Korteriomandiõigus


Küsimus: Kas korteriühistu saab põhikirjaga määrata, et parkimiskohtade ja panipaikade omanikud kataksid nende hoolduskulud?05.12.2024

Korteriühistul on lisaks korteritele ka maa-pealsed parkimiskohad (korteriomanikud on omal ajal juurde maksnud, määratud notariaalse kasutuskorraga), maa-alune parkla (eraldi müüdud osadena kinnistusraamatusse kantud) ning küttega panipaigad (samuti kinnistusraamatusse kantud eraldiseisvad osad). Maja on 15 aastat vana. Hetkel kannavad nii parklate kui ka panipaikade hoolduskulusid ainult korteriomanikud vastavalt korteri üldpinna suurusele.

Probleem seisneb selles, et osa parkimiskohti ja panipaiku on müüdud ammu väljapoole maja, mistõttu need omanikud, kes majas ei ela, ei ole 15 aasta jooksul kulusid kandnud.

Kas korteriühistu saab põhikirja muutmise teel muuta kulude jaotust nii, et ka parkimiskohad ja panipaigad hakkaksid hoolduskulusid kandma? Näiteks, kui üle 50% hääleõiguslikest liikmetest selle kinnitab. Selge on see, et parkimiskohtade ja panipaikade hooldusega kaasnevad kulud, näiteks joonimine, küte, haldus, tõkkepuu hooldus jne.

Palun viidet asjakohasele õigusaktile või paragrahvile.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, mõlemal juhul (nii maa-pealsete arkimiskohtade, kui eraldi kinnistuteks olev parkla ja abiruumid) on olukorda reguleerivaks üldnormiks KrtS § 40 lg 1, mis ütleb, et kulud jaotuvad korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi osa suurusele. Kaasomandi suurus on kantud korteriomandi kinnistusraamatu I jakku. KrtS § 40 lg 2 lubab eeltoodud põhimõttest küll põhikirjaga kõrvale kalduda, kuid seda üksnes siis, kui see on mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Küsimuses esitatud asjaoludel on aga eluruumidest korteriomanike huvid kahjustada saanud, mistõttu on praegune kuluarvestus ilmselgelt õigusvastane.
Olukorra normaliseerimiseks tuleb korteriomanikel otsustada, kas nad jätkavad kuluarvestust vastavalt KrtS § 40 lg-le 1. Sellsel juhul ei ole põhikiri vajalik, kuid kasutuskorra alusel kasutatavad parklakohad jäävad kuluarvestusest välja. Oluline on rõhutada, et KrtS § 40 lg 1 vaatest ei ole kulude jagamisel oluline, mil määral korteriomand teenust tarbib - küte, vesi, eleker, sisekoristus, liftihooldus jne - kulude jagamisel on oluline ainult kaasomandi suurus. Teine võimalus on kehtestada põhikiri, mis annab võimaluse küsida tasu ka kasutuskorra alusel kasutatavatel parklakohtadelt, kuid avab teiselt poolt "pandora laeka" kõigile korteriomanikele, nõudmaks ka endale erikohtlemist.
MTÜS § 23 lg 1 kohaselt on põhikirja kehtestamise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Lugupidamisega,
Andry Krass