Tööõigus

Lugupeetud pöörduja

Te küsimusele, kas tööandjal on õigus värvata täiendavaid töötajad, vastame, et on õigus, sest tööandja korraldab tööd ja tema otsustab kui palju töötajaid on töö tegemiseks vaja. Töötajaid peab olema piisavalt, et töö saaks tehtud töötajate normaalse töökoormusega. Kui selleks on vaja täiendavalt värvata inimesi juurde, siis tööandja seda ka teeb.

ÜLETUNDIDE tegemist töötajad nõuda ei saa. Seda ei saa ka tööandja. Ületundide tegemine on võimalik vaid poolte kokkuleppel.

Ületunnid ei peaks olema tavapärane töökorraldus. Töötaja peaks saama töö tehtud oma tavalise tööaja piires.
Ületundide maht on seadusega piiratud. Töölepingu seadus ütleb, et ületunde saab teha vaid poolte kokkuleppel ning tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul.

Erandkorras võivad tööandja ja töötaja leppida kokku pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. Tööandja peab nende tundide üle pidama eraldi arvestust.

Ületunnid selguvad tööaja summeerimise perioodi lõpuks.
Tööandja peab ületunnid hüvitama kas ületundidega võrdses mahus tasustatud vaba ajaga, mida tööandja peaks töötajale võimaldama järgmise tööaja summeerimise perioodi jooksul, või maksma ületundide eest 1,5 kordset tasu. Lisatasu ületundide eest maksab tööandja välja koos summeerimisperioodi viimase kuu töötasuga.

Siinkohal on oluline, et oleks järgitud igapäevane ja iganädalane PUHKEAEG.
Koos ületundidega peab töötajale igas 24-tunnises ajavahemikus olema vähemalt 11 tundi järjestikkust puhkeaega ning summeeritud tööajaarvestuse korral igas seitsmepäevases ajavahemikus vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.

ÖÖTÖÖ eest peab tööandja maksma 1,25 kordset lisatasu. Samas võib olla töölepingus kokku lepitud ka, et lisatasu öötöö eest sisaldub juba töötaja töötasus (muidugi ei saa lisatasu sisalduda töötasu alammääras). Kui sellist kokkulepet ei ole, siis peab tööandja igas kuus koos töötasu maksmisega maksma ka öötöö lisatasu.

Siinkohal on oluline, et kui töötaja, kes tavaliselt töötab ööajal vähemalt 3 tundi oma igapäevasest tööajast või kolmandiku osa oma iga-aastasest tööajast, on öötöötaja.

Öötöötaja tööaeg on piiretud. Öötöötaja tööaja piirangu kohaselt ei või öötöötaja töötada keskmiselt rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul 7-päevase arvestusperioodi kohta. Seaduse kohaselt tuleb öötöötaja keskmise tööaja arvutamisel 7-päevasest arvestusperioodist välja arvata 24-tunnine periood (7 päeva – 1 päev = 6 päeva).

Öötöötaja saab ülaltoodust lähtuvalt töötada 7-päevase arvestusperioodi jooksul maksimaalselt 48 tundi (keskmiselt 8 tundi päevas 6 päeva jooksul). See tähendab, et töötundide arv 7 päeva kohta ei tohi ületada 48 tundi olenemata sellest, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öisele või päevasele ajale. Öötöötaja peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul saama vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja 7-päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega.

Seadus näeb ette rangema piirangu nende öötöötajate suhtes, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom. Selline öötöötaja ei tohi töötada rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Tegemist on absoluutpiiranguga, mistõttu ei oma tähendust, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öisele või päevasele ajale, töötundide arv 24 tunni kohta ei tohi mingil juhul ületada 8 tundi.

Seega ei saa Te töötajana teha piiramatult ületunde või öötööd ning kui tööandja näeb, et töö tegemiseks selliselt, et oleks järgitud töö- ja puhkeaja nõuded ei jätku senistest töötajatest, värbab ta töötajaid juurde.

TÖÖTASU NÕUE
Kui tööandja ei ole hüvitanud ületunde ega maksnud lisatasu öötöö eest, siis nõudke tööandjalt seni saamata jäänud tasusid. Hoiatage tööandjat, et edaspidi peab ta Teile tasud maksma vastavalt seaduses ettenähtule. Võite hoiatusele lisada, et kui tööandja jätkab oma kohustuste rikkumist ning ei maksa lisatasu öötöö eest ega hüvita ületunde, siis tekib Teil õigus töösuhe erakorraliselt tööandja olulise poolse rikkumise tõttu üles öelda ning nõuda hüvitist Teie kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Õigeaegselt (palgapäeval) saamata töötasu eest võite küsida VIIVIST võlaõigusseaduse §-des 94 ja 113 sätestatud tingimustel ja korras (hetkel 11,15% aastas võlgnetavast brutosummast, s.o päevas ligikaudu 0,031%). Viivise arvutamisel on abiks: www.viivisekalkulaator.ee

TÖÖVAIDLUS
Kui tööandja kõigest hoolimata jätkab rikkumist ega maksa lisatasu ega hüvita ületunnitööd, siis saate oma nõuetega pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole.

Rohkem informatsiooni töövaidluskomisjoni pöördumise kohta (sh töövaidluskomisjonile esitatava avalduse vormi) leiate Tööinspektsiooni veebilehelt: https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/toovaidluskomisjoni-poordumine

Samast leiate näidisnõuded töövaidluskomisjoni pöördumise avalduse vormistamiseks: https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/naidisnouded-ja-tahtajad#tootasu-nouded

Videojuhis töövaidlusavalduse täitmiseks ja näidisnõuded on leitavad siit:
https://youtu.be/jrqa6xE2iQM

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee