Perekonnaõigus


Küsimus: Kas notariaalne kokkulepe lapse ema ja spermadoonori vahel on võimaluseks kaitsta doonori õiguseid, kes ei ole abikaasa ega elukaaslane?19.11.2020

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 26 (6) ütleb: Kui laps on sündinud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse §-s 21 sätestatud kunstliku viljastamise tulemusena, asendab mehe nõusolek naise kunstlikuks viljastamiseks isaduse omaksvõtu avaldust.
Kas see tähendab, et nõusoleku andnud seemneraku doonor kantakse automaatselt lapse isana sünni registreerimisel Rahvastikuregistrisse ja sellega on õigus ka elatise nõuet talle esitada? Või kohaldub siin ikkagi perekonnaseaduse §84 (2): Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.
Kas notariaalne kokkulepe tulevase lapse ema ja doonori vahel oleks üheks võimaluseks kaitsta doonori õiguseid, kes ei ole abikaasa ega elukaaslane?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Hanna Kivirand
loe lisaks
Tere!

Siin tuleb eristada naise kunstlikku viljastamist konkreetse mehe seemnerakkudega (kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 21) ja naise kunstlikku viljastamist doonori seemnerakkudega (sama seaduse § 22). Kui tegemist on konkreetse mehega, siis tõepoolest loetakse laps põlvnevaks mehest, kes on andnud oma nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks. Sellisel juhul tekivad mehel lapse sünniga lapse suhtes ka vanemlikud õigused ja kohustused, sealhulgas lapse ülalpidamiskohustus. Perekonnaseadus ei anna võimalust välistada lapse ülalpidamisnõuet - vanemad võivad küll sellekohase kokkuleppe sõlmida, kuid see on õigustühine.

Perekonnaseaduse § 84 lõige 2 kaitseb anonüümse spermadoonori õigusi, konkreetse mehe seemnerakkudega kunstliku viljastumise puhul antud säte ei kehti.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand