Õigus

Kui korter on kunagi paigaldanud küttesüsteemi, siis kes peaks korstnaid puhastama, kas ühistu või korteri omanik? Nimelt käis ühel korteril korstnapühkija, kes väidetavalt ise töötab ka päästeametis ja oli rääkinud neile, et ühistu peab tellima ise korstnapühkijad ja vastutama iga paigaldatud korstna eest. Päästeamet vajadusel trahvib korteriühistut. Sooviks infot veel kuidas peaks ühistu käituma mittekorrektsete kütteseadmetega mis näiteks ei tööta ja ajavad vingu sisse?

Tere

Ma ei suuda välja arvutada milline tuleb summa, mis puudutab seda osa elatisest, mida pean maksma laste elamispinna ja kommunaalide eest (ülejäänud elatise hulgas). Äkki saate mind sellega aidata?
Minu 3 last (10a, 8a, 5a) elavad ema ja tema uue elukaaslasega Tallinnas, 4-toalises, 85 ruutmeetrises korteris. Korteri kommunaalid on suvel ca 150, talvel ca 300 eurot, ehk keskmiselt aasta peale 225 eurot kuus. Arvestame tehtes siis seda hinda. Lastel on kolme peale 2 magamistuba, suurem laps magab üksi oma toas, 8a ja 5a jagavad magamistuba. Mõlemad magamistoad on suurusega 10m2.
Tegemist on 2019 aastal ehitatud majaga, ehk siis korter on võrdlemisi uus. Vaadates samaväärsete korterite keskmist ruutmeetri üürihinda, tuleb selleks ca 14 eurot ruutmeetri kohta selles piirkonnas. Arvestame siis hetkel seda hinda.

Hetkel ei küsigi ma seda kui palju peaksin maksma elatist oma laste eest kokku, vaid just arvutuskäiku konkreetselt eluaseme kulude kohta elatises, võttes arvesse ülaltoodud numbreid ja laste vanust.

Ma tean, et uus elukaaslane ei puutu küsimusse selles mõttes, et temal pole kohustusi minu laste ülalpidamise osas, kuid kui kasvõi arvutada ühiskasutatavat ruumi, kas tema läheb ka sinna inimeste hulka, kelle vahel seda summat jagada või mitte, arvestades, et uus elukaaslane elab alaliselt seal ruumides.

Kui võimalik, palun kirjutage arvutuskäik lahti, et oskaksin seda tehet teha ka üürihindade/kommunaalide ajas muutumise puhul.

Tänan

07.2022 jõustus uus kohtulahend. Avastasin liiga hilja, et kohus on siinkohal eksinud ja jäin hiljaks appellatsioonikaebusega.
Elatist maksin enne pool miinimumpalgast.
Elatise summat vähendati seoses suhtluskorraga. Kohtulahendis aga on välja toodud kohtu poolt, et lapsed veedavad elatist maksva vanemaga  73 päeva, mis teeb keskmiselt 6 päeva kuus.
Tegelikkuses lapsed veedavad elatist maksva vanemaga aastas 91-92 päeva, mis teeb ühe kuu lõikes keskmiselt 7.6 päeva. 
Teiseks võeti arvesse ainult lapsetoetust, suurperetoetust arvesse ei võetud. 
Uus suurperetoetus on aga märkimisväärne summa. 

PKS § 101.   Elatis alaealisele lapsele 
Uus muudatus (5) Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka peretoetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. - kohus arvestas ainult lapsetoetusega, mis oli tollel ajal 60€, kuid veebruarist 2023 suureneb see 80€le. 
  (6) Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
- summat vähendati ainult 6 päeva eest kuus, kuigi lapsed veedavad elatist maksva vanemaga 7 päeva. 
Siinkohal ongi küsimus, kas tasub kohtusse uuesti minna elatist vähendama, esiteks juba seetõttu, et elatist maksva vanemaga ollakse koos keskmiselt 7 päeva kuus, teiseks seetõttu, et uus PKS https://sm.ee/laste-ja-perede-toetamise-kkk#uus-kuidas-muudab-s andmetel arvestatakse ka suurperetoetusega elatise maksmisel. 

Tere! 30.09.2016 lõpetati/öeldi üles tähtajaline tööleping ennetähtaegselt TLS 89lg 1 alusel. Tööleping kestis 31.03.2017. Koondamise põhjuseks töö ümber korraldamine, ametikoha (tegevjuht) likvideerimine. Alates mai 2022 ennistati ettevõttes tegevjuhi töökoht. Kas ettevõte on toiminud õiglaselt. Kui jah, siis mis aja möödudes võib ennistada endist töökohta?
Lugupidamisega

Olen varasemalt karistatud joobes sõitmise eest ja sain 3-aastase juhilubade keelu (eksamile ei saa registreerida enne, kui karistus on arhiivis ehk 3 aastat). Seega tegin endale juhiload Soomes, kuid nüüd elan jälle Eestis. Küsimus siis selline, kui ma muudan oma elukoha Eesti aadressile, kas Soome juhiluba jääb kehtima? Kas mul üldse on võimalik see Eesti oma vastu vahetada arvestades, et karistus ei ole arhiveeritud?

Tere.
Olen sõiduauto omanik auto tehnilises passis. Autot kasutab tehnilisse passi märgitud vastutav kasutaja. Soovin oma auto kasutamise tema poolt peatada ja auto tagasi saada. Mida ma selleks tegema peaksin? Ta ignoreerib igasuguseid minu poolseid nõudmisi. Peale selle kasutab ta minu traktorit ja vaatamata minu nõudmistele traktor tagastada, pole ta seda aasta jooksul teinud. Traktoril ei ole dokumente kuna see on ostetud varuosadeks teisele traktorile vanaraua hinnaga aastal 1990. Seepärast soovin ka oma auto kasutamise peatamist.
Ette tänades

Tere! Pojale määrati väärteo protokoll. Tundub ebaõiglane. 25.okt sõitis V tänava poolt K tänavat pidi R tn. suunas. V tn risti valgusfoorist alustas sõitu paremas reas esimese autona. Ületas risti, pani suuna vasakule, esimese kahe auto järel enne kolmandat oli piisav vahe ohutuks ümber reastumiseks. 4-5 sek pärast peale reastumist pidurdas eesmine auto järsult kuna tema ees olev auto alustas vasakpööret K põik tänavasse. Ka poeg pidurdas vältimaks otsasõitu. Aga tagant sõitev ei jõudnud reageerida ja sõitis tagant sisse poja autole. Sai tagumiselt auto juhilt venekeelset sõimu ja käskis süüdi tunnistada. Poeg ei olnud nõus sellega. Tuli kohale politsei fikseeris olukorra. Politseinik kuulas tagumise juhi selgitust vene keeles millest mul poeg aru ei saanud. Täna anti politseist väärteo protokoll ja soovitati süüd tunnistada. Ta ei olnud nõus kuna lühikirjelduses olid faktivead. Märgitud rikkumine. LS33 lg2 lg8,
§ 50 lg3 p1. VT kvalifikatsioon, (LS) 223 lg1. Kas nüüd jääda ootama trahvi ning maksta see ära sekelduste vältimiseks ja minna eluga edasi. Autodel said kannatada põrkeraud plastik keskosast minimaalselt, (mõrad ja kriimud).

Tere
Kas 15-aastane noor, kes on kätte saanud AM kategooria
juhiloa, peab kasutama vahtralehte?

Tere
Ühistu otsustas vahetada välja kanalisatsiooni süsteemi.
Meie majas on 3 korterit millest 2 on 50m2 ja 1 80m2 ja ülejäänud on 16 - 20m2.
Valikus oli 2 varianti
1 - 60% koheselt remondifondist (6516€) ning ülejäänud osa
(4344€) kokku kogumine 4 kuu jooksul (november-veebruar) korterite vahe võrdselt, mis teeb 188,87€/korter ehk 47,22€/ korter/ kuu.

2 - 60% koheselt remondifondist (6516€) ning ülejäänud osa
(4344€) kokku kogumine 4 kuu jooksul (november-veebruar) korterite m2 alusel, mis teeb 7,88€/ m2 ehk 1,97€/ m2/ kuu.

Kuna väikseid kortereid on tunduvalt rohkem siis oli ka nende hääli rohkem kes valisid variandi mis on ruutmeetri järgi tasumine. Ja nii tehti ka otsus.

Kas meil 3 korteril kes ei olnud ruutmeetri järgi tasumise poolt on üldse mingi võimalus esitada vastuväidet?

Kogu muude kulude eest tasume niikuinii ruutmeetri järgi kaasa arvatud remondifond kuhu meie 3 korterit maksame enamus summast.

See tundub lihtsalt nii ebaõiglane ja eriti veel hetkel suht raskel ajal ja kõige külmematel talve kuudel kus üüri arved on niigi väga suured.

Tere.
Mul mure. Nimelt mu abikaasa endine elukaaslane, kellega on neil 3a. ühine laps nõuab elatusraha. Mehel oli temaga tehtud suusõnaline kokkulepe 150€ iga kuu. Neil on ka paika pandud hetkel suusõnaline suhtluskord. Kuna mees on nüüd viimased 3 kuud graafikuga tööl. Ehk 4 tööl ja 4 vaba. Ja üle ühe vabade päevade võtab last. Mis tagab tal võimaluse lapsega rohkem koos olla. Võrreldes varasemale kokkulepe üle nädalavahetuse. Ja kuna meie ja abikaasa lapse elukoha vahemaa pole ka väike, siis on lihtsam kui laps jääb korraga kauemaks isaga, see vähendab sõitmist. Mis on tegelikult korralik kütte kulutus. Algul ta küll krimpsutas nina aga piirdus ainult vingumisega, et võiks rohkem maksta ja vahepeal ei andnud ka kokkuleppe alusel last. Kuid nüüd ta lahkus töölt ja otsustas töötuks end võtta siis andis mehe vastu maksekäsu 225€ mille me vaidlustasime andes meie leibkonna sissetulekute ja väljaminekute ülevaate. (Mul on eelnevatest suhetest ka 3 last). Peale seda panid end kirja perelepitusse mehe algatusel, et saaks selle suhtluskorra ja alimendi summa ikkagi ametlikult paika pandud. Kuid kui mehe eks sai teada, et ma ootan nüüd meie ühist last, siis andis hagi kohtusse. Mina ise kui 3 lapse ema tean neid reaalseid kulutusi lapse peale. Ja ise saan ka sammuti elatist laste peale 150€ + 120€ + 100€ = 370€. Näen et 150 on suht okei summa 3-aastase lapse puhul. Suuremate lastega nagu mul on 8a. 13a. ja 16a. kulub vahest tõesti rohkem, kuigi ennetan seda sellega, et panen iga kuu raha laste suuremate kulutuste jaoks kõrvale. Ja minu teada peaks mõlemad vanemad panustama võrdselt lapse kasvatamisele. Seega siit tekib mul küsimus kui lapse ema on ise töötu ja nõuab 225€ kuidas ta saab ise sama summa lapse peale panustada? Mehele ütleb küll et otsi lisatöö kui ei jaksa maksta aga ta ise? Kas ta ise ei peaks ka tööd otsima, mitte lootma et tema hetkeline elukaaslane ja minu praegune mees peaksid teda üleval pidama. Temal on sammuti kohustus tagada/teenida vahendid lapse kasvatamiseks. Ma olen üritanud otsida netis kuid ei leia mingit infot selle kohta. Kui elatist nõudev vanem on töötu. On ainult elatist maksvate suhtes. Kas ta saab nõuda sellist summat mida ta ise ei suuda lapse peale panustada? Rääkimata lisafaktoritest et laps käib meie juures sammuti, me oleme pidanud lapsele siia ka vahetusriided soetama kuna ema ei anna lapsele normaalseid asju kaasa ja ma tänu rasedusele kodune kuna tööandjal pole mulle kergemat tööd pakkuda. Me oleme lastega igal pool väljas käinud vastavalt võimalustele, mida tema pole teinud. Ehk me oleme ka ikka lapse peale kulutanud raha kui ta meil on. Hetkel on abikaasa ainuke kes saab perest tööl käia ja ülal pidada. Nagu olen aru saanud siis abikaasa eks lähtub elatuskalkulaatorist 225€ aga seal on ka see et päevade arv vähendab seda summat ja tänu sellele on ta ka mõjutanud last et see ei tahtnud mingi aeg isa juurde minna mis oli ka perelepitusse minekuks üks põhjus. Psühholoogilt isegi uurisin et 3 aastane laps on nagu svamm kes imab ema emotsioonid endasse. Kui ema on selle vastu et lapse isa juurde läheb siis hakkab ka laps protestima. Ehk üritab vältida et laps liiga palju isaga koos poleks et alimendi summa ei väheneks. Ehk minu arusaam et see inimene ei lähtu lapse vajadusest ka isaga koos olla vaid lähtub ainult alimendi summast ja rahadest. Aga kui ta tahab oma mehega välja minna siis meie peame küll kohe valmis olema last võtma ja annab kas või jonniva või haige lapse üle. Selgelt näha et see naine ajab lihtsalt oma kiusu ja on raha peal väljas mitte lapse heaolu peale. Meile hõõrub kogu aeg et tal on oma eraelu ka aga tekib küsimus kas meil seda pole või et peame võtma lapse siis kui tema seda otsustab. Nagu siin praegu mehe graafikus jooksevad nädalavahetused vabaks siis üritab suruda nüüd iga nv laps meile et ta saaks väljas käia aga meie abikaasaga tahaks ka ju oma aega. Aga kui graafik jookseb nädala sisse siis lähtub et aga laps ei taha ju sinu juurde tulla.