Liiklusõigus


Küsimus: Kas see on seaduslik, et ajalehes olnud foto alusel nõutakse invakaardi tõendamist või alustatakse menetlus?23.03.2021

Isale helistati munitsipaalpolitseist ja öeldi, et nendele laekus avaldus, et keegi nägi Õhtulehes fotot invakohal pargitud autost. Foto oli kaugelt tehtud, numbrimärki on näha. Mupo pakkus kaks varianti: nad alustavad väärteomenetlust või isa peab nendele esitama tõendi, et tal oli invakaart (saata nendele foto), siis menetlust ei alustata. Kas see on üldse seaduslik?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimusest ei selgu, et millise asjaolu seaduslikkus täpselt huvitab. Kas see, et sõidukist on tehtud kaugelt foto ja et seda menetleb MUPO või see, et MUPO tegi isale ettepaneku esitada invakaart või alustavad menetlust. Vastan siis mõlema aspekti suhtes.

Väärteomenetluse võib alustada, kui on olemas piisavalt teavet, et toime on pandud väärtegu. Parkimiskorra rikkumine mootorsõiduki juhi poolt on iseenesest väärtegu. Seega, kui väärteomenetlejani (seekord siis MUPO) on jõudnud teave, et isik võib olla toime pannud väärteo, siis on MUPO õigustatud alustama väärteomenetlust. Väärteomenetlus alustatakse esimese menetlustoiminguga.

Kaaludes väärteomenetluse alustamist, on menetleja õigustatud küsima teavet asjaolude kohta, mis võivad väärteomenetluse alustamise või alustamata jätmise seisukohalt tähtsust omada. Näiteks, kui invakohal parkinud sõiduki juhil oli selleks olemas parkimisõigust andev parkimiskaart, puuduvad tema teos väärteo tunnused ja väärteomenetluse alustamiseks ei ole alust. Seda infot siis MUPO praegusel juhul küsibki. Kui teie isal on invakohal parkimiseks õigust andev parkimiskaart olemas, väärteomenetlust ei alustata. Kui invakohal parkimise õigust andvat parkimiskaarti ei ole, võidakse alustada väärteo asjaolude uurimiseks ja välja selgitamiseks väärteomenetlus.

Väärteo tunnustega teo ja isiku poolt väärteo toimepanemise saab tõendatuks lugeda tõendite alusel. Väärteomenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte, mis tähendab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu. Kui menetlejani on jõudnud fotod või muud salvestised võimalikust väärteost, siis on menetleja õigustatud neid hindama. Asjaolu, et fotod on tehtud kellegi teise, kui menetleja poolt, ei muuda fotosid iseenesest tõendikõlbmatuks, vaid menetlejal tuleb igakordselt hinnata, kas kogutud tõend tõendab vajalikke asjaolusid või mitte.