Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas see on "õigusvastaselt või süüliselt", kui võtsin ühendust kahjusaajaga järgmisel päeval?18.05.2021

Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt.
Mida täpsemalt tähendab õigusvastaselt ja süüliselt?
Kui ma sõitsin hommikul vara aia katki, läksin koju kuna ei hakanud inimest hommikul kell kuus tüütama ja võtsin kahju saajaga ühendust järgmisel päeval, kas see on õigusvastaselt või süüliselt ning mulle võib esitada tagasinõude?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Reeglid juhi tegutsemisele liiklusõnnetuse toimumisel on sätestatud liiklusseaduse (LS) 10.peatükis (§ 169). Osundatud paragrahvi lg-te 4 ja 5 kohaselt juhul, kui kahju põhjustajal ja kahju saajal ei ole võimalik vahetult sündmuskohal liiklusõnnetust omavahel kirjalikult vormistada, tuleb liiklusõnnetusest teatada politseile. Olukorras, kus kahju tekitaja ja kahjustatud aia omanik e. kahju saaja ei olnud sündmuse järgselt LS § 169 lg 4 p-des 2-5 kirjeldatud viisil toiminud ja kahju põhjustanud juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, siis on selline lahkumine õigusvastane. Kui puuduvad süüd välistavad asjaolud (alaealisus, süüdimatus), siis ka süüline tegevus.

Samas, kui kahju saajaga võeti ühendust järgmisel päeval ja kahju saaja ei olnud veel jõudnud kahjuteatega politseisse või kindlustusse pöörduda ning informatsioon sellest, et kahju tekitaja õigusvastaselt ja süüliselt kahju tekitamise kohast lahkus, ei ole kindlustuseni jõudnud, siis tõenäoliselt ei kerki ka küsimust tagasinõude osas. Kui info lahkumise osas peaks aga jõudma kindlustuseni, ei saa tagasinõude esitamist kindlustuse poolt välistada.
 

Küsimus: Mida teha kui elukaaslane ei anna minu raha eest lapsele tehtud kummutit tagasi, kas pean kohtusse minema?18.05.2021

Tere.
Läksin elukaaslasest lahku ja nüüd ta ei anna mulle enam minu rahade eest tehtud lapsele kummutit ja ka köögimööblit, kus sees õhupuhasti ja valamu jne. Lisaks on veel spetsiaalselt valmistatud laud. Kuidas toimida edasi? Kas kohtusse ja kui suure tõenäosusega saan vara tagasi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui endine elukaaslane ei nõustu vabatahtlikult Teile kuuluvaid asju tagastama, soovitan kõigepealt üritada olukord lahendada Politseisse pöördudes - tegemist võib olla omastamisega. Võibolla Politsei sekkumine distsiplineerib endist elukaaslast ja ta on nõus asjad tagastama.

Kui see tulemuseni ei vii, tuleb tõepoolest pöörduda kohtusse ja nõuda Teile kuuluvate asjade väljaandmist.

Pean oluliseks rõhutada, et eeltoodud tegevuste läbiviimiseks peab olema võimalik tõendada, et esemed kuuluvad Teile.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha kui ma pole rahul ühistu esimehe tasustamisega, liiatigi ta ei tee midagi maja heaks?17.05.2021

Tere,
Kortermaja ühistu esimees on tasustatud, üle keskmise makstava tasuga 630€ kuus ning lisaks ühistu rahadest kaetakse ka esimehe autokulud 70€ kuus. Mina ei ole nõus, et ühistu esimees peab sellises summas tasu saama, kui maja eest ei hoolitseta ja enamuste Ü.esimeestele makstavad tasud ühistutes jäävad 300€ kanti. Sõidupäevikut ei esitata ja iga kuu saab esimees 70€ autokompensatsiooni, kui ühistu jaoks ju auto kasutamist ei toimu. Esimees elab samas majas ja autokulud ei ole õigustatud. Ühistu esimees ei tegele samas maja hooldamisega, ei otsi ega taotle maja jaoks erinevaid, pakutavaid toetusi maja korrastamiseks, palkas konkurssi korraldamata kojamehe (samas majas elav), ning haldusfirma hooldustöödeks, kellele ka ühistu rahadest kõigile tasutakse.
Maja on korrastamata, viimane pakkumine võeti renoveerimiseks 2017 aastal, ning sinnapaika kõik ka jäeti, öeldes, et käib liikmetele üle jõu. Viimane suurem töö tehti 2018, kui vahetati püstakud ja soojustati otsaseinad.
Minu korter on talvel külm, vaevalt 19-20C, viimasel korrusel. Katus vajaks soojustamist, fassaad korrastamist, küttesüsteem vahetust jne.
Nüüd on esimees öelnud, et Covidi tõttu kõik suuremad tööd pannakse ootele, kuni kriisi lõpuni. Kriis võib veel väga pikalt kesta ja maja oleks kiiremas korras korda teha. Tööd paneb ootele aga palka saab ja soovib saada iga kuu.
Aruandeid kinnitatakse alles detsembris. st. 2021 detsembris kinnitatakse 2020 aasta majandusaruanne. See annab ühistu rahadega "mängimiseks" päris pika aja.
Mina sooviks uut esimeest, kes oleks toimekam ja motiveeritud. Olen ühistus ka teema tõstatanud, kuid vastukaja on 0.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandite majandamine toimub demokraatliku juhtimise põhimõtte alusel, korteriomanike üldkoosoleku kaudu. Kui enamus korteriomanikele on korteriühistu juhi tasu suurus sobilik, siis tuleb ka vähemalusel sellega leppida.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas korteriühistu võlgu oleva korteri maksete võla kätte saab, sundmüügi järgne uus omanik nagu ei peaks neid maksma?17.05.2021

Väikeses, 9 korteriga ühistu üks korteriomanik ei maksa kommunaalmakse ega ela ise korteris, see seisab tühi ja kannab (juba aastaid kütmata ja õhutamata) hallitust ja talvel külma edasi naaberkorteritesse. Aastaid kestnud kirjavahetus ja KÜ üldkoosoleku otsused hoiatusega korter sundvõõrandada ei ole tulemusi andnud. Nüüd otsustati hagiavaldus kohtule esitada. Kuid siin on tekkinud vaidlusküsimus, kas piirduda sundvõõrandamise taotlusega või alustada lisaks võlanõude maksekäsu kiirmenetlusega. Neid kahte korraga ei saavat teha, mistõttu KÜ võib pärast korteri sundmüüki seni kuhjunud kommunaalvõlgadest ilma jääda (uus omanik ei pea maksma). Kuidas asju arukalt ja seaduslikult pädevalt edasi ajada?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu huvides on saada kohtu otsus nii korteriomandi võõrandamiseks, kui võla väljamõistmiseks. Täitemenetluses müüdud korteri puhul ei lähe võlg küll uuele omanikule üle, kuid see ei takista võlga vanalt omanikult nõudmast. Mõlemad taotlused saab esitada ühe kohtumenetluse raames.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kelle poole ma pean pöörduma, kui ehitustähtajad on mitmeid kordi hilinenud ja ikka ei ole saadud ehitustöödega lõpuni valmis?11.05.2021

Kelle juurde ma pean pöörduma, kui ehitustähtajad on mitmeid kordi hilinenud ja ikka ei ole saadud ehitustöödega lõpuni valmis?
Võlaõiguslikus lepingus oli mul kirjas, et 15 jaanuar on korteriomandite üleandmine. See tähtaeg möödus. Järgmisena omanik andis lubaduse, et
1. mail 2021. on kõik ehitustööd tehtud, ka haljastustööd. Ja kui küsida oma maaklerilt, siis ka tema ei vasta kõnedele, samas on arusaadav, sest tal ei ole anda konkreetset vastust mulle. Kuid probleem peab saama lahenduse ja ehitustööd lõpuni viidud.

Vastus: Raul Keba, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Tervist

Maakleril selles asjas enam puutumust ei ole, lepingu täitmise eest vastutab ikkagi kohustatud lepingupool. Kui lisatähtajad on möödas ja miski muu ei aita, tuleb enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ja nõuda lepingu täitmist ning kahjude hüvitamist (eeldusel, et kahju on tekkinud). Kui lepingus on ette nähtud leppetrahv, siis loomulikult saab ka seda nõuda.
 

Küsimus: Mida teha kui maja esimese ja teise korruse korterite omaniku ei suuda leida mingit üksmeelt maja korrastamiseks?10.05.2021

Tere,
Meie ühistus on 4 korterit ja 2 juhatuse liiget. Hääled jagunevad igal üldkoosolekul 50% (II korrus + 1 juhatuse liige) vastu ja 50% (I korrus + 1 juhatuse liige) poolt.
Juhatuse liikmed ei suuda ka omavahel mitte midagi kokku leppida, ja nii juba 10 aastat. Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus on vaja nn. "tulekahju kustutada" ja renoveerimistööd tehakse vaid nn. "Augu paikamiseks". Üritasime avaldada mitte huvitatud juhatuse liikmele ka umbusaldust kuid tema naaber (II korrus) on tema poolt ja jälle on hääled 50:50.
Kas meil oleks võimalus I korrus korda teha oma vahenditest? Kuna meie ühistul ei ole ka remondifondi siis ei ole ka korteriühistul vahendeid, mille eest maja korda teha?
Oleme nõus I korruse koridori ja välisfassaadi korrastama oma rahade eest! Kuid II korrus ähvardab, et kui me teeme parendusi siis nemad lõhuvad või lammutavad parendused maha ja nõuavad, et taastaksime endise olukorra.
Põhikirja ühistul ei ole. Majanduskava ei ole. Juhatuse liige ei ole koosolekut kokku kutsunud ega ka selleks mitte midagi teinud, et maja korda saaks.
Veel üks küsimus kui hääled jagunevad 50% poolt 25% vastu ja 25% erapooletu või ei ilmu koosolekule, kuidas siis saaks otsustada? Siis ju ikka 50% poolt??

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kirjeldatud olukorras saab rakendada KrtS § 37, mille kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Samad õigused on ka korteriühistu juhatuse liikmel, kui toiminguga viivitamine tekitaks kaasomandi esemele olulist kahju.
Kui kaaskorteriomanikud teevad kaasomandi säilitamisel takistusi, siis tuleks kaaluda nende suhtes KrtS § 32 sätestatud korteriomandi võõrandamisnõude esitamist. Antud sätte kohaselt puudub korteriomanikul, kelle suhtes otsus tehakse, hääleõigus. Seetõttu ei tohiks siin häälte tasakaalu tekkida.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas olemasolevalt valitsejalt kõik KÜ dokumendid ja vara üleandmist küsida, kas juhatuse registreerimisest registris piisab?10.05.2021

Uusarenduse majas on arendaja poolt valitud KÜ-le valitseja, kellega aasta jooksul suhted liiga soojad ei ole olnud ja oleme kõigi korteriomanikega vastu võtnud otsuse juhatuse määrata, et aru saada KÜ rahalisest seisust ja kulutustest.
Tulenevalt seadusest peaks selline otsus 100% nõusolekuga ja kõigi kaasomanike allkirjadega piisav olema, KÜ on alla 10 korteri ja otsus peaks olema kooskõlas KrtS §21 (7) ja § 24 (3)(4)?
Kuidas olemasolevalt valitsejalt kõik KÜ dokumendid ja vara üleandmist küsida, kas juhatuse registreerimisest registris piisab ja valitseja volitused on sellega lõppenud või saab KÜ eksisteerida Juhatus ja Valitseja samal ajal?
Haldusfirmaga sõlmitud leping peaks sõltumata Valitsejast või Juhatusest edasi kehtima ja haldusfirma kohustused ei tohiks volituste muutusest tulenevalt muutuda?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu juhatus vahetub alates korteriomanike otsuse vastuvõtmisest. Kui korteriühistut juhib valitseja, siis lõpevad tema volitused sarnaselt juhatusega, so alates uue juhatuse valimisest. Dokumentide üleadmiseks piisab korteriomanike otsuse edastamisest ning nende üleandmise ajas ja viisis kokku leppimisest. Sellekohast vorminõuet ei ole.
Kui valitseja poolt sõlmitud teenuslepingus nii määratud ei ole, siis juhatuse või valitseja vahetumine teenuslepingute kehtivust ei mõjuta.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas laenuandja saab laenuvõtja surma korral nõuda raha pärijalt?04.05.2021

Firma andis isikule võlgu maa ostmiseks ja kolmeks aastaks, leping olemas aga kahjuks see sama isik suri ja tuli välja, et pärandas selle tükki oma mehele. Meest ei usaldata, mees ei käi tööl, ta räägib, et tal on aega kolm aastat. Küsimus kas saab firma midagi teha, et vähendada lepingut või küsida tagasi maatükk võla katteks?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Tere,

Küsimuses esitatud faktikogum ei võimalda küsimusele ammendavalt vastata.

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Kui laen on antud kolmeks aastaks, siis muutub laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks kolme aasta möödudes ka pärija suhtes.

Konkreetset laenulepingut ja selles sisalduvaid tingimusi nägemata ei ole võimalik vastata küsimusele, kas lepingut on võimalik "vähendada" või näiteks üles öelda ka enne kolmeaastase tähtaja saabumist. Standardsete tingimustega laenulepingu puhul selline võimalus pigem puudub.

Kui maa on ühtlasi ka tagatiseks (st. koormatud hüpoteegiga), siis laenu tagastamise kohustuse rikkumisel on võimalik hüpoteegilepinguga pöörduda kohtutäituri poole ja pöörata sissenõue kinnisasjale. Kui kinnisasi ei ole hüpoteegiga koormatud, siis seda ei saa lihtsalt võla katteks nö "tagasi küsida", tuleb pöörduda kohtusse vastava nõudega (laenu tagastamine + intress, kui selles on kokku lepitud + viivis) ja kui kohus nõude rahuldab, siis on võimalik jõustunud kohtuotsusega pöörduda kohtutäituri poole ja pöörata sissenõue kinnisasjale.
 

Küsimus: Mis karistus võib kaasneda kui Eesti kodanik sõidab kuue meetrise merekaatriga ilma väikelaeva juhitunnistuseta?04.05.2021

Tere
Kui Eesti kodanik sõidab kuue meetrise merekaatriga, omades mitte väikelaeva juhitunnistust (juhilube), siis milline näeb välja karistuste vahemik miinimum kuni maksimum? Lisaks, kas isikule võib määrata karistusena juhilubade tegemise keeld?

Võimalusel paluksin viidet seadusele.

Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

6-meetrine merekaater kvalifitseerub väikelaevana Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 2 p 3 tähenduses ning sellise meresõiduki juhtimiseks on vajalik omada väikelaeva juhtimise õigust ning vastavat õiguse olemasolu tõendavat dokumenti (erand puudutab juhtumeid, kui väikelaeva juhtimisõigus on antud Eestis - sellisel juhul piisab juhtimisõiguse tõendamiseks isikut tõendava dokumendi kaasaolust).

Veesõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel ei ole veesõiduki juhtimise õigust, võidakse karistusena kohaldada rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o. 800 eurot. KarS § 47 lg 1 kohaselt on trahvi minimaalmääraks 3 trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baasmäär ja selle suuruseks on 4 eurot. Seega on rahatrahvi minimaalmääraks 12 eurot.

Veesõiduki juhtimise eest veesõiduki juhtimise õigust mitteomava isiku poolt ei ole ette nähtud lisakaristusi ega ka piirangut veesõiduki juhtimise õiguse saamisele.
 

Küsimus: Kas korteri omanikul on õigus vahetada ära püstaku kütte- ning vee ja kanalisatsioonitorustik ilma ühistu koosoleku otsuseta?04.05.2021

Tere! Sooviks teada, kas korteri omanikul on õigus vahetada ära püstaku küttetorustik ning vee ja kanalisatsioonitorustik ilma ühistu koosoleku otsuseta?

Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomanikul on õigus vahetada ära püstaku kütte- ning vee ja kanalisatsioonitorustik, kui see on vajalik kaasomandi säilimiseks ja korteriühistu ise seda töö ei teosta. Vastava õiguse annab korteriomanikule korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 37 lg 1, mille kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ