Tööõigus

Lugupeetud pöörduja

Vastuseks Teie küsimusele, kas Teil on õigust töö ajast käia ära arstil või lastevanemate koosolekul selgitame, et töötajal on õigus saada mõistlikus ulatuses vaba aega sellisteks toiminguteks, mida ei ole võimalik ette planeerida ega teha väljaspool tööaega, kuid on tingimata vaja teha.

VABA AJA ANDMIST reguleerivad töölepingu seaduse (TLS) §-de 38 ja 42 sätted, milliste kohaselt on töötajal õigus nõuda mõistlikus ulatuses vaba aega keskmise töötasu säilitamisega juhul, kui tegemist on tema isikust tuleneva, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel. Sellisteks õigustatud juhtudeks on näiteks arsti või notari vastuvõtul käimine või lähedase matusel viibimine, mida ei ole võimalik muul ajal teha. Nende olukordade hindamisel tuleb arvesse võtta töötaja tööaja korraldust, situatsiooni ajutisust ning ootamatust. Kui töötajal on võimalik antud toimingut teha ka väljaspool tööaega, siis on mõistlik antud tegevus planeerida väljaspoole tööaega.

Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada nii tööandja kui ka töötaja huve. Vaba aja andmisel on oluline töölt eemal viibimise mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks võlaõigusseaduse § 7 lõige 1, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane käitumine, arvestades töösuhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ja muid asjaolusid. Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ning töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata.

Tööandja võib vaba aja andmise korralduse kehtestada näiteks reeglites töökorraldusele, st. tööandja määratleb töökorralduse reeglites juhtumid, millal ja millises ulatuses töötajale tööajast tasulist vaba aega võimaldatakse ning kellele ja kuidas töötaja peaks oma soovist teada andma.

Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema ajaliselt lühikese takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Näiteks saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatuses, sh arsti juurde mineku ja vastuvõtul viibimise aeg.
Ulatuslikuma terviserikke korral tuleb võtta töövõimetusleht või kui on vaja arstil käia tihedamalt, nt taastusravis, või kui arst asub teises linnas ja visiidiks kulub terve päev, siis tuleb tööandjaga kokku leppida kuidas tööd ümber korraldada nii, et saada nendeks toiminguteks vaba aega. Näiteks on võimalik kasutada selleks päeva puhkuse arvelt või võtta lapsepuhkuse päev, milliste kasutamise soovist tuleb tööandjale kirjalikult ette teatada vähemalt 14 kalendripäeva, või kokku leppida tasustamata puhkuse päevas).

Sama käib lapsevanemate koosolekute kohta. Tavaliselt on koosolekute aeg ette teada ning töötaja saab varakult vajadusest osaleda koosolekul tööandjat teavitada ning nii saab koostada tööajakava selliselt, et koosolekul osalemise päev on töötaja vaba päev. Tavaliselt toimuvad lapsevanemate koosolekud pärast tavapärast tööaega, et lapsevanematel oleks võimalik neist osa võtta. Kui see nii ei ole, siis saavad lapsevanemad ja õpetaja koosolekuteks kokku leppida selleks sobiva aja väljapool tavapärast tööaega.
Kui aga näiteks juhtub koolis midagi erakorralist ja lapsevanemal on ootamatult ja kiirelt vaja kooli minna, siis annab tööandja selleks mõistlikus määras tasustatud vaba aega.

Kokkuvõtvalt. Paljudes organisatsioonides on töötajatele pakutavate soodustuste seas ka võimalus võtta vaba aega olulistel perekondlikel sündmusetel osalemiseks (nt esimene koolipäev, kooli lõpuaktus, lapse jõulupidu vms). Sellistel juhtudel kirjeldab tööandja, kuidas seda vaba aega küsida.
Kui organisatsioonis täiendava vaba aja kasutamine võimaldatud ei ole, siis tuleb lähtuda sellest, et lasteaedade ja koolide üritused on üldjuhul pikalt ette teada ja nii saab töötaja tööandjat varakult vaba aja soovist teavitada. Nii saab tööandja võimaluse korral arvestada töötaja vaba aja vajadusega. Samas tööandja ei ole kohustatud vaba aega andma ning sellisel juhul võib kasutada ka lapsepuhkuse või tasustamata lapsepuhkuse päeva.
Lapsevanemal tuleb tihti oma lapsi kooli, huviringidesse, erinevatele üritustele ja trennidesse viia. Siinkohal tuleb siiski arvestada, et ei saa eeldada tööandja vastutulekut selleks vaba aja andmisega. Töötaja kohutus on teha tööd kokkulepitud mahus ja ajal ning perekondlikud toimetused tuleb korraldada selliselt, et need ei häiriks töö tegemist. Erandina saab töötaja tasustatud vaba aega erakorralisteks ja hädavajalikeks lühiajalisteks ärakäimisteks.

Viitate oma küsimuses töökiusule. TÖÖKIUS on väga tõsine etteheide. Lahkarvamused, arusaamatused, kokkulepete mitte saavutamine ei pruugi olla töökius. Töökius on olukord, kus vaenulik ja ebaeetiline käitumine on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis.
Töökiusamist iseloomustavad:
• korduvad negatiivsed tegevused pika aja jooksul;
• kiusaja ja ohver on ebavõrdses positsioonis;
• ohver ei saa ennast kaitsta;
• laienev protsess;
• sihilik tegevus.

Töökiusamine võib ilmneda järgmises:
1) suhtlemise piiramises ehk konkreetse töötaja ignoreerimises, tööks vajaliku info varjamises;
2) isiku maine kahjustamises, näiteks laimu levitamise, naeruvääristamise, avaliku alandamise või solvamise teel;
3) ametipositsiooni kahjustamises mõttetute või teostamatute tööülesannete andmise, võimatute tähtaega määramise, liigse kontrolli või pideva põhjendamatu kritiseerimise kaudu;
4) otseses psüühilise tervise kahjustamises karjumise, sõimamise, ähvardamise või süütunde tekitamise näol.

Kui esineb töökiusu, siis seda ei pea taluma, sellele tuleb juhtida hoiatusega tööandja tähelepanu ning nõuda kiusamise lõpetamist.
Hoiatuse eesmärgiks on anda teisele poolele võimalus oma käitumise parandamiseks. Hoiatus peaks sisaldama kirjeldust, milles seisneb rikkumine, millist käitumist oodatakse edaspidi ja mõistlikku aega rikkumise kõrvaldamiseks. Samuti peab hoiatusest selguma õiguslik tagajärg, mis kaasneb, kui rikkumist ei lõpetata. Tagajärjeks võib olla, et näiteks see, et töötaja on sunnitud töölepingu erakorraliselt tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2) üles ütlema. Kokkuvõtlikult on hoiatuse ülesehitus järgmine:
• rikkumise kirjeldus;
• oodatav tulemus;
• mõistlik tähtaeg rikkumise lõpetamiseks;
• õiguslik tagajärg, mis kaasneb, kui rikkumist ei lõpetata.

Tööalase kiusamise ja käitumisjuhiste kohta saate lisaks lugeda tööelu portaalist https://tooelu.ee/et/66/tooalane-kiusamine

Oma küsimuses kirjeldate ka intensiivset tööd, kus töökorraldus tekitab stressi ning ei ole tagatud tööpäevasisene vaheaeg (TLS § 47 lg 2) või tööiseloomust tulenevad tööaja hulka arvatavad vaheajad (töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 9(1) lg 2).

Töötaja peab saama tööpäeva sees PUHKEPAUSI einestamiseks ja puhkamiseks. Pärast 6-tunnist töötamist on töötajal õigus puhata vähemalt 30 minutit, kuid tööandja võib anda töötajale 30-minutilise vaheaja ka varem. Antud vaheaeg on tööpäevasisene, mida üldjuhul ei arvestata tööaja hulka. Seda pausi saab töötaja kasutada oma äranägemise järgi ja vajadusel töökohalt lahkuda.

Tööandja peab tööd korraldades hindama ka töö tegemisega kaasnevaid riske, sealhulgas töötaja vaimset või füüsilist tervist mõjutavaid psühhosotsiaalseid, tööstressi põhjustavaid, ohutegureid. Tööandja peab psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid, sealhulgas kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda.

Seega, kui tunnete, et töö on liiga intensiivne ning töökorraldust võiks üle vaadata, tuleks sellest kõneleda tööandjaga. Koostöös tööandjaga vaatate üle ka oma töö riskianalüüsi, sh psühhosotsiaalsed riskid, ning püüate leida lahendusi riskide maandamiseks. Tööandja kohustus on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning võimaldama tööpäevasisest vaheaega ning tööiseloomust tulenevaid puhkepause.

Puhkeaja kohta saate lisaks lugeda siit https://tooelu.ee/et/25/puhkeaeg
Psühhosotsiaalsetest ohuteguristest ja riskianalüüsist siit https://tooelu.ee/et/79/riskianaluus#psuhhosotsiaalsete-ohutegurite-riskianaluus

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee