Õigus

Tere!

Teil on võimalik nõuda Teile kuuluvad asjad välja ebaseaduslikust valdusest asjaõigusseaduse §-i 80 alusel.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-i 155 kohaselt on omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, seejuures väljaandmisnõue omavolilise valdaja vastu ei aegu. Siiski soovitan vastav nõue esitada esimesel võimalusel, vältimaks hilisemaid komplikatsioone (asjade kulumine, hävimine jms).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korteriomaniku õigused on sätestatud korteriomandi - ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-s 30, mis ütleb muuhulgas, et korteriomanikul on õigus kasutada korteriomandi eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga. Ükski seadus ei keela korteriomaniku õiguseid eriomandi eset välja üürida.
Seda, mil määral saavad korteriomanikud omavahelisi suhteid reguleerida põhikirjaga, sätestab omakorda KrtS § 17 lg 2, mille kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirja säte on vastuolus eriomandi kokkuleppega, kohaldatakse kokkuleppes sätestatut.
Eeltoodust tulenevalt on tühine põhikirja punkt, mille kohaselt peavad korteriomandi eriomandi väljaüürimiseks andma nõusoleku kõik korteriomanikud.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, küsimuses kirjeldatud olukord, kus korteriühistu ei suuda või ei taha küttesüsteemi nõuete kohaselt korras hoida, on reguleeritud korteriomandi ja korteriühistuseaduse §-s 37. Selle kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Sama õigus on ka korteriühistu juhatusel, kui töödega viivitamine tekitaks kaasomandi esemele olulist kahju.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tegemist ei ole mitte kohustusega teavitada liiklejaid automaatkontrolli läbiviimisest (sellist kohustust ei näe ükski õigusakt ette). Kaamera kujutisega märgid teelõikudel, kus kasutatakse salvestusvahenditega varustatud kaameraid, täidavad eelkõige inimeste informeerimise eesmärki seonduvalt isikuandmete kaitse aspektist e. teavitavad liiklejaid nende isiku tuvastamise võimalikkusest.

Kui vastav infotahvel puudub, võime rääkida isikuandmete kaitse nõuete rikkumisest. Iseküsimus on, kas ja mil määral mõjutab infotahvli puudumine süüteo tõendamise ja omistamise käiku.

Kindlustuse ja politsei otsused ei pruugi igakordselt kokku langeda. Politsei viib menetlust läbi süüteoasjas (väärteo- või kriminaalmenetluse raames), kindlustus tsiviilasjas (tsiviilmenetlus). Neis menetlustes kohalduvad erinevad põhimõtted nii süü, selle tõendamise kui ka tsiviilvastutuse osas. Pole harvad juhtumid, kus politsei mõistab isiku liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, kuid tsiviilmenetluses (sh tsiviilkohtumenetluses) leitakse, et isik ei ole kahju põhjustamise eest vastutav. Ja ka vastupidi.

Kuna liiklusõnnetus on hetkel politsei menetluses, tuleb jälgida selle menetluse kulgu. Valmis tuleb olla ka selleks, et politsei esitab väärteosüüdistuse Teile, kui vasakpöörde sooritajale. Nimelt kohustab LS § 17 lg 5 p 3 vasakule või tagasi pööravat juhti andma teed temast möödasõidul olevale juhile. Võtmeküsimuseks on, kas vasakmanöövri alguses oli tagant läheneja juba möödasõitu alustanud või mitte. Kui ei olnud, puudus pöörde tegijal kohustus tee andmiseks. Vajadusel kasutatakse sõidukite asukohtade ja liiklusõnnetuse dünaamika välja selgitamiseks ekspertide abi.

Väärteomenetluses on menetlusalusel isikul õigus kasutada advokaadi abi. Menetlusaluseks isikuks muutub isik alates tema menetlusaluse isikuna üle kuulamisest.

Soovitan pöörduda Transpordiameti poole registreerimistunnistusele haagise lubatud masside sisse märkimiseks.

Vastavalt .... määruse nr .... Lisa 1 koodis 1110 sätestatule tohib M2 ja M3 kategooria sõiduki (bussi) haakes vedada haagist, mille tegelik mass ei ületa esiteks veduki valmistaja poolt ette nähtud vedukiga veetava haagise lubatud suurimat massi. M2 ja M3 kategooria sõiduki haakes on lubatud vedada kesktelghaagist või kaheteljelist
täishaagist. Haagise lubatud suurim tegelik mass on:
1. pidurita haagise korral 0,75 t või pool veduki tühimassist, kusjuures aluseks tuleb võtta väiksem väärtus;
2. piduriga haagise korral veduki registrimass;
3. M3 kategooria I klassi veduki korral, kui kaheteljelisel sõitjate veoks ettenähtud täishaagisel on ABS pidurid, 1,4-kordne veduki registrimass.

Üldiselt määrabki need väärtused kindlaks Transpordiamet ja märgib need registreerimistunnistusele.

Tere, katuse korrashoidmine ja remont on korteriomanike ühine kohustus. Selle kohutuse täitmine toimub üldjuhul korteriühistu kaudu (vt KrtS § 34 lg 2). Alustada tuleks korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest, mida saab teha korteriühistu juhatus. Juhul, kui korteriühistul puudub juhatus, mis on kuni 10 korteriga kortermaja puhul lubatud, siis kutsub korteriomanike üldkoosoleku kokku koosolekust huvitatud korteriomanik. Kui korteriomanike üldkoosolek ei langeta otsust katuse kordategemiseks, siis on igal korteriomanikul õigus teha seda ise ning nõuda seejärel korteriühistult kulutuste hüvitamist (vt KrtS § 37 lg 1).

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tervist

Tänane ehitusseadustik näeb ette, et ümberehitamiseks loetakse muuhulgas ehitamist, mille käigus paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet. Sat tv loetakse tehnosüsteemiks, ning kuivõrd välisantenn muudab ehitise välisilmet, on tegemist ümberehitamisega.

Tehnosüsteemi ümberehitamiseks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt soovitava ehitustöö kohta. Kuivõrd korterelamu välissein on korteriomanike kaasomandis, siis võib sat tv antenni paigaldamine teiste korteriomanike õigusi põhimõtteliselt rikkuda - seega peaks KOV kaasama menetlusse korteriühistu, kellelt küsitakse arvamus (mitte kooskõlastus).

KOV kontrollib menetluses, et hoone välisilme muudatus sobituks hoone arhitektuuriga, samuti kontrollib KOV ehitusprojektis toodud lahenduse ohutust ning et naabrite õigusi ei rikutaks ülemäära. KOV ei hakka lahendama KÜ liikmete omavahelisi vaidlusi, need tuleb lahendada tsiviilkohtus pooltel omavahel.

Seega vastus küsimusele on, et sat tv antenni paigaldamiseks tuleb esitada ehitusteatis ning teatise heakskiitmisel KOV-i poolt on põhimõtteliselt võimalik antenn paigaldada. Kui KÜ leiab, et antenn ei sobi vms, tuleb seda põhjendada. Võimalikud vaidlused KÜ liikmete vahel lahendatakse tsiviilkorras maakohtus.

Tere, korteriomanike kaasomandis olevat maatükki saavad kõik korteriomanikud kasutada vastavalt selle kasutusotstarbele. Eraldi luba selleks korteriomanik küsima ei pea.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tervist

Kaasomandis oleva hoone osa isiklikuks kasutamiseks peab naabril olema kõigi korteriomandite omanike nõusolek. Juhul, kui see puudub, on isik vastava kaasomandi osa hõivanud ebaseaduslikult. Kui isik vabatahtlikult kaasomandi osa ei vabasta, tuleb kohtusse esitada hagiavaldus kinnisasja osa väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ning endise olukorra taastamiseks. Sellise nõude võivad esitada omanikud eraldi või ka ühistu, kui ühistule vastav volitus anda (nt üldkoosolekul).

Elamu ümberehitamiseks näeb seadus ette ehitusteatise esitamise kohustuse. Teatis tuleb esitada läbi EHRi kohalikule omavalitsusele ning koos ehitusteatisega tuleb esitada ehitusprojekt ümberehitustööde kohta. Kohalik omavalitsus kaasab menetlusse KÜ ning küsib arvamust ehitusprojekti kohta. Reeglina kohalik omavalitsus omanike vahelisse vaidlusesse selle üle, kas vastavat pinda on isik õigustatud kasutama või mitte, ei lasku. Seda seetõttu, et KOV hindab projekti vastavust nõuetele ning eelkõige kontrollib ehitise ja ehitamise ohutust, omanikevaheliste vaidluste lahendamine on omanike endi asi.

Mis puudutab kindlustust, siis tuleb lähtuda vastavast kindlustuslepingust ning kindlustusandja üldtingmustest. Täpsemalt ei ole võimalik olemasoleva info valguses hinnata, mis tingimustel kindlustusandja hüvitise maksmisest võib keelduda.