Õigus

Tere!

Alaealise lapse eest hoolitsemise kohustus lasub lapse vanematel. Kui laps tunneb, et vanemate hoolitsus ei ole piisav, on lapsel loomulikult õigus abi otsida - saan aru, et lastekaitsetöötaja on lapse murega tuutav, kuid ei ole teostanud kodukülastust ega ole koduse olukorraga piisavalt kursis. Sellest on kahju ja olen seisukohal, et vajalik on korduv lastekaitsetöötaja poole pöördumine ja arutelu kõikide osapoolte vahel (ema-isa-laps). Lapse kodust lahkumine peaks toimuma kokkuleppel - iseasi, kas 16-aastast last õnnestub takistada, kui ta on igal juhul otsustanud lahkuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Teie pöördumisele vastamiseks tuleb vaadelda, kuidas on töölepingu seaduses (edaspidi TLS) reguleeritud töötamise asukoht ja töötaja saatmine töötamise asukohast teise kohta tööle.

Töölepingus lepitakse TLS § 5 lg 1 p 8 kohaselt kokku töö tegemise kohas. TLS § 20 kohaselt eeldatakse, et see lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Kui Teil on töölepingus töötamise asukohana märgitud näiteks Tallinn, siis Tallinna piires töötamine on Teie kohustus. Kui kokku on lepitud laiemalt, näiteks Põhja-Eesti, siis töö võib aset leida terves Põhja-Eestis.

Kui Teil on töölepingu töötamise asukohana kirjas Tallinn, siis sellisel juhul on töö tegemine muudes linnades riigisisene lähetus. Tööandjal on õigus töötajaid lähetusse saata, kui ta tasub sõidukulud ja vajadusel ka majutuskulud. Lähetusse saatmisest saab keelduda töötaja, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega last. Samuti saab keelduda lähetusse minemast kui lähetus kestab kauem kui 30 kalendripäeva.

Seega kui tööandja soovib korraldada koosolekut või seminari töötamise asukohast 150 kilomeetri kaugusel ning Teil puuduvad alused lähetusest keeldumiseks, siis on tööandja korraldus seaduspärane olenemata sellest, et koosolekut või seminari oleks võimalik olnud korraldada ka töötamise asukohale lähemal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Seadus ei näe ette alust elatise erakorraliseks vähendamiseks olukorras, kus elatise maksmiseks kohustatud vanem viibib lapsega haiguslehel. Paratamatult lapsed aeg-ajalt haigestuvad ja vanematel tuleb seetõttu töölt kõrvale jääda, kaotades osaliselt sissetulekus ja tehes võibolla sellel perioodil lapse ülalpidamiseks mõnevõrra rohkem kulutusi.

Elatise vähendamine PkS § 101 lõike 6 alusel (s.o lapsega koosoldud päevade arvelt) on põhjendatud olukorras, kui vanematel on sõlmitud kokkulepe (või on kohus kindlaks määranud), et lahus elav vanem veedab lapsega igakuiselt vähemalt 7 päeva kuus. Seaduse mõtteks ei saa olla see, et jooksva kuu elatist vähendatakse igakordselt erakorralise suhtluskorra muudatuse alusel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Müüa on kohustatud lisama tšekile ettevõtte andmed, kui andmeid ei ole, siis ei saa sisendkäibemaksu maha arvata. Ettevõtte andmeid ei pea olema lihtsustatud arvel nagu automaattanklast, parkimisautomaadist jms.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Kui tööaeg jaguneb perioodis ebaühtlaselt on võimalik kasutada tööaja summeerimist. Tööaega võib summeerida näiteks ühe kuu ulatuses, aga ka pikemas perioodis, kuid mitte rohkem kui neli kuud.

Kui summeerimisperiood on pikem kui üks kuu, siis võib tööaja summeeritud arvestuse korral tööaeg arvestusperioodil jaotuda ebavõrdselt, st mõnes kuus on enam tööd ja mõnes vähem. Oluline on, et tööandja annaks summeerimisperioodi peale kokku töötajale tööd tema tööaja normi ulatuses.

Töötaja tööaega saab arvestada selliselt, et võetakse tööaja summeerimisperioodi iga kuu kalendaarsed tööpäevad (E-R) ja korrutatakse täistööajaga töötaja puhul 8-ga. Osalise tööajaga töötajal vastavalt temaga kokku lepitud tööajale, nt kui töötajaga on kokku lepitud, et ta töötab arvestuslikult 3 tundi päevas, siis 3-ga.

Näiteks on novembris 2022 aastal 22 tööpäeva, korrutame need 8-ga, saame, et täistööajaga töötava töötaja tööaeg novembris on 176 tundi.

Kui töötajal on tööaja summerimise perioodiks näiteks kolm kuud, siis käesoleva aasta viimsed kolm kuud ning nendes täistööajaga töötava töötaja tööaeg on: oktoober 168 tundi, november 176 tundi ja detsember 168 tundi, kokku 512 tundi.
Seega, tööandja peab töötajale andma ja töötaja tegema näites toodud perioodil 512 tundi. Samas, summeeritud tööaja arvestuse korral, ei pruugi töö aeg olla igakuiselt täpselt vastav normile, see võib mõnel kuul olla suurem, mõnel kuul väiksem, oluline on, et perioodi peale kokku oleks tehtud 512 tundi.

Kui nüüd töötaja on perioodi jooksul puhkusel või haiguslehel, siis tööaeg, mida töötaja peab täitma väheneb töölt ära oldud aja võrra. Selleks on aga oluline vaadata, kas enne töölt puudumist oli tööajakava juba koostatud ja teatavaks tehtud või veel ei olnud.

Kui tööajakava oli enne puudumist teada, siis tööaeg väheneb nende tundide võrra, mis tööajakava kohaselt jäävad puudumise perioodi sisse.
Näide: Töötaja viibib puhkusel 5.-17.12. Selles perioodis oleks töötaja pidanud töötama 100 tundi. Töötaja tööajafond (normtunnid) vähenevad 100 tunni võrra.

Kui tööajakava ei ole koostatud ja töötaja viibib töölt eemal seaduslikul alusel (näiteks töövõimetus, puhkus), siis väheneb tööajafond kokkulepitud tööaja võrra.
Näide: Töötaja töötab täistööaja alusel ja viibib haiguslehel 5-17.12. Tema tööajafond (normtunnid vähenevad) 80 tunni võrra (10 (kalendaarsed tööpäevad E-R) x 8 = 80)

Detsembri tööaja norm sõltub sellest, kas töötaja töötab 23. ja 31 detsembril. Kui ei tööta, siis tema tööaja norm on 168 tundi.
Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra. Seega kui töötaja tööpäev on nii 23. kui 31. detsembril, väheneb tema töönorm 6 tunni võrra ja on 162 tundi
Kui töötaja töötab kas 23. või 31. detsembril, siis väheneb tema tööaja norm 3 tunni võrra ja on 165 tundi.

See kui palju tuleb Teil töötada detsembris sõltub seega kõigepealt sellest, kas Teile on enne haiguslehele jäämist teada detsembrikuu töögraafik ja kas selles graafikus on planeeritud ka eelmistes kuudes normist vähem antud töötunnid (11,5 tundi). Kui graafik on tehtud, siis Teie tööajanorm väheneb haiguslehe perioodi jäävate graafikujärgsete töötundide võrra, kui graafikut ei ole tehtud, siis väheneb tööajanorm kalendaarsete tööpäevade ja Teie arvestusliku päevase tööaja võrra.

Samuti sõltub Teie detsembrikuu tööajanorm sellest, kas Teie tööpäevad on ka 23.12 ja/või 31.12, neil päevil töötjatel tööaeg lühendatud 3 tundi kummalgi päeval.

Summeerimisperioodi lõpus toimub võrdlus Teie summeerimisperioodi tööajanormi ja tegelikult töötatud tundide osas. Kui olete teinud ületunde, siis peab tööandja need hüvitama kas tasulise vaba ajaga järgmise tööajasummeerimise perioodil või maksma nende eest 1,5 kordset tasu. Kui olete teinud normist vähem tunde, siis nende eest maksab tööandja Teie keskmist töötasu.

Üle- ega alatunde ei saa üle viia järgmisse tööaja arvestusperioodi.

Kui nüüd on olukord, kus varasematel kuudel tööandja andis vähe tööd ja perioodi lõpus on oluliselt rohkem tööd, tuleb järgida töö- ja puhkeaja regulatsiooni.

Töölepingu seaduse (TLS) § 51 lg 1 kohaselt peab töötajal 24-tunnise ajavahemiku jooksul olema vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Seega koos vaheaegadega ei saa ööpäevane tööaeg olla pikem kui 13 tundi.

TLS § 47 lg 2 kohaselt on iga 6-tunnise töötamise kohta ette nähtud vähemalt 30-minutiline tööpäevasisene vaheaega. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.

Summeeritud tööaja arvestuse korral peab TLS § 52 kohaselt töötajal olema seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.

Seega, kui tööd on mõnes kuus ka rohkem, siis kindlasti peavad olema järgitud töö- ja puhkeaja normid ja töötajale peab jääma vähemalt seaduses ette antud minimaalne puhkeaeg.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Pärimisseadus (edaspidi: Pärs) § 9 lg 1 kohaselt on pärimise aluseks seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Pärimisseadus ei nimeta pärimise alusena ettevõtte põhikirja. Olukorras, kus pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut, päritakse seaduse järgi (PärS § 10 lg 1).

Sugulased pärivad kolmes järjekorras (PärS § 12 lg 1). Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased (PärS § 13 lg 1), st pärandaja lapsed ja lapselapsed. Kui esimese järjekorra pärijaid ei ole, pärivad teise järjekorra pärijad (PärS § 12 lg 2). Teise järjekorras pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (PärS § 14 lg 1). Kui pärandi avanemise ajal on pärandaja mõlemad vanemad elus, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades (PärS § 14 lg 2). Seega kui Teie vennal pole lapsi ning Teie mõlemad vanemad on elus, pididki vastavalt pärimisseadusele olema pärijateks Teie vanemad. Pärandaja õed/vennad pärivad juhul, kui pärandi avanemise hetkel kumbki vanem või mõlemad pärandaja vanemad elus ei ole (PärS § 14 lg-d 3 ja 4).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Minu hinnangul, kuna LS § 40 lg 2 ei erista mootorsõidukit ja haagist, siis võib jõuda tõlgenduseni, et norm kehtib kogu autorongi suhtes. Sisulise külje pealt pole samuti vahet, kas "pime" on mootorsõiduki enda tagaosa või haagise tagaosa. Samuti on haagiste elektriühendus täna juba valmistaja poolt konstrueeritud selliselt, et veduki valgustuse lülitamisel päevatuledele, kustuvad tagumised ääretuled nii vedukuil kui ka haagisel.

Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 95 lg 1 tuleb töölepingu ülesütlemiseks teisele poolele esitada ülesütlemisavaldus, mis peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, nt e-kirja, kirja või sms-i teel. Suuline ülesütlemine on tühine.

Ülesütlemisavaldusest peab olema selgelt aru saadav kes kellele ülesütlemise avalduse esitab ja milline on töösuhte viimane päev.

Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks, kui teine pool on selle kätte saanud (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 69 lg 1).
Kui tööandja on töötaja esitatud ülesütlemisavalduse kätte saanud, siis lõpeb tööleping avalduses märgitud alusel ja kuupäeval.

Ülesütlemisest peab töötaja tööandjat ette teavitama 30 kalendripäeva (katseajal 15 kalendripäeva). Etteteatamise päevi hakatakse lugema ülesütlemisavalduse kättesaamisele järgnevast päevast.
Kuna oluline on kalendripäevade arv, siis etteteatamise aja hulka loetakse ka rahvus- ja riigipühad, töövõimetuslehel viibimine või puhkusel viibimise aeg.

Näiteks, kui töötjal, kellel ei ole enam katseaega, on soov töösuhe lõpetada 30. detsembril, peab tööandja temalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse kätte saama hiljemalt 30. novembril.
Töösuhe lõpeb ülesütlemisavalduses märgitud päeval ka siis, kui töötaja on sellel päeval puhkusel (siis lõpeb ka samal päeval puhkus) või haiguslehel.

Hiljemalt töösuhte viimasel päeval maksab tööandja töötajale välja viimase töötasu ja kasutamata jäänud aegumata puhkuse päevade eest. Juhul, kui töösuhte lõpuks on töötaja puhkust kasutanud ette, siis on tööandjal õigus töötaja töötasust kinni pidada tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kui Te ei saa laste emaga lapsetoetuse saaja ümbervormistamise osas omavahel kokkuleppele, pöörduge Sotsiaalkindlustusameti poole. Amet selgitab lapse emale, et toetuse saajaks peab olema last alaliselt kasvatav vanem ja vast ametniku selgituse peale on laste ema nõus ka toetuse ümbervormistamisega. Kui vaidlust lahendada siiski ei õnnestu, tuleb vastava nõudega kohtu poole pöörduda.

Isadust on võimalik vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, mil vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks said. Kui Teile oli juba isaduse omaksvõtmise hetkel teada asjaolu, et Te ei ole lapse bioloogiline isa, lõppes isaduse vaidlustamise tähtaeg isaduse omaksvõtust aasta möödumisel. Sellise sätte eesmärgiks on eelkõige lapse huvide kaitse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, õiguslikult reguleerivad kirjeldatud olukorda asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 ja § 144. Esimene ütleb, et omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste jms teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Kuid mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Juhul, kui mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist. AÕS § 144 täiendab, et omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.
Kokkuvõttes võib eeltoodud sätete põhjal olla õigus mõlemal omanikul, mis tähendab, et mõistlikum on püüda sõlmida kompromiss, mis rahuldaks mõlemat naabrit.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit