Perekonnaõigus


Küsimus: Kas naise allkiri korteri müügilepingul, kus raha saajaks on märgitud mees, tähendab ühtlasi korteri kui ühisvara jagamist?12.04.2021

Mees ja naine erastasid korteri abielu ajal 1989. aastal EVP-de eest. Abielu lahutati 1998, naine oli korterist ära kolinud juba mõni aasta varem, mees jäi korteri kulusid ligi 25-ks aastaks kandma üksi. Ühisvara jagamise lepingut sõlmitud ei ole, seega on korter endiselt ühisvara.
Mees soovib nüüd korterit müüa, nõusolek endiselt abikaasalt on olemas. Kas see, et naine ühe osapoolena allkirjastab notari juures korteri müügilepingu, kus raha saajaks on märgitud mees, tähendab ühtlasi, et korter kui ühisvara sai sellega jagatud? Või on endisel naisel õigus veel ka hiljem küsida osa korteri müügist saadud tulust endale? Kui jah, siis kui pika aja jooksul on naisel õigus seda tagantjärgi küsida? Kas naisel oleks praegusel juhul korteri müügi juures põhimõtteliselt õigus endale nõuda poolt korteri müügist saadavast tulust või võib mees taotleda selle summa vähendamist näiteks poole küttekulu võrra selle 25 aasta osas, kus naine enam korteris ei elanud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Hanna Kivirand
loe lisaks
Tere!

Ühisvara jagamiseks tuleb sõlmida ühisvara jagamise leping. Reeglina jaotatakse ühisvara abikaasade vahel võrdsetes osades (nt kinnisvara müügil jagatakse pooleks müügitulu), aga poolte kokkuleppel võib sellest ka kõrvale kalduda - see peab aga olema kirjas ühisvara jagamise lepingus.

Perekonnaõigusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest alates. Ühisvara jagamise nõue tekib abielu lahutamisega.

Kui üks abikaasadest on üksinda katnud korteriomandi ülalpidamisega seotud kulusid, võib tal olla hüvitisnõue teise abikaasa vastu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand