Perekonnaõigus
Küsimus: Mida ette võta kui lapse isa ei kuula minu tungivat soovi, et ta lapse juuresolekul, teda hoides, ei tarvitaks alkoholi?06.10.2022
Tere.
Mure 4-aastase poja pärast. Ma ei oska kuidagi oma lapse isale seletada, et alkoholi joomine lapse juuresolekul ja lapsega koos oldud ajal ei ole lapsele eluterve ja adekvaatne kasvukeskkond.
Läksime lapse isaga lahku juba ammu. Suhtluskord on meil kokku lepitud võrdses osas, see tähendab et kuu lõikes on mõlemad sama palju lapsega koos. Lasteaia arveid maksame kordamööda ja keegi kelleltki elatist ei nõua, tundub lausa ideaalne ja rahumeelne kokkulepe. Kuid probleem seisneb selles, et lapse isa on alkohoolik, tarvitab ta seda ka siis kui laps tema juures viibib. Lastekaitse töötajaga olen ühenduses olnud, on antud nõu, et kui jälle joogine, siis laps ära tuua ise tema juurest, või siis kaasata politsei kes fikseerib olukorra. Olen seda viimast ka rakendanud, aga laps jäeti isaga, sest väidetavalt oli olukord stabiilne, kuigi tuvastati joove. Kui tahtsin ise järele minna, siis lapse isa ähvardas mul kõri läbi lõigata kui ukse taha lähen, selliseid ähvardusi on analoogseid ka varem olnud. Ka üks ähvardus politseis registreeritud eelneval, tunnistajaks minu enda suuremad lapsed, kes väikestega talvel kelgumäel käisid. Kui väike käis operatsioonil (adenoidid ja kõrvade sondeerimine) ei saanud mina töölt puududa, operatsioonil olin kaasas, aga järgnevast päevast pidi tema lehele jääma, palusin lapse isa, oli nõus. Aga kui saabus see päev, siis ei ilmunud ta kokkulepitud ajaks lapsele järele, helistas mitu tundi hiljem alkoholi joobes, aga last ma talle üle ei andnud, temast poleks opijärgset hooldajat kui joobes. Lehele jäi minu täiskasvanud tütar ja isa leht sai tühistatud. Aasta jooksul mis laps on lasteaias käinud, olen ma temaga igal kuul olnud vähemalt 2 nädalat olnud hoolduslehel, sest lapse isa ei saavat. Minu töö rippus niigi juuksekarva otsas, sest ühelegi tööandjale selline olukord ei meeldi.
Lapse isa jõi alkoholi ka meie suhte/abielu ajal, tülitses joobeseisundis ka minu eelnevate lastega, kõige vanemale läks ka kallale (pigistas/kägistas kaelast) ja tütar esitas politseile avalduse kallaletungis, see jäeti poolikuks, sest mina ei saanud kinnitada, et see toimus, sest ma ei näinud, tunnistajaid polnud.
Lapse isale ei anna rahu ja ähvardab pidevalt nii mu uut abikaasat kui mind, kellele peksa anda, keda maha lüüa jne. Selle asja juures on ka kurb see, et rahu ei saa temast üldse, elame samas majas, meie ühes trepikojas, tema teises. Mõnes mõttes on hea, last üle anda ja koju tuua, näha kas on joobes, aga kunagi ei tea kuna ta oma ähvardusi tõsiselt võib võtta ja väljas passib. Lähenemiskeeld oleks ka võimatu missioon, kui laps nii väike ja pean talle last üle andma/järel käima.
Ma olen alati pooldanud, et lapsel on kaks vanemat, isegi siis kui nad koos ei ela, aga ka palve, et lapse nähes ei tarvitata ka alkoholi, tema sellest viimasest kinni ei pea, kuigi ka lastekaitse on talle sellise ettekirjutuse teinud.
Pojale mõjub see joomine laastavalt, tal on tekkinud käitumishäired, löömised, ta ei taha vahel isa juurde minna, palub et mina lasteaeda järele läheksin. Aga ma ju ei saa midagi teha, võrdsed õigused ikkagi.
Kas mul on võimalik seda olukorda lahendada seaduslikult. Suhtluskorra määramine, lapse elukoha määramine meie juurde? Elatist ma ei soovi, see pole minu eesmärk.
Mure 4-aastase poja pärast. Ma ei oska kuidagi oma lapse isale seletada, et alkoholi joomine lapse juuresolekul ja lapsega koos oldud ajal ei ole lapsele eluterve ja adekvaatne kasvukeskkond.
Läksime lapse isaga lahku juba ammu. Suhtluskord on meil kokku lepitud võrdses osas, see tähendab et kuu lõikes on mõlemad sama palju lapsega koos. Lasteaia arveid maksame kordamööda ja keegi kelleltki elatist ei nõua, tundub lausa ideaalne ja rahumeelne kokkulepe. Kuid probleem seisneb selles, et lapse isa on alkohoolik, tarvitab ta seda ka siis kui laps tema juures viibib. Lastekaitse töötajaga olen ühenduses olnud, on antud nõu, et kui jälle joogine, siis laps ära tuua ise tema juurest, või siis kaasata politsei kes fikseerib olukorra. Olen seda viimast ka rakendanud, aga laps jäeti isaga, sest väidetavalt oli olukord stabiilne, kuigi tuvastati joove. Kui tahtsin ise järele minna, siis lapse isa ähvardas mul kõri läbi lõigata kui ukse taha lähen, selliseid ähvardusi on analoogseid ka varem olnud. Ka üks ähvardus politseis registreeritud eelneval, tunnistajaks minu enda suuremad lapsed, kes väikestega talvel kelgumäel käisid. Kui väike käis operatsioonil (adenoidid ja kõrvade sondeerimine) ei saanud mina töölt puududa, operatsioonil olin kaasas, aga järgnevast päevast pidi tema lehele jääma, palusin lapse isa, oli nõus. Aga kui saabus see päev, siis ei ilmunud ta kokkulepitud ajaks lapsele järele, helistas mitu tundi hiljem alkoholi joobes, aga last ma talle üle ei andnud, temast poleks opijärgset hooldajat kui joobes. Lehele jäi minu täiskasvanud tütar ja isa leht sai tühistatud. Aasta jooksul mis laps on lasteaias käinud, olen ma temaga igal kuul olnud vähemalt 2 nädalat olnud hoolduslehel, sest lapse isa ei saavat. Minu töö rippus niigi juuksekarva otsas, sest ühelegi tööandjale selline olukord ei meeldi.
Lapse isa jõi alkoholi ka meie suhte/abielu ajal, tülitses joobeseisundis ka minu eelnevate lastega, kõige vanemale läks ka kallale (pigistas/kägistas kaelast) ja tütar esitas politseile avalduse kallaletungis, see jäeti poolikuks, sest mina ei saanud kinnitada, et see toimus, sest ma ei näinud, tunnistajaid polnud.
Lapse isale ei anna rahu ja ähvardab pidevalt nii mu uut abikaasat kui mind, kellele peksa anda, keda maha lüüa jne. Selle asja juures on ka kurb see, et rahu ei saa temast üldse, elame samas majas, meie ühes trepikojas, tema teises. Mõnes mõttes on hea, last üle anda ja koju tuua, näha kas on joobes, aga kunagi ei tea kuna ta oma ähvardusi tõsiselt võib võtta ja väljas passib. Lähenemiskeeld oleks ka võimatu missioon, kui laps nii väike ja pean talle last üle andma/järel käima.
Ma olen alati pooldanud, et lapsel on kaks vanemat, isegi siis kui nad koos ei ela, aga ka palve, et lapse nähes ei tarvitata ka alkoholi, tema sellest viimasest kinni ei pea, kuigi ka lastekaitse on talle sellise ettekirjutuse teinud.
Pojale mõjub see joomine laastavalt, tal on tekkinud käitumishäired, löömised, ta ei taha vahel isa juurde minna, palub et mina lasteaeda järele läheksin. Aga ma ju ei saa midagi teha, võrdsed õigused ikkagi.
Kas mul on võimalik seda olukorda lahendada seaduslikult. Suhtluskorra määramine, lapse elukoha määramine meie juurde? Elatist ma ei soovi, see pole minu eesmärk.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Võrdne hooldusõigus ei tähenda tingimata seda, et lapsel on vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad saavad lapsega koos aega veeta täpselt võrdse osa ajast. Lapse elukorraldus peab vastama lapse huvidele - olgu selleks alaline elukoht ühe vanema juures ja piisavas mahus suhtlus lahus elava vanemaga või tõesti ka elukorraldus vahelduva elukoha põhimõttel. Milline elukorraldus vastab lapse huvidele kõige enam, oleneb paljudest asjaoludest.
Kui lapse isa ei ole võimeline vältima alkoholi (liig)tarvitamist ajal, mil laps viibib tema juures, ei ole vahelduv elukorraldus just parim lahendus. Arvestades Teie kirjeldatud asjaolusid, peaks lapse alaline elukoht olema pigem Teie juures ja lapse isale määratud regulaarne suhtluskord (eeldusel, et lapsega koosviibimise ajal ta alkoholi ei tarbi). Vast on lapse isa suuteline ennast vähemalt piiratud aja jooksul distsiplineerima alkoholi mitte tarbima (kui ta seda nädala jooksul võimeline tegema ei ole). Kui lapse isaga antud küsimuses omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu ja kokkulepet ei sünni ka lastekaitsetöötaja vahendusel, tuleb vastava avaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus