Õigus

Vastavalt perekonnaseadusele varaühisus abikaasade vahel lõpeb, kui üks abikaasadest sureb. Testamendi puudumise korral toimub pärimine seaduse järgi ning seadusjärgseteks pärijateks on abikaasa ning sugulased. Abikaasa pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.

Ühisvara lõppemise puhul surmaga kohaldatakse varale kaasomandi sätteid ning kaasomanikul on õigus oma mõttelist osa vabalt kasutada ja käsutada, st ta võib selle ka edasi kinkida. Seega võib vanaisa teile oma osa kinkida. Vanaema osa ühisvarast läheb jagamisele pärijate vahel, kelleks Teie küsimusest nähtuvalt on vanaisa ning kolm last, igaüks ¼ ulatuses.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Vastavalt EL pärimisasjade määruse üldreeglile on pärimisasjade lahendamiseks pädevad isiku surma hetkel tema alaliseks elukohaks olnud liikmesriigi kohtud. Ka kohalduvaks õiguseks on üldiselt selle riigi õigus, kus asus surnu alaline elukoht surma hetkel. Pärandajal on aga õigus valida pärimisasja lahendamiseks selle riigi õigus, mille kodanik ta on.

Notariaalselt tõestatud testamendil on õiguslik toime ka teises liikmesriigis, välja arvatud juhul kui see on vastuolus avaliku korraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Kui pärandaja ei ole teinud testamenti, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Pärijateks on pärandaja alanejad sugulased ehk ema surma korral pärivad tema lapsed. Seadusjärgse pärimise korral ei päri vennanaine, kuna ta ei ole Teie ema alaneja sugulane. Kuivõrd Teie vend on surnud, siis pärivad venna asemel tema lapsed.

Teie küsimusest ei nähtu, kas enne isa surma kuulus 2/3 majast isale või nimetatud osa vanemate ühisomandis. Eeltoodust sõltub see, milline osa kuulub Teie emale ja tema surma korral pärandvara hulka.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Kui testamenti ei ole toimub pärimine seadusjärgselt. Seadusjärgseteks pärijateks on abikaasa ja sugulased. Küsimusest ei selgu, kas Teie vend oli abielus või ei. Kui oli abielus, siis tema pärandvara pärijateks on tema abikaasa ning esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad ehk tema alanejad sugulased ehk käesoleval juhul tema lapsed. Kui Teie vend abielus ei olnud, on tema seadusjärgseteks pärijateks ainult tema lapsed. Kusjuures abikaasa pärimise puhul tuleb arvestada sellega, et abikaasa pärib võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Ka pojad eelmisest abielust on Teie venna seadusjärgsed pärijad.

Kui Teie ema tee testamenti, siis toimub seadusjärgne pärimine ning esimese järjekorra pärijateks on alanejad sugulased ehk lapsed. Kui pärandaja surma ajal on elus tema alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased tema kaudu ehk Teie lapsed ei päri. Teie ema pärijateks on aga venna lapsed, kuna vend on surnud enne ema. Venna naine ei ole Teie ema pärijaks, kuna ta ei ole Teie ema alaneja sugulane.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Testamendi puudumisel toimub pärimine seadusjärgselt. Pärimisseaduse järgi on lapsed esimese järjekorra pärijad. Nende kõrval on pärijaks ka üleelanud abikaasa. Abikaasa pärib pärandaja laste kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandvarast.

Kui ema sai maja omanikuks pärimise teel, siis nimetatud maja ühisvara hulka ei kuulu ehk ema surma korral läheb maja täies ulatuses pärandvara hulka.

Teie ema abikaasa laps ei ole seadusjärgse pärimise korral Teie ema pärija, kuna ta ei ole Teie ema alaneja sugulane.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Pärandi vastuvõtmisel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused välja arvatud need, mis on oma olemuselt pärandajaga lahutamatult seotud. Pärija pärib seega ka võlad. Kui pärija loobub pärandist, siis on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Antud juhul kui pärija loobub pärandist, siis pärivad tema asemel tema lapsed, kellel on ka omakorda õigus pärandist loobuda. Kui pärija on alaealine, siis on kohustuslik pärandvara inventuur. Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Pärijate väljaselgitamiseks tuleb pöörduda notari poole. Avalduse saab esitada näiteks eeldatav pärija, kelleks käesoleval juhul on Teie isa.

Testament on võimalik teha ainult kirjalikus vormis. Kui testamenti tehtud ei ole, toimub seadusjärgne pärimine. Seaduse kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgseteks pärijateks pärandaja alanejad sugulased ehk pärandaja lapsed. Lisaks pärib abikaasa esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.

Korteri käsutusõigus (õigus müüa) kuulub asjaõigusseaduse alusel omanikule, seega kui pärimismenetluse käigus selgub, et seadusjärgseks pärijaks on Teie isa, on temal õigus ka otsustada korteri müügi ja muu sellega seonduva üle.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Testamendi tühistamise õigus pärimisseaduse kohaselt on testaatoril endal. Testamendi näol on tegemist testaatori isikliku tehinguga, millega teeb ta korraldusi oma surma puhuks pärandi kohta. Seega on pärandajal õigus ise valida, keda ta pärijaks nimetab ning kellele oma vara pärandab.

Pärast pärandaja surma saab testamendi tühistamiseks hagiavalduse kohtusse esitada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral, kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks. Nendeks asjaoludeks võib olla näiteks pettus või asjaolu, et pärandaja ei olnud testamendi tegemise ajal võimeline aru saama testamendi sõlmimise asjaoludest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Testamendi puudumisel toimub pärimine seadusjärgselt. Esimese järjekorra pärijateks on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed. Üleelanud abikaasa pärib laste kõrval võrdselt, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist. Abikaasale jääb seega esiteks tema osa ühisvarast ning ¼ pärandvarast ning kolme lapse puhul jääb ka igale lapsele ¼ pärandvarast.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Tere

TsÜS § 76 lg 1 sätestab, et tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada, sama prg lg 2 kohaselt, kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude.

Seega korterit on võimalik käsutada (kinkida) isegi olukorras, kui laen on tagastamata ja laenulepingus on võõrandamise õigus välistatud, kõne alla võib tulla üksnes lepinguliste sanktsioonide rakendamine (nt leppetrahv). Praktikas selliseid piiranguid vähemalt panga ja tarbija vahel sõlmitud lepingutes vähemalt üldjuhul siiski ei ole ja panditud vara võõrandamine lepingulisi sanktsioone kaasa ei too.