Tööõigus

Lugupeetud pöörduja

Töötaja põhikohustuseks tema töösuhtes on töö tegemine, mille eest maksab tööandja talle töötasu. Samas, töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lõike 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TäKS) ettenähtud tingimustel ja korras. Nimelt, TäKS § 13 lõike 1 kohaselt antakse töötajale tema taotluse ja õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.

Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäeva põhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest TLS § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras (TäKS § 13 lõige 3). Puhkuste ajakavasse märkimata õppepuhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri) vähemalt neliteist kalendripäeva ette (TäKS § 13 lõige 6).

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele (TäKS § 14 lõige 1). Lisaks on tööandjal õigus õppepuhkus katkestada või selle andmine edasi lükata TLS § 69 lõikes 5 ettenähtud tingimustel (ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmise eesmärgil). Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on töötajal õigus kasutada kasutamata jäänud õppepuhkuse osa tasemekoolituses või täienduskoolituses osalemiseks talle sobival ajal, arvestades käesolevas peatükis kehtestatud piiranguid (TäKS § 14 lõige 2).

Eelnevast nähtub, et tööandjal ei ole võimalik ilma mõjuva põhjuseta keelduda töötajale õppepuhkust andmast. Kui aga osalise tööajaga töötaja, kes on ära kasutanud õppepuhkuse saamise ametlikud võimalused ning soovib edasise õppetöö sobitada ettevõtte summeeritava tööaja töögraafikuga, siis peab ta arvestama sellega, et töögraafiku koostab tööandja, kes võimalusel arvestab töötaja õppimissoovidega, kuid need soovid ei ole tööandjale siduvad. Tööandjal on esikohal ettevõtte majanduslikud huvid ning töö korraldamine ettevõttes lähtuvalt nendest huvidest.

Ehk siis, kui töötaja ei suuda ettevõtte töögraafiku koostamisel tööandjaga kokku leppida talle sobivates õppepäevades, siis peab ta lähtuma tööandja koostatud töögraafikust. Töötaja poolt graafiku mitte jälgimisel on tööandjal õigus (töötajat eelnevalt hoiatades) töötajale tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lõike 1 punkti 3 alusel, töökorralduste rikkumise tõttu. Samas on töötajal alati võimalus taoline töölepingu ülesütlemine vaidlustada, pöördudes vastava nõudeavaldusega töövaidlusorgani poole, nõudes ülesütlemise tühisuse tuvastamist ning TLS § 109 lõikest 1 tulenevat hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötaja jaoks jääb alles ka võimalus töölepingu korraliseks ülesütlemiseks TLS § 85 lõike 1 alusel.

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-16.30 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee