Õigus

Tere,
Kortermaja ühistu esimees on tasustatud, üle keskmise makstava tasuga 630€ kuus ning lisaks ühistu rahadest kaetakse ka esimehe autokulud 70€ kuus. Mina ei ole nõus, et ühistu esimees peab sellises summas tasu saama, kui maja eest ei hoolitseta ja enamuste Ü.esimeestele makstavad tasud ühistutes jäävad 300€ kanti. Sõidupäevikut ei esitata ja iga kuu saab esimees 70€ autokompensatsiooni, kui ühistu jaoks ju auto kasutamist ei toimu. Esimees elab samas majas ja autokulud ei ole õigustatud. Ühistu esimees ei tegele samas maja hooldamisega, ei otsi ega taotle maja jaoks erinevaid, pakutavaid toetusi maja korrastamiseks, palkas konkurssi korraldamata kojamehe (samas majas elav), ning haldusfirma hooldustöödeks, kellele ka ühistu rahadest kõigile tasutakse.
Maja on korrastamata, viimane pakkumine võeti renoveerimiseks 2017 aastal, ning sinnapaika kõik ka jäeti, öeldes, et käib liikmetele üle jõu. Viimane suurem töö tehti 2018, kui vahetati püstakud ja soojustati otsaseinad.
Minu korter on talvel külm, vaevalt 19-20C, viimasel korrusel. Katus vajaks soojustamist, fassaad korrastamist, küttesüsteem vahetust jne.
Nüüd on esimees öelnud, et Covidi tõttu kõik suuremad tööd pannakse ootele, kuni kriisi lõpuni. Kriis võib veel väga pikalt kesta ja maja oleks kiiremas korras korda teha. Tööd paneb ootele aga palka saab ja soovib saada iga kuu.
Aruandeid kinnitatakse alles detsembris. st. 2021 detsembris kinnitatakse 2020 aasta majandusaruanne. See annab ühistu rahadega "mängimiseks" päris pika aja.
Mina sooviks uut esimeest, kes oleks toimekam ja motiveeritud. Olen ühistus ka teema tõstatanud, kuid vastukaja on 0.

Väikeses, 9 korteriga ühistu üks korteriomanik ei maksa kommunaalmakse ega ela ise korteris, see seisab tühi ja kannab (juba aastaid kütmata ja õhutamata) hallitust ja talvel külma edasi naaberkorteritesse. Aastaid kestnud kirjavahetus ja KÜ üldkoosoleku otsused hoiatusega korter sundvõõrandada ei ole tulemusi andnud. Nüüd otsustati hagiavaldus kohtule esitada. Kuid siin on tekkinud vaidlusküsimus, kas piirduda sundvõõrandamise taotlusega või alustada lisaks võlanõude maksekäsu kiirmenetlusega. Neid kahte korraga ei saavat teha, mistõttu KÜ võib pärast korteri sundmüüki seni kuhjunud kommunaalvõlgadest ilma jääda (uus omanik ei pea maksma). Kuidas asju arukalt ja seaduslikult pädevalt edasi ajada?

Kelle juurde ma pean pöörduma, kui ehitustähtajad on mitmeid kordi hilinenud ja ikka ei ole saadud ehitustöödega lõpuni valmis?
Võlaõiguslikus lepingus oli mul kirjas, et 15 jaanuar on korteriomandite üleandmine. See tähtaeg möödus. Järgmisena omanik andis lubaduse, et
1. mail 2021. on kõik ehitustööd tehtud, ka haljastustööd. Ja kui küsida oma maaklerilt, siis ka tema ei vasta kõnedele, samas on arusaadav, sest tal ei ole anda konkreetset vastust mulle. Kuid probleem peab saama lahenduse ja ehitustööd lõpuni viidud.

Tere,
Meie ühistus on 4 korterit ja 2 juhatuse liiget. Hääled jagunevad igal üldkoosolekul 50% (II korrus + 1 juhatuse liige) vastu ja 50% (I korrus + 1 juhatuse liige) poolt.
Juhatuse liikmed ei suuda ka omavahel mitte midagi kokku leppida, ja nii juba 10 aastat. Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus on vaja nn. "tulekahju kustutada" ja renoveerimistööd tehakse vaid nn. "Augu paikamiseks". Üritasime avaldada mitte huvitatud juhatuse liikmele ka umbusaldust kuid tema naaber (II korrus) on tema poolt ja jälle on hääled 50:50.
Kas meil oleks võimalus I korrus korda teha oma vahenditest? Kuna meie ühistul ei ole ka remondifondi siis ei ole ka korteriühistul vahendeid, mille eest maja korda teha?
Oleme nõus I korruse koridori ja välisfassaadi korrastama oma rahade eest! Kuid II korrus ähvardab, et kui me teeme parendusi siis nemad lõhuvad või lammutavad parendused maha ja nõuavad, et taastaksime endise olukorra.
Põhikirja ühistul ei ole. Majanduskava ei ole. Juhatuse liige ei ole koosolekut kokku kutsunud ega ka selleks mitte midagi teinud, et maja korda saaks.
Veel üks küsimus kui hääled jagunevad 50% poolt 25% vastu ja 25% erapooletu või ei ilmu koosolekule, kuidas siis saaks otsustada? Siis ju ikka 50% poolt??

Uusarenduse majas on arendaja poolt valitud KÜ-le valitseja, kellega aasta jooksul suhted liiga soojad ei ole olnud ja oleme kõigi korteriomanikega vastu võtnud otsuse juhatuse määrata, et aru saada KÜ rahalisest seisust ja kulutustest.
Tulenevalt seadusest peaks selline otsus 100% nõusolekuga ja kõigi kaasomanike allkirjadega piisav olema, KÜ on alla 10 korteri ja otsus peaks olema kooskõlas KrtS §21 (7) ja § 24 (3)(4)?
Kuidas olemasolevalt valitsejalt kõik KÜ dokumendid ja vara üleandmist küsida, kas juhatuse registreerimisest registris piisab ja valitseja volitused on sellega lõppenud või saab KÜ eksisteerida Juhatus ja Valitseja samal ajal?
Haldusfirmaga sõlmitud leping peaks sõltumata Valitsejast või Juhatusest edasi kehtima ja haldusfirma kohustused ei tohiks volituste muutusest tulenevalt muutuda?

Firma andis isikule võlgu maa ostmiseks ja kolmeks aastaks, leping olemas aga kahjuks see sama isik suri ja tuli välja, et pärandas selle tükki oma mehele. Meest ei usaldata, mees ei käi tööl, ta räägib, et tal on aega kolm aastat. Küsimus kas saab firma midagi teha, et vähendada lepingut või küsida tagasi maatükk võla katteks?

Tere
Kui Eesti kodanik sõidab kuue meetrise merekaatriga, omades mitte väikelaeva juhitunnistust (juhilube), siis milline näeb välja karistuste vahemik miinimum kuni maksimum? Lisaks, kas isikule võib määrata karistusena juhilubade tegemise keeld?

Võimalusel paluksin viidet seadusele.

Lugupidamisega

Tere! Sooviks teada, kas korteri omanikul on õigus vahetada ära püstaku küttetorustik ning vee ja kanalisatsioonitorustik ilma ühistu koosoleku otsuseta?

Ette tänades

Tere!
Elame väikelinnas, 24 korteriga majas. Parkimiskohti on 26. Ühistu maa-alal on võimalik igale korteriomandile eraldada üks parkimiskoht ja võimalike külaliste jaoks eraldada ühised kaks kohta. Viimastel kuudel tekkis olukord, kus kolmel korteriomanikul oli pidevalt parkimisalal 2-4 autot, mis takistasid teiste omanike parkimist, manööverdamist ja osad inimesed jäid seetõttu parkimiskohast ilma. Korteriomandi seadusest lähtuvalt otsustas ühistu juhatus algatada arutelu olukorra normaliseerimiseks. Praeguses olukorras ei olnud võimalik üldkoosolekut kokku kutsuda. Seega saadeti kõikidele korteriomanikele küsitlusleht, kus olid kirjas juhatuse ettepanekud parkimise reguleerimiseks. Korteriomanikel oli võimalik vastata NÕUSTUN/EI NÕUSTU, põhjendada oma valikut ja teha lisaettepanekuid.
Küsitlusele vastas 18 korteriomanikku 24-st. Kõik vastajad nõustusid muutmise ettepanekutega ja leidsid, et korteriomanikel peavad olema võrdsed tingimused. Meie ühistu põhikirja järgi on otsustamiseks vajalik 2/3 ühistu liikmete nõusolek. Vastavalt enamuse kokkuleppele kinnitati igale korteriomanikule 1 parkimiskoht; parkimiskohad + 2 külaliste kohta märgistatakse; ühistu piirile paigaldatakse märk ERAMAA, mis lubab siseneda omaniku loal; korteriomanik kellel puudub sõiduk, võib anda kirjaliku loa, naabrile parkimiseks.
Probleem on kahe korteriomanikuga, nemad ei vastanud ka ettepanekutele ega ei andnud tagasisidet. Pargivad teiste korterite parkimiskohtadele (kuigi kohad on märgistatud), keelduvad lisaautode eemaldamisest parkimisalalt.
Mida teha? Millised oleks võimalused olukorra lahendamiseks?
Tänan!

Tere.
Minul on niinimetatud riiulifirma. Asutatud on sissemaksega, majandustegevust pole toimunud. Tuli teade, et pean esitama kolme aasta majandusaasta aruande.
Kas pean kõik kolm aastat järjest kasumiaruande ja bilansi nulliga esitama?
Kuidas ja millisel real kajastada sissemakset 2508 eurot, ja kas iga aasta pean samamoodi kajastama seda sissemakset?