Õigus
Küsimus: Kas saan muuta perekonnanime ja isikukoodi, et mu pere ei saaks minuga kunagi enam kontakti otsida?27.10.2022
Tere.
Sooviksin küsida, et kui mul ei ole mitte mingit seost oma sünniperega ning täisealisena leidsin endale nö uue pere, aga kuna täisealist ei ole enam võimalik lapsendada, siis kas mul on ikkagi võimalik võtta endale selle pere perekonnanimi? Ja lisaks küsin ka sellise küsimuse, et kas mul on võimalik vahetada oma isikukoodi, kuna see oleks mu elus puhtalt lehelt alustamine? Soovin katkestada absoluutselt kõik sidemed oma sünniperega, et mu sealsed "pereliikmed" ei saaks mind enam soovi korral üles otsida.
Sooviksin küsida, et kui mul ei ole mitte mingit seost oma sünniperega ning täisealisena leidsin endale nö uue pere, aga kuna täisealist ei ole enam võimalik lapsendada, siis kas mul on ikkagi võimalik võtta endale selle pere perekonnanimi? Ja lisaks küsin ka sellise küsimuse, et kas mul on võimalik vahetada oma isikukoodi, kuna see oleks mu elus puhtalt lehelt alustamine? Soovin katkestada absoluutselt kõik sidemed oma sünniperega, et mu sealsed "pereliikmed" ei saaks mind enam soovi korral üles otsida.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil on võimalik taotleda endale soovi korral uut perekonnanime, selleks tuleb esitada vastav avaldus perekonnaseisuasutusele. Uue perekonnanime taotlemisel tuleb siiski arvestada nimeseadusest tulenevate eelduste ja nõuetega, seega kokkuvõttes jääb uue perekonnanime andmine ikkagi perekonnaseisuasutuse otsustada. Enne avalduse esitamist tutvuge kindlasti nimeseaduse vastavate sätetega või küsige nõu perekonnaseisuasutusest.
Isikukoodi pelgalt vastava soovi olemasolul muuta ei saa, seda on võimalik erandkorras teha vaid lapsendamisel või juhul, kui isiku sünniandmetes on tekkinud ebatäpsus ja see tuleb parandada, samuti soovahetuse korral.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapsed asuvad püsivalt elama oma isa juurde, kas siis hakkab ema maksma laste isale 290€ kuus lapse kohta ja lasterahad ka isale? 27.10.2022
Tere
Kui lapsed (8a ja 15a) asuvad püsivalt elama oma isa juurde.
Kas siis hakkab ema maksma laste isale seda 290€ kuus lapse kohta ja lasterahad ka isale?
Lapsed käiks a'la 2x kuus nädalavahetusel ema juures ja võib olla vahel ka nädala sees.
Uues peres oleks siis - mina, minu elukaaslane, 15a laps, 8a laps ja veel üks 5a laps. Ehk siis 3 last. Me saaksime siis 3 lapse toetust ka?
Tervitades
Kui lapsed (8a ja 15a) asuvad püsivalt elama oma isa juurde.
Kas siis hakkab ema maksma laste isale seda 290€ kuus lapse kohta ja lasterahad ka isale?
Lapsed käiks a'la 2x kuus nädalavahetusel ema juures ja võib olla vahel ka nädala sees.
Uues peres oleks siis - mina, minu elukaaslane, 15a laps, 8a laps ja veel üks 5a laps. Ehk siis 3 last. Me saaksime siis 3 lapse toetust ka?
Tervitades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsed asuvad alaliselt isa juurde elama, tekib lastest lahus elaval emal laste suhtes ülalpidamiskohustus. Alates 01.01.2022 ei ole enam miinimumelatise suuruseks pool alamapalka, vaid elatis arvutatakse välja vastavalt elatise baassummale (hetkel on selle suuruseks 209,2 eurot), millele lisatakse 3% kas keskmisest palgast või elatise maksmiseks kohustatud isiku sissetulekust, lahutatakse pool riiklikest lapsetoetustest ning võetakse arvesse ka seda, kui palju aega veedab laps lahus elava vanemaga. Lisaks eeltoodule vähendatakse elatist olukorras, kus laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. Seega tuleb iga lapse kohta elatise suurus eraldi välja arvutada, selleks kasutage elatisekalkulaatori rakendust: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/
Lasterikka pere toetust makstakse siis, kui kõigi kolme lapse lapsetoetuse saajaks on üks vanem. Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kas Teie peres elav 5-aastane laps on Teie ja elukaaslase ühine laps - kui jah, siis on Teil õigus lasterikka pere toetusele (eeldusel, et kõikide laste lapsetoetused laekuvad Teie elukaaslasele).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaks ettevõte käituma olukorras, kui ettevõtte ainukese juhatuse liige sureb ja ametlikke pärijaid veel ei ole?19.10.2022
Kuidas peaks ettevõte käituma olukorras, kui ettevõtte ainukese juhatuse liige sureb ja ametlikke pärijaid veel ei ole?
Näiteks on ettevõttel telefoninumbrid Telias või mõned teenused kuskil mujal. Ainuke juhatuse liige sureb, volitust ei ole ja ametlikke pärijaid ka mitte. Ettevõte kui selline on ikkagi veel "elus" ning peab arveid maksma. Kes saaks näiteks Telia poole pöörduda, et ettevõtte arveid maksta, teha ümberkorraldusi jne? Milliseid dokumente oleks vaja? Kas kohtu kaudu saab ka taotleda ajutist ettevõtte esindamist? Mida selleks oleks vaja? Kui kaua see aega võtaks, sest näiteks ümberkorraldustega ja arvete maksmistega on kiire.
Näiteks on ettevõttel telefoninumbrid Telias või mõned teenused kuskil mujal. Ainuke juhatuse liige sureb, volitust ei ole ja ametlikke pärijaid ka mitte. Ettevõte kui selline on ikkagi veel "elus" ning peab arveid maksma. Kes saaks näiteks Telia poole pöörduda, et ettevõtte arveid maksta, teha ümberkorraldusi jne? Milliseid dokumente oleks vaja? Kas kohtu kaudu saab ka taotleda ajutist ettevõtte esindamist? Mida selleks oleks vaja? Kui kaua see aega võtaks, sest näiteks ümberkorraldustega ja arvete maksmistega on kiire.
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Teine variant on uue juhatuse liikme määramiseks pöörduda kohtu poole. ÄS § 184 lg-st 6 tulenevalt võib mõjuval põhjusel väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Kohtule esitatud avaldusse tuleb võimaluse korral nimetada kandidaadi nimi, kelle määramist soovitakse (tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 604 lg 1).
Kolmas variant on pärandvara hoiumeetmete rakendamine. Pärandaja surma korral rakendab kohus pärandvara hoiumeetmeid muuhulgas juhul, kui pärija ei ole teada (pärimisseadus (edaspidi PärS) § 110 lg 1 p 1) või kui ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud (PärS § 110 lg 1 p 3).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Mitu aastat tuleb säilitada KÜ üldkoosoleku protokolli ja millisest õigusnormist selline kohustus tuleneb?18.10.2022
Mitu aastat tuleb säilitada KÜ üldkoosoleku protokolli ja millisest õigusnormist selline kohustus tuleneb?
Kas raamatupidamise seaduse § 12 laieneb ka KÜ ÜK protokollidele?
Kui KÜ ÜK protokoll pole säilinud, siis kas sama küsimus tuleks panna uuesti hääletusele?
Kas raamatupidamise seaduse § 12 laieneb ka KÜ ÜK protokollidele?
Kui KÜ ÜK protokoll pole säilinud, siis kas sama küsimus tuleks panna uuesti hääletusele?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Protokolli mitte säilimise korral tuleb olukorda hinnata otsuse tagajärgede ja kestvuse pinnalt. Kui tahteavaldus, mille üle korteriomanikud otsustasid on sooritatud, see on kõigile korteriomanikele teatavaks tehtud ning ükski korteriomanik ei ole seda vaidlustanud, siis ei ole uue otsuse vastuvõtmine vajalik.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kellele kuulub kortermajas külma- ja soojavee ning kanalisatsiooni torustik?18.10.2022
Tere. Kellele kuulub kortermajas külma- ja soojavee ning kanalisatsiooni torustik? Kellele kuuluvad korteri veemõõtjad ja torustiku kraanid enne ja pärast veemõõtjat? Kas saab tõmmata piiri, et enne korteri veemõõtjat on torustik korteriomanike kaasomand ja pärast veemõõtjat konkreetse korteriomaniku omand? Kui kortermaja püstakus on vaja välja vahetada veetorustik ja see eeldab korteri seinte lõhkumist (ja seinad on projektijärgsed), siis kes peab katma seinte lõhkumise ja taastamise kulu?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui kaasomandis oleva torustiku vahetamiseks on vajalik lõhkuda korterisiseseid seinu, siis peab nende lammutamise ja taastamisega seotud kulud kandma KrtS § 31 lg 1 p 3 kohaselt korteriühistu.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas abikaasa poolt oma eelmisest suhtest sündinud lapsele elatisraha tasumine on meie lahusvara osa?11.10.2022
Tere
Mehel on eelmisest suhtest laps ja me oleme abielus.
Kas elatisraha tasumine on meie lahusvara osa?
Kui mees ei tasu elatist, kas pean hakkama seda ise tasuma?
Kas see mõjutab ka maksekohustusena mind?
Kui neil peaks kunagi uuesti elatise vaidlus tekkima, kas ma pean ka enda vara osa esitama? Näiteks abielu ajal teenitud palka ja konto väljavõtteid?
Mehel on eelmisest suhtest laps ja me oleme abielus.
Kas elatisraha tasumine on meie lahusvara osa?
Kui mees ei tasu elatist, kas pean hakkama seda ise tasuma?
Kas see mõjutab ka maksekohustusena mind?
Kui neil peaks kunagi uuesti elatise vaidlus tekkima, kas ma pean ka enda vara osa esitama? Näiteks abielu ajal teenitud palka ja konto väljavõtteid?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse ülalpidamise kohustus lasub tema vanematel, see ei laiene vanema elukaaslasele/abikaasale. Kui Teie abikaasa ei maksa oma lapsele elatist ja isegi elatise väljamõistmiseks kohtusse pöördumine tulemust ei anna, on lapse emal võimalus nõuda elatist ka lapse isapoolsetelt vanavanematelt, kuid mitte Teilt.
Kohtuvaidluses tuleb varanduslikku olukorda tõendavad dokumendid esitada lapse vanematel, väga erandlikel juhtudel soovib kohus infot ka vanema elukaaslase/abikaasa varandusliku olukorra kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kunagi suulise kokkuleppe alusel paigaldatud vahekoridori uks on võimalik eemaldada ja kuidas see protsess peaks käima?10.10.2022
Kahel korteril on ühine vahekoridor, mis on üldkoridori osa. 16 aastat tagasi paigaldas üks korter sinna suulisel kokkuleppel teise korteriga ukse. Teisele korteriomanikule on antud ka võti ja läbipääs on tagatud. Samamoodi on selline uks pandud ka enamusel teistel korteritel. Kas teisel korteriomanikul endal või siis ühistul on hiljem õigus nõuda selle ukse eemaldamist ja juhul kui on, siis kuidas see protsess peaks käima ja kas sel juhul peaksid seda tegema ka teised korterid, kellel selline uks on pandud? Lisaks veel küsimus üldkoridori pandud asjade kohta. Maja kodukorras on punkt, et koridoris on asjade hoidmine keelatud. Kui korteriomanik oma asju juhatuse nõudmisel ära ei vii, siis kas ühistul on õigus need ise korteriomaniku kulul teisaldada?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu võib nõuda kaasomandile paigaldatud ukse eemaldamist, kui ukse paigaldamisega on rikutud teiste korteriomanike õiguseid (näiteks vaba juurdepääsu kaasomandis olevale koridori osale) või minnakese vastuollu avalik-õiguslike normidega (puudub ehitusluba, suureneb oht inimsese elule, tervisele või varale, jne). Kui ukse paigaldamiseks sõlmitud leping on kehtetu või õigusvastane, siis võib ukse eemaldada iga korteriomanik, kelle õigused on rikutud, kui ka korteriühistu.
Korteriomanike kaasomandil asuvate asjade eemaldamine korteriomaniku kulul on lubatud, kuid arvestada tuleb, et tõendamiskoormus selles, et eemaldatud asjad kuuluvad tõepoolest sellele korteriomanikule, kellele arve esitati, lasub korteriühistul.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda koondamist, kui juhatuse liikmeks ei valitud ja töökoormust vähendatakse järjest?07.10.2022
Olen töötanud 45 aastat asutuse juhatuse esimehena. Nüüd enne pensionile minekut ei pikendatud juhatuse liikme lepingut, kuid kehtima jäi tööleping 75% ulatuses. Nüüd on uue juhatuse esimehe nägemus, et vähendab töötasu ja töökohta 0,5 ametikohale.
Kas mul on õigus sellega mitte nõustuda ja taotleda koondamist töötaja algatusel?
Kas mul on õigus sellega mitte nõustuda ja taotleda koondamist töötaja algatusel?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) leppivad töötaja ja tööandja olulistest tingimustest töölepingus (TLS § 5 lg 1). Olulisteks tingimusteks saavad olla näiteks tööülesannete kirjeldus (p 3), töö eest makstav tasu (p 5), tööaeg/töökoormus (p 7) jt.
Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12). Kui töötajale töölepingu muutmine sobib, siis tehakse vastavad töölepingu muudatused ja tööleping jätkub. Kui aga töötaja töötingimuste muutmisega ei nõustu, siis see tähendab, et pooltel enam pole võimalik töölepingut edasi täita töökorralduste muudatuste tõttu, seega võib tekkida koondamisolukord.
Seega, kui töötaja töötab koormusega 0,75 ja tööandja pakub muuta koormust 0,5 peale, siis töötaja peab otsustama, kas ta nõustub töölepingu tingimuste muutmisega või mitte. Töösuhte pooled võivad alati teha vastaspoolele ettepanekuid töölepingus sisalduvate kokkulepete muutmiseks, kuid vastava ettepaneku saanud poolel on õigus nõustuda sellega või tehtud ettepanekust keelduda.
TLS § 89 lg 1 kohaselt on koondamisega tegemist juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Koondamine on tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel, seega ei saa töötaja nõuda koondamist.
Juhul, kui esineb koondamise olukord ja tööandja soovib töötajat koondada, siis TLS § 89 lg 3 järgi peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Seega on tööandjal kohustus pakkuda töötajale võimaluse olemasolul teist tööd, kuid töötajal ei ole kohustust teise töö tegemisega nõustuda.
Vastavalt TLS § 100 lg 1 peab tööandja töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksma töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida ette võta kui lapse isa ei kuula minu tungivat soovi, et ta lapse juuresolekul, teda hoides, ei tarvitaks alkoholi?06.10.2022
Tere.
Mure 4-aastase poja pärast. Ma ei oska kuidagi oma lapse isale seletada, et alkoholi joomine lapse juuresolekul ja lapsega koos oldud ajal ei ole lapsele eluterve ja adekvaatne kasvukeskkond.
Läksime lapse isaga lahku juba ammu. Suhtluskord on meil kokku lepitud võrdses osas, see tähendab et kuu lõikes on mõlemad sama palju lapsega koos. Lasteaia arveid maksame kordamööda ja keegi kelleltki elatist ei nõua, tundub lausa ideaalne ja rahumeelne kokkulepe. Kuid probleem seisneb selles, et lapse isa on alkohoolik, tarvitab ta seda ka siis kui laps tema juures viibib. Lastekaitse töötajaga olen ühenduses olnud, on antud nõu, et kui jälle joogine, siis laps ära tuua ise tema juurest, või siis kaasata politsei kes fikseerib olukorra. Olen seda viimast ka rakendanud, aga laps jäeti isaga, sest väidetavalt oli olukord stabiilne, kuigi tuvastati joove. Kui tahtsin ise järele minna, siis lapse isa ähvardas mul kõri läbi lõigata kui ukse taha lähen, selliseid ähvardusi on analoogseid ka varem olnud. Ka üks ähvardus politseis registreeritud eelneval, tunnistajaks minu enda suuremad lapsed, kes väikestega talvel kelgumäel käisid. Kui väike käis operatsioonil (adenoidid ja kõrvade sondeerimine) ei saanud mina töölt puududa, operatsioonil olin kaasas, aga järgnevast päevast pidi tema lehele jääma, palusin lapse isa, oli nõus. Aga kui saabus see päev, siis ei ilmunud ta kokkulepitud ajaks lapsele järele, helistas mitu tundi hiljem alkoholi joobes, aga last ma talle üle ei andnud, temast poleks opijärgset hooldajat kui joobes. Lehele jäi minu täiskasvanud tütar ja isa leht sai tühistatud. Aasta jooksul mis laps on lasteaias käinud, olen ma temaga igal kuul olnud vähemalt 2 nädalat olnud hoolduslehel, sest lapse isa ei saavat. Minu töö rippus niigi juuksekarva otsas, sest ühelegi tööandjale selline olukord ei meeldi.
Lapse isa jõi alkoholi ka meie suhte/abielu ajal, tülitses joobeseisundis ka minu eelnevate lastega, kõige vanemale läks ka kallale (pigistas/kägistas kaelast) ja tütar esitas politseile avalduse kallaletungis, see jäeti poolikuks, sest mina ei saanud kinnitada, et see toimus, sest ma ei näinud, tunnistajaid polnud.
Lapse isale ei anna rahu ja ähvardab pidevalt nii mu uut abikaasat kui mind, kellele peksa anda, keda maha lüüa jne. Selle asja juures on ka kurb see, et rahu ei saa temast üldse, elame samas majas, meie ühes trepikojas, tema teises. Mõnes mõttes on hea, last üle anda ja koju tuua, näha kas on joobes, aga kunagi ei tea kuna ta oma ähvardusi tõsiselt võib võtta ja väljas passib. Lähenemiskeeld oleks ka võimatu missioon, kui laps nii väike ja pean talle last üle andma/järel käima.
Ma olen alati pooldanud, et lapsel on kaks vanemat, isegi siis kui nad koos ei ela, aga ka palve, et lapse nähes ei tarvitata ka alkoholi, tema sellest viimasest kinni ei pea, kuigi ka lastekaitse on talle sellise ettekirjutuse teinud.
Pojale mõjub see joomine laastavalt, tal on tekkinud käitumishäired, löömised, ta ei taha vahel isa juurde minna, palub et mina lasteaeda järele läheksin. Aga ma ju ei saa midagi teha, võrdsed õigused ikkagi.
Kas mul on võimalik seda olukorda lahendada seaduslikult. Suhtluskorra määramine, lapse elukoha määramine meie juurde? Elatist ma ei soovi, see pole minu eesmärk.
Mure 4-aastase poja pärast. Ma ei oska kuidagi oma lapse isale seletada, et alkoholi joomine lapse juuresolekul ja lapsega koos oldud ajal ei ole lapsele eluterve ja adekvaatne kasvukeskkond.
Läksime lapse isaga lahku juba ammu. Suhtluskord on meil kokku lepitud võrdses osas, see tähendab et kuu lõikes on mõlemad sama palju lapsega koos. Lasteaia arveid maksame kordamööda ja keegi kelleltki elatist ei nõua, tundub lausa ideaalne ja rahumeelne kokkulepe. Kuid probleem seisneb selles, et lapse isa on alkohoolik, tarvitab ta seda ka siis kui laps tema juures viibib. Lastekaitse töötajaga olen ühenduses olnud, on antud nõu, et kui jälle joogine, siis laps ära tuua ise tema juurest, või siis kaasata politsei kes fikseerib olukorra. Olen seda viimast ka rakendanud, aga laps jäeti isaga, sest väidetavalt oli olukord stabiilne, kuigi tuvastati joove. Kui tahtsin ise järele minna, siis lapse isa ähvardas mul kõri läbi lõigata kui ukse taha lähen, selliseid ähvardusi on analoogseid ka varem olnud. Ka üks ähvardus politseis registreeritud eelneval, tunnistajaks minu enda suuremad lapsed, kes väikestega talvel kelgumäel käisid. Kui väike käis operatsioonil (adenoidid ja kõrvade sondeerimine) ei saanud mina töölt puududa, operatsioonil olin kaasas, aga järgnevast päevast pidi tema lehele jääma, palusin lapse isa, oli nõus. Aga kui saabus see päev, siis ei ilmunud ta kokkulepitud ajaks lapsele järele, helistas mitu tundi hiljem alkoholi joobes, aga last ma talle üle ei andnud, temast poleks opijärgset hooldajat kui joobes. Lehele jäi minu täiskasvanud tütar ja isa leht sai tühistatud. Aasta jooksul mis laps on lasteaias käinud, olen ma temaga igal kuul olnud vähemalt 2 nädalat olnud hoolduslehel, sest lapse isa ei saavat. Minu töö rippus niigi juuksekarva otsas, sest ühelegi tööandjale selline olukord ei meeldi.
Lapse isa jõi alkoholi ka meie suhte/abielu ajal, tülitses joobeseisundis ka minu eelnevate lastega, kõige vanemale läks ka kallale (pigistas/kägistas kaelast) ja tütar esitas politseile avalduse kallaletungis, see jäeti poolikuks, sest mina ei saanud kinnitada, et see toimus, sest ma ei näinud, tunnistajaid polnud.
Lapse isale ei anna rahu ja ähvardab pidevalt nii mu uut abikaasat kui mind, kellele peksa anda, keda maha lüüa jne. Selle asja juures on ka kurb see, et rahu ei saa temast üldse, elame samas majas, meie ühes trepikojas, tema teises. Mõnes mõttes on hea, last üle anda ja koju tuua, näha kas on joobes, aga kunagi ei tea kuna ta oma ähvardusi tõsiselt võib võtta ja väljas passib. Lähenemiskeeld oleks ka võimatu missioon, kui laps nii väike ja pean talle last üle andma/järel käima.
Ma olen alati pooldanud, et lapsel on kaks vanemat, isegi siis kui nad koos ei ela, aga ka palve, et lapse nähes ei tarvitata ka alkoholi, tema sellest viimasest kinni ei pea, kuigi ka lastekaitse on talle sellise ettekirjutuse teinud.
Pojale mõjub see joomine laastavalt, tal on tekkinud käitumishäired, löömised, ta ei taha vahel isa juurde minna, palub et mina lasteaeda järele läheksin. Aga ma ju ei saa midagi teha, võrdsed õigused ikkagi.
Kas mul on võimalik seda olukorda lahendada seaduslikult. Suhtluskorra määramine, lapse elukoha määramine meie juurde? Elatist ma ei soovi, see pole minu eesmärk.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Võrdne hooldusõigus ei tähenda tingimata seda, et lapsel on vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad saavad lapsega koos aega veeta täpselt võrdse osa ajast. Lapse elukorraldus peab vastama lapse huvidele - olgu selleks alaline elukoht ühe vanema juures ja piisavas mahus suhtlus lahus elava vanemaga või tõesti ka elukorraldus vahelduva elukoha põhimõttel. Milline elukorraldus vastab lapse huvidele kõige enam, oleneb paljudest asjaoludest.
Kui lapse isa ei ole võimeline vältima alkoholi (liig)tarvitamist ajal, mil laps viibib tema juures, ei ole vahelduv elukorraldus just parim lahendus. Arvestades Teie kirjeldatud asjaolusid, peaks lapse alaline elukoht olema pigem Teie juures ja lapse isale määratud regulaarne suhtluskord (eeldusel, et lapsega koosviibimise ajal ta alkoholi ei tarbi). Vast on lapse isa suuteline ennast vähemalt piiratud aja jooksul distsiplineerima alkoholi mitte tarbima (kui ta seda nädala jooksul võimeline tegema ei ole). Kui lapse isaga antud küsimuses omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu ja kokkulepet ei sünni ka lastekaitsetöötaja vahendusel, tuleb vastava avaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa peab kandma poole remondist, kui laps elab emaga, võttis omavoliliselt võõra auto ja sõitis katki?04.10.2022
Tere,
Laps 16-aastane: koolikohustust täidab osaliselt, kodus ei ela, töötab (väidetavalt mustalt).
Ülaltoodud küsimustele saab isa erinevad vastused emalt ja lapselt. Kooliga kontakt puudub (õpetaja isa kirjadele ei vasta). Isa Soomes, ema/laps Eestis. Elatist maksab isa igakuiselt (ema arvelduskontole). Tänaseks päevaks ei ole lapse tegemiste kohta enam kontrolli ega adekvaatset infot. Välja arvatud digiloo väljavõtted (alkoholi ületarbimine, enesetapukatsed, rahustid, pidevad haigestumised).
Suve lõpul võttis kodust purjuspäi ema abikaasa auto ja sõitis puruks. Ema oli välismaal puhkusel. Nüüdseks on asi politseis ja ema nõuab isalt pool auto remondikuludeks ja pool purukssõidetud aia kindlustuseks, et asi ei jõuaks prokuratuuri. Ametlikke dokumente selle kohta isale pole saadetud, vaid arveldusarve number (ema elukaaslase konto nr), summa ja pane kommentaariks lapse nimi. Summa 2000€ ringis. Isa teab juhtunust facebooki piltide põhjal, kus oli avariikohast foto. Ja nüüd siis ema nõuetest, mis tulevad messangeri kaudu, ähvardusega anda nõue kohtutäiturile, kui isa ei maksa.
Kuidas oleks sellisel juhul kõige õigem toimida? Milline on isa osa kulude kandmise osas?
Tänan!
Laps 16-aastane: koolikohustust täidab osaliselt, kodus ei ela, töötab (väidetavalt mustalt).
Ülaltoodud küsimustele saab isa erinevad vastused emalt ja lapselt. Kooliga kontakt puudub (õpetaja isa kirjadele ei vasta). Isa Soomes, ema/laps Eestis. Elatist maksab isa igakuiselt (ema arvelduskontole). Tänaseks päevaks ei ole lapse tegemiste kohta enam kontrolli ega adekvaatset infot. Välja arvatud digiloo väljavõtted (alkoholi ületarbimine, enesetapukatsed, rahustid, pidevad haigestumised).
Suve lõpul võttis kodust purjuspäi ema abikaasa auto ja sõitis puruks. Ema oli välismaal puhkusel. Nüüdseks on asi politseis ja ema nõuab isalt pool auto remondikuludeks ja pool purukssõidetud aia kindlustuseks, et asi ei jõuaks prokuratuuri. Ametlikke dokumente selle kohta isale pole saadetud, vaid arveldusarve number (ema elukaaslase konto nr), summa ja pane kommentaariks lapse nimi. Summa 2000€ ringis. Isa teab juhtunust facebooki piltide põhjal, kus oli avariikohast foto. Ja nüüd siis ema nõuetest, mis tulevad messangeri kaudu, ähvardusega anda nõue kohtutäiturile, kui isa ei maksa.
Kuidas oleks sellisel juhul kõige õigem toimida? Milline on isa osa kulude kandmise osas?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse ülalpidamise kohustuse all tuleb mõista lapse vältimatute igakuiste ülalpidamiskulude katmist - sellisteks kuludeks loetakse eluasemekulusid, toidukulu, haridusega ja meelelahutuse seotud kulusid jms. Lapse poolt tekitatud kahju hüvitamine ei ole seega osaks ülalpidamiskohustuse täitmisest.
Eeltoodule vaatamata vastutavad vanemad VÕS § 1053 lõike 2 ja 4 alusel siiski lapse poolt teisele isikule tekitatud kahju eest. Vanemad vastutavad ühiselt, seega ei saa eeldada, et lapse tekitatud kahju tuleb lapse isal üksinda hüvitada. Loomulikult on Teil vastutava isikuna õigus tutvuda kahju suurusega ja nõuda täpsemat infot kahju suurust tõendavate dokumentide esitamisel teel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand