldule, et kortermajale on väjastatud ehitusluba ehitise laiendamiseks.
Ette tänades!
Tegemist on 30ndatel ehitatud majaga, millele on väljastatud 2008 aastal ehitusluba ehitise laiendamiseks. Olemas on ehitusprojekt. Küsimus on, et kui täna soovitakse müüa korterit, siis kas peaks olema väljastatud kasutusluba või kasutusteatis? Lisaks olgu öeldud, et ehitisteatist ei ole väljastatud, mis siis tähendab, et ehitamisega ei ole alustatud.
Ja kuidas on lood siis, kui ehitamisega on mingis osas algust tehtud aga ei ole ehitusteatist väljastatud. Kas sellisel juhul peaks laskma teha auditi? Kui projekti järgselt ei ole kõiki tegevusi valmis tehtud siis ei saa ka väljastada kasutusteatist või kasutusluba. Kas ma saan õigesti aru, et kasutusluba või kasutusteatis sõltub sellest, mis ulatuses ehitustegevust teostati? Ehk kui on ümberehitus ja laiendus ei ole suurem kui 33% siis väljastatakse kasutusteatis. Ehk kasutusteatis ei sõltu sellest kas on antud ehitusluba või ehitisteatis. Juhin veel tähelepanu alguses öeldule, et kortermajale on väjastatud ehitusluba ehitise laiendamiseks.
Ette tänades!
Vastus: Raul Keba, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee
Alustaks vast sellest, et igal üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga eluhoonel peab tänase regulatsiooni kohaselt olema kasutusluba. Kui on tegemist juba ammu ehitatud hoonega, siis võib kasutusloana käsitleda ehitise ekspluatatsiooni andmise akti vm sarnast dokumenti, mis nt vene ajal kasutusluba asendas.
Antud juhul eeldan, et hoonel oli enne 2008. aasta ehitusluba siiski kasutamise õigus olemas (staatus EHRis - kasutusel). Sellisel juhul võib seda hoonet kasutada vaatamata sellele, kas 2008. ehitusloa alusel on mingeid ehitustöid tehtud või mitte (eeldusel, et nende tööde käigus ei ole hoone muutunud ohtlikuks). Kui ehitustöid tegema ei hakatudki, muutus ehitusluba 2 aasta möödudes kehtetuks. Kui siiski alustati mõne ehitusprojekti järgse tööga, on ehitusluba tänaseni kehtiv (tähtajatu). See, kas omanik või ehitaja esitas ehitamise alustamise teatise, ei mõjuta tegelikult ehitusloa kehtivust, tähtis on siiski, kas ehitustöödega alustati või mitte. Kui täna hoonet (korterit) müüa, siis võib pank laenu andmise otsustamisel küsida selgitusi teostatud ümberehituste ja laienduste kohta. Kui neid tehtud ei ole, siis ei tohiks ka panga poolt takistusi tulla - põhimõte on, et ehitusluba annab õiguse ehitada, aga ei kohusta seda tegema. Seega - kui ehitusluba ei hakatud ellu viima, siis pole ka uut kasutusteatist vaja esitada (tänase regulatsiooni kohaselt toimub eluhoonete ümberehitamine ja laiendamine kuni 33% olemasolevast mahust ehitusteatise alusel ning lõppeb kasutusteatise esitamisega).
Audit tuleb teha juhul, kui ehitamise kohta ei ole dokumente säilinud või kui on tegemist ebaseadusliku (ilma loata või teatiseta) ehitamisega. Kahjuks ei ole küsimusest võimalik välja lugeda, kas siis toimus ehitamine või mitte. Kui toimus, siis jah, tuleb kas kogu hoone kohta esitada kasutusteatis (nt katuse või tehnosüsteemide ümberehitamine, hoone soojustamine jne) või konkreetse korteri kohta, kui ehitamine puudutas ainult seda, kuid mitte hoonet kui tervikut.
Kui ehitusloa alusel on teostatud vaid osa töid, võib osutuda võimalikuks projekti muutmine selliselt, et saab esitada kasutusteatise teostatud tööde osas.
Küsimus: Kuidas olukord seadustada, kui korteriomanik on paigaldanud õhksoojuspumba ilma ehitusteatiseta ja projekti tegemata?29.03.2021
Tere
Kui korteriomanik on paigaldanud õhksoojuspumba ilma selleks ehitusteatist ja projekti tegemata, siis mis oleksid edasised toimingud, et see olukord seadustada? Kui on plaanis korter müüa, kas pangalaenu taotleval kliendil võivad tekkida korterit ostes takistused? Kas piisab kui tellida audit või peab ikkagi projekti tegema?
Ette tänades!
Kui korteriomanik on paigaldanud õhksoojuspumba ilma selleks ehitusteatist ja projekti tegemata, siis mis oleksid edasised toimingud, et see olukord seadustada? Kui on plaanis korter müüa, kas pangalaenu taotleval kliendil võivad tekkida korterit ostes takistused? Kas piisab kui tellida audit või peab ikkagi projekti tegema?
Ette tänades!
Vastus: Kelli Ristal, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee
Kuna teie pöördumisest ei selgu, millal õhksoojuspump on paigaldatud, siis tuleb olukorda selgitada pisut laiemalt. Nimelt ehitise seadustamisel on lähtekohaks millal ehitis on ehitatud, kas enne 01.01.2003 aastat või pärast seda. Kui ehitis on ehitatud enne 01.01.2003 aastat, siis ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt. Täpsemalt reguleerib seda olukorda ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 28. Kui õhksoojuspump on ehitatud pärast 01.01.2003 kuid enne 01.07.2015. aastat, siis kohaldub EhSRS § 29. Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitusmenetluses ehitusprojekti.
Kui ehitis on juba valmis, siis ehitise tagantjärele seadustamiseks tuleb tellida audit. Auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik ning auditile esitatavad nõuded on sätestatud Majandus- ja Taristuministri 12.10.2020 määrusega nr 61. Kas pank võib keelduda laenu väljastamisest seadustamata õhksoojuspumba tõttu, oleneb konkreetselt pangast ja tema nõudmistest, seda ei saa kõrvaltvaatajana ennustada.
Küsimus: Kas aastaid saadud tulemustasu saamisega võib tekkida töötajal õigustatud ootus sellisele sissetuleku lisale?29.03.2021
Töölepingus on määratud põhipalk ning tulemustasu maksimumsuurus aastas. Samuti on töölepingus kirjas, et Töötajale makstakse tulemustasu vastavalt kokkulepitud eesmärkide saavutamisele. Tulemustasu suurus kalendriaastas on maksimaalselt x Töötaja kalendrikuu töötasu. Tulemustasu maksmise alused lepitakse kokku iga kalendriaasta kohta eraldi ning vormistatakse eraldi töölepingu lisana.
Kui tööandja ei ole uuel kalendriaastal tulemustasu lisa sõlminud, kuid aastaid on olnud tulemustasu maksed kvartaalsed, siis kas töötajal on õigus nõuda nüüd kvartali lõppedes tulemustasu väljamaksmist? Kas antud juhul võib lugeda, et tegemist on põhipalgale lisaks makstud tasuga, mis on töötajale juba aastatega tekkinud ootus ja tööandjal pole võimalik lihtsalt ühel hetkel selle maksmisest keelduda põhjendades, et ettevõttel on rasked ajad või põhjusel et lisa on vormistamata?
Kui tööandja ei ole uuel kalendriaastal tulemustasu lisa sõlminud, kuid aastaid on olnud tulemustasu maksed kvartaalsed, siis kas töötajal on õigus nõuda nüüd kvartali lõppedes tulemustasu väljamaksmist? Kas antud juhul võib lugeda, et tegemist on põhipalgale lisaks makstud tasuga, mis on töötajale juba aastatega tekkinud ootus ja tööandjal pole võimalik lihtsalt ühel hetkel selle maksmisest keelduda põhjendades, et ettevõttel on rasked ajad või põhjusel et lisa on vormistamata?
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui tööandja ja töötaja on töölepingus kokku leppinud, et lisaks töötasule on töötajal õigus saada tulemustasu, siis on tööandjal kohustus tulemustasu ka maksta. Üldjuhul tehakse tulemustasu maksmiseks eraldi juhend või lisa, millega sätestatakse tulemustasu saamise eeldused ja suurus.
Antud juhul ei ole Teie töölepingule tulemustasu maksmise lisa tehtud, mistõttu täpseid tulemustasu maksmise tingimusi kokku lepitud ei ole ja nendest lähtuda ei saa. Siiski on Teie töölepingus kokku lepitud, et töötajal on õigus tulemustasu saada. Asjaolu, et pooled ei ole tulemustasu maksmise lisa töölepingule teinud, ei välista töötaja õigust tulemustasu nõuda. Seega on Teil õigus tööandjalt tulemustasu nõuda. Vaidluse korral annab hinnangu sellele, kui suur on tulemustasu ja millal seda maksta tuleb, töövaidlusorgan (s.o kohus või töövaidluskomisjon).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui norra residendina võeti mul norras juhiluba ära, kas siis nüüd eestisse kolides saan siin lube teha?26.03.2021
Tere. Olen Norra resident ja omasin Norra juhilube. Norras tunnistati mind ebaausalt süüdi ja võeti juhtimisõigus ära 2 aastaks. Nüüd soovin tulla tagasi Eestisse elama ja makse maksma, sest tänu juhtimisõiguse kaotamise tõttu olen Norras töötu ja keelt ei valda, et muu töökoht seal leida. Küsimus, kas mul on võimalik Eestis taotleda varem juhtimisõiguse taastamist ja Eesti juhiload tagasi saada? Või vähemalt kas on õigus teha eksamid Eestis, kui Norras karistus kantud? Maanteeamet väitis et pean eksamid Norras tegema, juhiloa kätte saama ja alles siis saan Eestis ära vahetada Eesti juhilubade vastu?
Parimate soovidega,
Parimate soovidega,
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
See, kus ja kuidas toimub juhtimisõiguse taastamine, sõltub sellest, millises riigis on isiku elukoht ja millise riigi antud juhtimisõigusest ja juhiloast jutt käib. Kui olete Norra resident ja ära on võetud Norras omandatud juhtimisõigus, siis tulebki juhtimisõigus taastada Norras. Muudel juhtudel puudub Eesti kehtivas õiguses spetsiifiline regulatsioon selle kohta, kas ja kuidas saab Eestis elav isik taastada välisriigis ära võetud juhtimisõigust. Tõenäoliselt just seepärast soovitas Transpordiamet Teil juhtimisõigus taastada Norras ja tulla siis Eestisse juhiluba vahetama.
Võimalus Eestis lühendada Norras määratud karistust, puudub.
Kui Teil ei ole Eestis varem juhtimisõigust olnud, võite asuda seda siin taotlema. Kui Norra on saatnud Eestisse andmed Teie karistuse kohta, siis võib see info takistada Teil ka esmase juhiloa taotlemist ja saamist. Siiski on vähetõenäoline, et Norra seda teinud on, kui tegemist on Norra elanikuga karistuse kohaldamise ajal ja ka Norra juhiloaga.
Küsimus: Kas võin kortermaja panipaika registreerida ettevõtte ja kas pean maksma makseid kui ma ei kasuta maja trepikoda, mul on eraldi sissepääs?26.03.2021
Olen 16m2 suuruse panipaiga omanik, mis asub kortermajas, kus ise ei ela ja ei oma korterit. Panipaik asub 0 korrusel ja tehnotorusid seal ei ole. Kas mina pean tasuma kommunaalmakseid remondifondi, sise-väliskorra eest, koristus teenuse eest ja avarii teenuste eest?
Trepikoda ma ei kasuta, kuna panipaika on eraldi sissepääs.
Kas võin antud ruumi registreerida ettevõtet ja kasutada seda?
Trepikoda ma ei kasuta, kuna panipaika on eraldi sissepääs.
Kas võin antud ruumi registreerida ettevõtet ja kasutada seda?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas selleks et korterisse saada kolme faasilist elektrit peab olema kõigi KÜ liikmete nõusolek?26.03.2021
Tere,
Korteris on ühefaasiline elekter, kuid vaja oleks kolme faasi. Majal endal on valmisolek olemas.
Kas selleks on vaja kõikide korteriühistu liikmete eraldi nõusolekut või piisab enamus korteriühistu liikmete nõusolekust, ehk siis üle 50% häältest?
Ning kas selle jaoks tuleb kokku kutsuda üldkoosolek?
Korteris on ühefaasiline elekter, kuid vaja oleks kolme faasi. Majal endal on valmisolek olemas.
Kas selleks on vaja kõikide korteriühistu liikmete eraldi nõusolekut või piisab enamus korteriühistu liikmete nõusolekust, ehk siis üle 50% häältest?
Ning kas selle jaoks tuleb kokku kutsuda üldkoosolek?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas KÜ keldris oleva veekraani vahetuse ja õhutamise arve võib esitada korterile?24.03.2021
Tere
Alustasin äsja ostetud korteris remondi tegemisega ja esimese asjana tahtsin vannitoa välja lõhkuda. Aga et seda teha, oli vaja keldris korraks sooja- ja külma vee püstaku kraanid kinni panna, et saaks torudele kuulkraanid ette panna ja siis vana torustiku vannitoas ja köögis välja lõhkuda. Korteriühistu haldusfirma ütles, et me ootaksime 6 kuud, siis hakatakse maja renoveerima ja vahetatakse nagunii torud välja. Niikaua ei olnud ma nõus ootama. Samuti hoiatasid nad, et püstaku kraanid on vanad ja ei pruugi toimida. Kui ma läksin torumehega keldris kraane kinni keerama, murduski kraan ära ja püstakut ei olnud võimalik sulgeda ja mul ei olnud võimalik ka korteris torutöödega jätkata. Helistasin haldusfirmasse ja palusin, et vahetataks kraan välja, kuna see kuulub korteriühistule ja püstakut ei ole võimalik sulgeda, kui peaks tekkima avarii. Kuna mul oli vaja ikkagi torutööd korteris ära teha, siis saime kokkuleppele, et tehakse katkestus soojasõlmes ja mina maksan pärast torude õhutamise kinni (kuigi ma leian, et kuna kraan ei toimi ei ole selles ka mina süüdi). Aga kuna kraan oli katki, siis tagantjärgi vahetasid nad ka kraani ära ja nüüd esitasid mulle selle eest arve.
Haldusfirma küsib iga korteri käest ka Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hoolduslepingu järgi tasu. Mina leian, et nad oleksid pidanud neid kraane hooldama.
Alustasin äsja ostetud korteris remondi tegemisega ja esimese asjana tahtsin vannitoa välja lõhkuda. Aga et seda teha, oli vaja keldris korraks sooja- ja külma vee püstaku kraanid kinni panna, et saaks torudele kuulkraanid ette panna ja siis vana torustiku vannitoas ja köögis välja lõhkuda. Korteriühistu haldusfirma ütles, et me ootaksime 6 kuud, siis hakatakse maja renoveerima ja vahetatakse nagunii torud välja. Niikaua ei olnud ma nõus ootama. Samuti hoiatasid nad, et püstaku kraanid on vanad ja ei pruugi toimida. Kui ma läksin torumehega keldris kraane kinni keerama, murduski kraan ära ja püstakut ei olnud võimalik sulgeda ja mul ei olnud võimalik ka korteris torutöödega jätkata. Helistasin haldusfirmasse ja palusin, et vahetataks kraan välja, kuna see kuulub korteriühistule ja püstakut ei ole võimalik sulgeda, kui peaks tekkima avarii. Kuna mul oli vaja ikkagi torutööd korteris ära teha, siis saime kokkuleppele, et tehakse katkestus soojasõlmes ja mina maksan pärast torude õhutamise kinni (kuigi ma leian, et kuna kraan ei toimi ei ole selles ka mina süüdi). Aga kuna kraan oli katki, siis tagantjärgi vahetasid nad ka kraani ära ja nüüd esitasid mulle selle eest arve.
Haldusfirma küsib iga korteri käest ka Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hoolduslepingu järgi tasu. Mina leian, et nad oleksid pidanud neid kraane hooldama.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Üldjuhul toimub kaasomandi korrashoid korteriühistu kaudu ning erijuhul (KrtS § 37 lg 1) võib seda teha korteriomanik ainuisikuliselt. Isiklikult tõlgendan küsimuses kirjeldatud olukorda nii, et veepüstiku kraani vahetus toimus erinormi alusel, so korteriomanik tellis koos vee sulgemisega ka veepüstiku kraani vahetuse, millega seotud kulud tuli tal töö teostanud isikule igal juhul hüvitada. KrtS § 37 lg 1 annab korteriomanikule selles olukorras õiguse nõuda kantud põhjendatud kulude hüvitamist korteriühistult.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ