Tööõigus


Küsimus: Kas töötaja peaks praegu tagantjärgi allkirjastama käsitsi 30.aprilli töölepingu lisa?21.11.2024

Tere!
Tööandja läks pankrotti 30.aprillil ja mitu kuud enne seda kuupäeva oli töötasud maksmata ja ei mingit koondamisteadet. Töötaja tegi avalduse töövaidluskomisjoni, soovis saada saamata töötasu, puhkusetasu ja lõpetada töösuhe TLS § 91 lg 2 p2 alusel ja komisjon otsustas, et nõue on õigustatud ja määras kindlaks istungi aja aga paraku enne määruse jõustumise kuupäeva kuulutati tööandjale pankrot ja määrati pankrotihaldur. Haldurile saatis töötaja nõudeavalduse pankroti menetluses. Maksuameti töötamise registris kustutati töötaja töötamise kanne aga ta ei ole töötasu, ega hüvitist saanud. Nüüd, 18. novembril saatis tööandja töötajale töölepingu lisa, et seoses pankrotiga on töötaja koondatud 30.aprill 2024.a
Lisati korraldus, et töölepingu lisa tuleb allkirjastada käsitsi ja skännitult tööandjale saata. Töötaja vastas, et tema saab digiallkirjastada. Sellega tööandja ei onud nõus ja ähvardas, et siis jääb töötaja kõigest ilma. Küsimus, et kas töötaja peaks praegu allkirjastama käsitsi 30.aprilli töölepingu lisa? Kas on ikka tegu õige nõudmisega? Ja kui töötaja ei saada nõutud töölepingu lisa, siis jääbki ilma töötasust, puhkuse ja töölepingu erakorraliselt ülesütlemise hüvitisest?

Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee

Tööinspektsiooni nõustamisjurist
loe lisaks
Lugupeetud pöörduja

Saame küsimusest aru, et töötaja on juba esitanud tööandjale töölepingu ülesütlemisavalduse põhjusel, et tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Ülesütlemisavalduse näol on tegemist ühepoolse tahteavaldusega, mis ei nõua teise poole nõusolekut ega allkirja, oluline on, et tööandja on töötaja avalduse kätte saanud. Kui tööandja on töötaja töölepingu ülesütlemisavalduse kätte saanud, siis ülesütlemine on kehtiv ning tööleping lõpeb avalduses märgitud kuupäeval ja põhjusel.

Töölepingu seadus ei nõua eraldi töölepingu lõpetamise vormistamist, nt töölepingu lisana, kui pooled soovivad, siis võivad seda teha.

Seega, kui töötaja on juba töölepingu üles öelnud ning töösuhe on lõppenud, siis tööandja ei saa enam töölepingut üles öelda.

Tööandja peab tegema töölepingu lõppemise kande töötamise registris 10 päeva jooksul vastavalt töötaja poolt ülesütlemisavalduses märgitud töölepingu lõppemise alusele.

Töölepingu lõppemise päeval peab tööandja maksma töötajale nn lõpparve, nt saamata töötasu, kasutamata puhkusehüvitise jm hüvitised. Kui tööandja jätab tasud maksmata, siis on võimalik rahaliste nõuetega pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Kui aga kohus on välja kuulutanud ettevõtte pankroti, siis nimetab kohus pankrotihalduri. Sellisel juhul töövaidluskomisjon ega kohus enam rahalisi nõudeid ei menetle, vaid tuleb nõuetega pöörduda pankrotihalduri poole, kes taotleb Töötukassast pankrotihüvitist.

See tähendab, et kui ettevõttel ei ole piisavalt raha, et töötajatele maksta töötasud ja hüvitised, siis on pankrotihalduril võimalik taotleda Töötukassast pankrotihüvitist. Pankrotihüvitise eesmärk on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.

Töötukassa arvestab hüvitise suurust saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadele on kehtestatud ülempiirid.
Täiendavalt saab lugeda Töötukassa kodulehelt: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/pankrotihuvitis

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee