Õigus
Küsimus: Kui pikaks võib kujuneda protsess kohtus elatise väljanõudmiseks, kui teise vanemaga ei saada kontakti?12.02.2024
Kohtujuristi poolt on välja saadetud kohtumäärus. Menetlustoiminguks Menetlusse võtmine ja kirjaliku vastuse nõue. Sisuks välja mõista teiselt vanemalt elatis tagasiulatuvalt pluss tulevikus elatis miinimumsummas.
Kui pikaks võib protsess Eesti kohtupraktika järgi kujuneda, kui teise vanemaga ei saa kontakti ning ta suure tõenäosusega tahtlikult väldib kohtukirja kätte saamist (pärast mida algaks 14 päevane periood kirjalikuks vastamiseks)? Kas antud toiming võib kesta sellisel juhul kesta määramata aja, kui kostjaga ühendust ei saa ega kiri temani ei jõua? Või mida mina kui Hageja esindaja enda lapse kaitseks sellises olukorras veel teha saan/pean?
Kui pikaks võib protsess Eesti kohtupraktika järgi kujuneda, kui teise vanemaga ei saa kontakti ning ta suure tõenäosusega tahtlikult väldib kohtukirja kätte saamist (pärast mida algaks 14 päevane periood kirjalikuks vastamiseks)? Kas antud toiming võib kesta sellisel juhul kesta määramata aja, kui kostjaga ühendust ei saa ega kiri temani ei jõua? Või mida mina kui Hageja esindaja enda lapse kaitseks sellises olukorras veel teha saan/pean?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus võib menetlusdokumente isikule kätte toimetada mitmel erineval moel (eelkõige elektrooniliselt). Nö viimase variandina võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada avalikult, avaldades vastava info väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Seega loeb kohus menetlusdokumendid ühel hetkel kättetoimetatuks ka siis, kui isik üritab pahatahtlikult vastuvõtmist vältida. Kui dokumendid loetakse kättetoimetatuks, on kohtul võimalik teha asjas tagaseljaotsus. Kui pikk võiks olla sellises olukorras menetlusaeg, on kahjuks keeruline öelda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on seadustes reguleeritud alimentide maksmine kui oled töövõimetu ja sissetulekut ei ole?12.02.2024
Minu vend sai 3,5 aastat tagasi diagnoosiks kaugele arenenud vähk. Samal ajal nõudis tema abikaasa lahutust. Lahutus toimus, vara jagati ära. Neil on kolm last - kaks on oma elu peal ja noorim on praegu 15-aastane ning elab ema juures. Vastavalt kokkuleppele maksis vend tööl käimise jooksul alimente 290 eurot kuus. Eksabikaasa ei olnud nõus, et raha läheks kohe lapse arvele ja raha läks eksabikaasale. Nüüd on venna olukord kahjuks kapitaalselt halvenenud. Tööl käia ta ei jaksa ja ta on praegu haiguslehel. Palun andke nõu kuidas on seadustes reguleeritud alimentide maksmine kui oled töövõimetu.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse elatise suurus oleneb mitmetest asjaoludest - rolli mängivad nii lapse ülalpidamiskulud kui ka vanemate varanduslik seisund. Kui üks vanematest ei ole võimeline tööl käima ja tema majanduslik seisund on oluliselt kehvem teisest vanemast, võib olla põhjendatud lapse ülalpidamiskohustuse ebaproportsionaalne jagamine vanemate vahel (ehk ema kanda võiks jääda antud juhul kulutustest suurem osa kui isa kanda).
Nö täpset elatise suurust ma nimetada ei saa, see oleneb konkreetsetest asjaoludest - kui suured on vanemate sissetulekud, millised on lapse igakuised vajadused, kui tihti suhtleb laps lahus elava vanemaga jms.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abielu ajal mulle kingitud korteri osa kuulub meil abikaasaga nüüd ühisvarasse?12.02.2024
Tere
Olen lahutatud 2.5 aastat. Laps (8 aastat) elab minuga, kohtub isaga nädalavahetustel ja erikokkuleppel tihedamini. Kui ma olin abielus, minu nimele kirjutas minu vend 5/9 korterist, kus elas isa (kinkis). Kas lapse isal on nüüd õigus nõuda peale lahutust pool minu osast (ehk 5/9 ÷2)?
See on meie ainus eluase ja kuna kasvatan ja pean üleval last üksinda, siis maksta talle hullu raha enda isa vara eest on suur probleem. Kas korteri väärtus arvutatakse lahutuse ajal olevate hindade alusel?
Esimesed 2 aastat maksis lapse isa vabatahtlikult lapse kontole raha, viimased pool aastat ta keeldub maksmast. Kas on võimalik nõuda ka maksmata kuude eest elatist, kui esitan avalduse kohtusse?
Olen lahutatud 2.5 aastat. Laps (8 aastat) elab minuga, kohtub isaga nädalavahetustel ja erikokkuleppel tihedamini. Kui ma olin abielus, minu nimele kirjutas minu vend 5/9 korterist, kus elas isa (kinkis). Kas lapse isal on nüüd õigus nõuda peale lahutust pool minu osast (ehk 5/9 ÷2)?
See on meie ainus eluase ja kuna kasvatan ja pean üleval last üksinda, siis maksta talle hullu raha enda isa vara eest on suur probleem. Kas korteri väärtus arvutatakse lahutuse ajal olevate hindade alusel?
Esimesed 2 aastat maksis lapse isa vabatahtlikult lapse kontole raha, viimased pool aastat ta keeldub maksmast. Kas on võimalik nõuda ka maksmata kuude eest elatist, kui esitan avalduse kohtusse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abielu ajal kinke teel omandatu on lahusvara - seega on Teie venna poolt Teile kingitud korter Teie lahusvara ja selle jagamist endisel abikaasal õigus nõuda ei ole.
Kui lapse isa lapsele vabatahtlikult elatist ei maksa, on Teil õigus nõuda kohtu kaudu elatise väljamõistmist, seejuures 1 aasta tagasiulatuvalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abieluvaralepingut saab muuta ja kes otsustab tingimuste ja senise vara üle?06.02.2024
Tere. Meil oli sõlmitud abieluvaraleping, ühisvara oli jagatud ebavõrdselt. Nüüd me ikkagi soovime meie vara teistmoodi jagada (võrdselt), seega vajame abieluvaralepingus muudatused teha. Kas selline tehing on lubatud üldse? Kas meie vana abieluvaralepingut tühistatakse ja vormistatakse uus? Meil praegu kehtib lahusvararežiim, mul ostetud auto, mis on hetkel minu lahusvara. Juhul, kui vana abieluvaralepingu tühistatakse ja vormistatakse uue, kas meie vana lahusvararežiim tühistatakse ka ja auto, mis oli ostetud lahusvararežiimi perioodi jooksul läheb meie ühisvarasse? Loodan, et küsimus on selge)
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui saan Teist õigesti aru, seisneb Teie küsimus selles, kas abieluvaralepinguga määratud lahusvararežiimi on võimalik muuta uue lepinguga ühisvararežiimiks. Vastus Teie küsimusele on jaatav - uue abieluvaralepinguga on abikaasadel võimalik muuta olemasolev lahusvara varasuhe ühisvara varasuhteks.
Uue lepingu alusel ei muutu lahusvara varasuhte ajal omandatud esemed automaatselt ühisvaraks, kuid soovi korral on abikaasadel võimalik lepinguga otsustada, et lahusvaraks olev ese on edaspidi poolte ühisvarasse kuuluv.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on seaduslik, kui KÜ majanduskuludes on kulurida "muud kulud (matusteks)"?30.01.2024
KÜ majanduskuludes oli kunagi üldkoosoleku poolt vastuvõetud ning kinnitatud kulurida "muud kulud (matusteks)", s.o. teatud summa KÜ elaniku surma puhul, mida kas kulutatakse surnupärja ostmiseks või teatud summa ülekandmiseks arveldusarvele, hetkeseisuga see kanne ka kehtib. Kuivõrd seaduslik see on ja kas selline kanne võib üldse majanduskuludes sees olla?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kui pikalt tagantjärgi on vaja koguda kuludokumente, et gümnaasiumis õppivale 19-aastasele nõuda teiselt vanemalt elatist?25.01.2024
Tere
Kuna teine vanem keeldub gümnaasiumis õppivale 19-aastasele lapsele elatist maksmast ning plaan on ette võtta kohtutee elatise väljamõistmiseks, siis kui pikalt tagantjärgi on vaja koguda kulusid tõendavaid dokumente?
Kuna teine vanem keeldub gümnaasiumis õppivale 19-aastasele lapsele elatist maksmast ning plaan on ette võtta kohtutee elatise väljamõistmiseks, siis kui pikalt tagantjärgi on vaja koguda kulusid tõendavaid dokumente?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Selles küsimuses ei ole ühtset nö reeglit, kui pika perioodi kohta tuleb ülalpidamisarvestus hagiavalduse tarbeks koostada. Mida pikem on periood, seda täpsemalt on võimalik arvutada iga kuluartikli kohta keskmine kulu - nt kommunaalkulude keskmine suurus, arvestades kulu nii soojemal kui ka külmemal ajal.
Reeglina esitatakse kohtumenetluses lapse ülalpidamiskulude suuruse tõendamiseks 3-6 kalendrikuu keskmised kulud, väga hea ülevaate annavad kulutused 12 kalendrikuu kohta arvestatuna. Arusaadavalt päris kõiki kulusid tagasiulatuvalt tõendada ei olegi võimalik, siis tuleb esitada kohtule põhjalik selgitus kulu suuruse ja vajalikkuse osas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistul on õigus nõuda kaasomandis oleva eseme rikke kõrvaldamise kulud korterilt, antud juhul termostaadi vahetamise kulud?22.01.2024
Tere
Korteris ei töötanud radiaatori termostaat. (Radiaator oli külm). Ühistu tellis töö, kuid termostaadi vahetuse kulu lisati antud korteri kommunaalidele viidates varasemasele praktikale, et termostaatide vahetuse eest maksab iga korter ise. (Üks varasem praktika jääb aega, kui kortermajas toimis Ühisus ja teine vahetus jääb ühistu aega, kuid selle kohta pole ühistus kirjavahetust toimunud, et kuidas antud kulud kaetakse).
Kas korteri ühistul on õigus nõuda kaasomandis oleva eseme rikke kõrvaldamise kulud antud korterilt, ehk siis antud momendil termostaadi vahetamise kulud?
Väidetavalt on korteriühistu suuliselt konsulteerinud ka EKL-la ja vastusena on antud mulle, et on ühistu otsus kuidas antud eseme eest hoolt kanda ja seadus piirab ainult omavolilist küttesüsteemi ümberehitamist.
Lisaks mainib ühistu, et termostaadid on kuluartikkel, mis sõltub kasutajast.
Parimat
Korteris ei töötanud radiaatori termostaat. (Radiaator oli külm). Ühistu tellis töö, kuid termostaadi vahetuse kulu lisati antud korteri kommunaalidele viidates varasemasele praktikale, et termostaatide vahetuse eest maksab iga korter ise. (Üks varasem praktika jääb aega, kui kortermajas toimis Ühisus ja teine vahetus jääb ühistu aega, kuid selle kohta pole ühistus kirjavahetust toimunud, et kuidas antud kulud kaetakse).
Kas korteri ühistul on õigus nõuda kaasomandis oleva eseme rikke kõrvaldamise kulud antud korterilt, ehk siis antud momendil termostaadi vahetamise kulud?
Väidetavalt on korteriühistu suuliselt konsulteerinud ka EKL-la ja vastusena on antud mulle, et on ühistu otsus kuidas antud eseme eest hoolt kanda ja seadus piirab ainult omavolilist küttesüsteemi ümberehitamist.
Lisaks mainib ühistu, et termostaadid on kuluartikkel, mis sõltub kasutajast.
Parimat
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu peab tagama korteris nõuetekohase temperatuuri. Kas ta teeb seda termostaadiga või ilma, on tema otsustada. Kui ta väidab, et korteriomanik ise lõhkus termostaadi ära, siis tuleb tal seda tõendada. Muidu jääb vastutajaks ikkagi korteriühistu ning termostaadi vahetuse kulud peavad kandma kõik korteriomanikud vastavalt kaasomandi suurusele.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas põhikirjas fikseeritud viivise määr on kohaldatav?22.01.2024
Tere, Korteriühistu põhikirjas on määratud viivise määr 0,5% päevas tähtaja ületanud kommunaalarvete eest. Võlaõigusseaduse § 113 teine lause määrab viivise seotuks Euroopa Keskpanga intressiga, aga lõpeb lausega "Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär." Kas ühistul on seega õigus nõuda viivist 0,5% päevas olenevalt aastast?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas ühistu esimehel on õigus nõuda koridori seina lahti võtmist, et näha veetorusid?22.01.2024
Tere!
Tekkinud olukord, et soovime oma korteris välja vahetada vana dušinurga vanni vastu. Kommunikatsioonide asukohti (veetorud, äravool jne) plaanis muuta ei ole.
Küll aga tundub, et eelmine omanik, kellelt sai korter ostetud 5 aastat tagasi, on omavoliliselt kommunikatsioonide asukohti muutnud.
Kas ühistu esimehel on õigus meilt nõuda hetkel koridori seina lahti võtmist, et näha veetorusid ja nõuda seinast plaatide eemaldamist, et näha, kas seal on hüdroisolatsiooni, et nad saaksid n.ö tegevuse heaks kiita?
Mulle tundub see absurdne, et ühistu saab esitada selliseid nõudmisi, mis viivad planeeritud tööde maksumuse kordades kallimaks. Hüpoteetiliselt, kui plaatide all polegi hüdroisolatsiooni, siis kas ühistu saab keelata mul vanni paigaldust ning nõuda kogu vannitoa rekonstrueerimist? Hetkel on asi väga seda moodi, et kuna eemaldasime vana dušinurga, siis ühistu ei lubagi enne taastada pesemistingimusi kui on vannitoas täielik rekonstrueerimine tehtud. Tegemist on Mustamäe kahetoalise paneelikaga.
Tekkinud olukord, et soovime oma korteris välja vahetada vana dušinurga vanni vastu. Kommunikatsioonide asukohti (veetorud, äravool jne) plaanis muuta ei ole.
Küll aga tundub, et eelmine omanik, kellelt sai korter ostetud 5 aastat tagasi, on omavoliliselt kommunikatsioonide asukohti muutnud.
Kas ühistu esimehel on õigus meilt nõuda hetkel koridori seina lahti võtmist, et näha veetorusid ja nõuda seinast plaatide eemaldamist, et näha, kas seal on hüdroisolatsiooni, et nad saaksid n.ö tegevuse heaks kiita?
Mulle tundub see absurdne, et ühistu saab esitada selliseid nõudmisi, mis viivad planeeritud tööde maksumuse kordades kallimaks. Hüpoteetiliselt, kui plaatide all polegi hüdroisolatsiooni, siis kas ühistu saab keelata mul vanni paigaldust ning nõuda kogu vannitoa rekonstrueerimist? Hetkel on asi väga seda moodi, et kuna eemaldasime vana dušinurga, siis ühistu ei lubagi enne taastada pesemistingimusi kui on vannitoas täielik rekonstrueerimine tehtud. Tegemist on Mustamäe kahetoalise paneelikaga.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kuidas eristatakse, et abikaasa ostis pärandi müügist saadud korterid, kas see on lahusvara nagu pärand?12.01.2024
Mees sai pärandi, mille müügist ostis ta abielu vältel ühe kortermaja kolm korterit enda nimele. Aasta oli 2003. Lisaks ostsid nad abikaasaga koos neljanda korteri ühisomandisse. Kuidas näeb abielu lahutuse korral välja vara jagamine? Pärandvarast ostetud kinnisvara on ju justkui lahusvara ja see ei tohiks jagamisele minna?! Või siiski?
Jagamisele peaks minema vaid see üks korter, mis on ühisvara.
Jagamisele peaks minema vaid see üks korter, mis on ühisvara.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 210 lõike 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne hetkel kehtiva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Seega tuleks ühisvara koosseisu kindlaks määramisel lähtuda kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest.
Selle järgi on abikaasade ühisvaraks abielu kestel omandatud vara, sealhulgas abikaasa lahusvara eest omandatud vara (pärandina saadu on abikaasa lahusvara). Küll aga lubab toona kehtinud perekonnaseaduse § 19 lõike 2 punkt 3 kohtul kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest olukorras, kus ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
Seega on pärandvara müügist soetatud korterite näol küll tegemist abikaasade ühisvaraga, kuid kohus võib ühe abikaasa lahusvaralist panust arvestades ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Kas ja millisel määral, on juba iseasi, ja seda ma kahjuks antud asjaolude pinnalt prognoosida ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand