Perekonnaõigus
Küsimus: Kas lapselapsel on hoolduskohustus, kui talle kinkis maja vanainimene, kellel omal on veel 3 last elus? 03.05.2023
Tere. Maja kingitud lapselapsele tingimusega, et vanainimene jääb oma elupäevade lõpuni sinna elama. Lepingus ei ole kirjas, et lapselaps peaks vanainimest hooldama (vanus 95a). Kas on hoolduskohustus lapselapsel? Vanainimesel elab veel 3 oma last. Kas lapselaps saab kehtestada vanainimese juures külastamise korra. Praegu nii, et igaüks astub ette teatamata vabalt uksest sisse. Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanainimene on kinkinud oma maja lapselapsele, kinkija kasuks on seatud isiklik kasutusõigus, kuid lepinguga ei ole kokku lepitud hooldamiskohustust, siis paraku nii ongi - kinkija võib kingisaajale kuuluvas majas oma elu lõpuni elada, kuid kingisaajal tema suhtes lepingust tulenevat hooldamiskohustust ei ole.
Eluruumi omanikul (antud juhul siis kingisaajal) on õigus otsustada, kes talle kuuluvas ruumis viibib (va isikliku kasutusõigusega isik). Seega põhimõtteliselt võib lapselaps teha ettepaneku küll, kuidas võiks vanainimese külastamine toimuda. Loomulikult võiks sellise ettepaneku esitada rahumeelselt, heas usus - võibolla pole külastajatel aimugi, et praegune nö vaba korraldus majaomanikku häirib.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jaguneb ühisvara, kui mina olen maja ostu finantseerinud?03.05.2023
Tere, Plaanin lahutust ja jagada ka ühisvara. Soetasime mehega 3 aastat tagasi maja. Mina panustasin maja ostuks 20000€ enda korteri müügist saadud tulu (minu korter oli minu lahusvara). Ülejääk 15000€ võtsin ka mina väikelaenu lisaks kuna maja ostusumma oli 30000€. Maja peale võetud väikelaenu on veel maksta 2a. Kuidas jaotatakse maja müügist saadud tulud?
Samas võttis mees veoauto ostuks laenu, millele olin mina vastu, et pigem teeme majas remonti aga tema surus ikka enda tahtmist ja nüüd on see veoauto lihtsalt üle aasta seisnud, ei ole ta sellega midagi teinud. See on tema nime peal ja kuna minul veoauto lube pole siis mina pole nõus maja müügist saadud tulu ka sinna maksma.
Samas võttis mees veoauto ostuks laenu, millele olin mina vastu, et pigem teeme majas remonti aga tema surus ikka enda tahtmist ja nüüd on see veoauto lihtsalt üle aasta seisnud, ei ole ta sellega midagi teinud. See on tema nime peal ja kuna minul veoauto lube pole siis mina pole nõus maja müügist saadud tulu ka sinna maksma.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete panustanud ühise elamispinna ostmiseks oma lahusvaraga, siis tuleb seda ühisvara jagamisel arvestada, st Teil on õigus saada selle eest panustatud lahusvara ulatuses hüvitist. Ühisvara jagamiseks on erinevaid võimalusi - seda on võimalik müüa, tasuda laenukohustused ja ülejääk pooleks jagada, samuti võib üks abikaasadest ühisvara enda omandisse jätta, võtta üle laenukohustuse ja tasuda omandi kaotanud abikaasale hüvitist.
Kohustused, mis on abielu ajal võetud perekonna vajaduste rahuldamiseks, on abikaasade ühised kohustused. Kui laenukohustus on võetud eluaseme soetamiseks, on tegemist abikaasade ühise kohustusega ja selle eest vastutavad abikaasad võrdselt. Kui üks abikaasa on võtnud kohustuse isiklikes huvides, on tegemist tema isikliku kohustusega - selle alla võib näiteks minna sõiduk, mille juhtimisõigust teisel abikaasal ei ole ning mida kasutabki ainult üks abikaasa oma isiklikes huvides.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mees saab meie 4-kuuse tütre lihtsalt võtta ja temaga minema minna?03.05.2023
Tere,
Nägin, et siin on küll hiljuti sarnast asja küsitud, kuid ...
Asi nimelt selles, et elame mehega koos majas (pangalaen koos võetud). Kasvatame siin koos neljakuust tütart. Kooselu on muutunud võimatuks ja me mõlemad teame seda. Mees ärritub hästi kergesti ning on verbaalselt väga vägivaldne, füüsiliselt vähem, kuid siiski. Kõik, mis mina teen, on tema meelest igas mõttes halvasti (ka lapsega seoses). Mees on mitu korda öelnud, et võtab lapse ja läheb minema ning küll siis kohtus näeme, kus laps kohe kindlasti talle määratakse.
Minu mured ja küsimused on, et
1) kas ta saab meie 4-kuuse tütre lihtsalt võtta ja temaga minema minna? Mida mina sel juhul teha saaksin, et laps enda hoolde saada? Kas peangi ootama, kuni tuleb kohtupäev (ei tea, kaua selleni aega oleks)?
2) kas mina võiksin teha nii, et võtan lapse ja kolin päevapealt minema? Kas isa tohib seda takistada?
3) mehe väitel ei annaks kohus last mulle, sest tema saab talle paremaid tingimusi pakkuda - ta koliks temaga maale vanavanemate juurde, kus on suur maja ja hoov, n-ö linnamürgist eemal, ning tema saaks samal ajal tööd teha, kui vanavanemad last hoiavad - ja sedasi oma sissetulekut suurendada. Minu valik oleks aga võtta üürikorter. Kas kohus annab hooldusõiguse sellele, kellel on n-ö paksem rahakott?
4) hetkel on meil nii seatud, et mina käin tööl (kodukontor) ning mees on vanemapuhkusel. Tema väidab, et mul ei oleks üksi olles mingit sissetulekut, sest vanemahüvitist saab hetkel tema (ja beebi kõrvalt ei saaks ma tööl käia). Kas see määratakse kohtus ümber, kui laps teisele vanemale määratakse või vaadeldakse seda kui vanema isiklikku sissetulekut (arvestamata sellega, et ka mina võiksin seda hüvitist saada)?
5) mehe väitel ei sobi ma emaks oma iseloomu ja kõige muu poolest, mis teda minu juures häirib - kas mehe subjektiivseid väiteid võetakse siinkohal tõsiselt? Kas kohus võib lapse isale määrata sellistel alustel?
6) kui hooldusõigus pooleks läheks, siis kas siis laps peaks veetma pool ajast isaga? Ta on ju alles rinnalaps.
Aitäh ette
Nägin, et siin on küll hiljuti sarnast asja küsitud, kuid ...
Asi nimelt selles, et elame mehega koos majas (pangalaen koos võetud). Kasvatame siin koos neljakuust tütart. Kooselu on muutunud võimatuks ja me mõlemad teame seda. Mees ärritub hästi kergesti ning on verbaalselt väga vägivaldne, füüsiliselt vähem, kuid siiski. Kõik, mis mina teen, on tema meelest igas mõttes halvasti (ka lapsega seoses). Mees on mitu korda öelnud, et võtab lapse ja läheb minema ning küll siis kohtus näeme, kus laps kohe kindlasti talle määratakse.
Minu mured ja küsimused on, et
1) kas ta saab meie 4-kuuse tütre lihtsalt võtta ja temaga minema minna? Mida mina sel juhul teha saaksin, et laps enda hoolde saada? Kas peangi ootama, kuni tuleb kohtupäev (ei tea, kaua selleni aega oleks)?
2) kas mina võiksin teha nii, et võtan lapse ja kolin päevapealt minema? Kas isa tohib seda takistada?
3) mehe väitel ei annaks kohus last mulle, sest tema saab talle paremaid tingimusi pakkuda - ta koliks temaga maale vanavanemate juurde, kus on suur maja ja hoov, n-ö linnamürgist eemal, ning tema saaks samal ajal tööd teha, kui vanavanemad last hoiavad - ja sedasi oma sissetulekut suurendada. Minu valik oleks aga võtta üürikorter. Kas kohus annab hooldusõiguse sellele, kellel on n-ö paksem rahakott?
4) hetkel on meil nii seatud, et mina käin tööl (kodukontor) ning mees on vanemapuhkusel. Tema väidab, et mul ei oleks üksi olles mingit sissetulekut, sest vanemahüvitist saab hetkel tema (ja beebi kõrvalt ei saaks ma tööl käia). Kas see määratakse kohtus ümber, kui laps teisele vanemale määratakse või vaadeldakse seda kui vanema isiklikku sissetulekut (arvestamata sellega, et ka mina võiksin seda hüvitist saada)?
5) mehe väitel ei sobi ma emaks oma iseloomu ja kõige muu poolest, mis teda minu juures häirib - kas mehe subjektiivseid väiteid võetakse siinkohal tõsiselt? Kas kohus võib lapse isale määrata sellistel alustel?
6) kui hooldusõigus pooleks läheks, siis kas siis laps peaks veetma pool ajast isaga? Ta on ju alles rinnalaps.
Aitäh ette
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuni tegemist on rinnalapsega, peaks laps emaga veetma põhilise osa ajast - vastupidine oleks lihtsalt ebamõistlik. Lapse vanust arvestades ei oleks praegu asjakohane kohaldada vahelduva elukohaga elukorraldust, seda võib kaaluda hiljem ja olukorras, kus lapsel on mõlema vanemaga välja kujunenud kiindumuslikud suhted.
Kindlasti ei oleks lapse huvides ootamatu kodust lahkumine - sellised otsused tuleks vähemalt proovida vastu võtta rahumeelselt, vajadusel kasutades näiteks elukohajärgse lastekaitsespetsialisti abi. Loomulikult, kui tekib oht Teie ja lapse tervisele/elule, eelöeldu ei kohaldu ja lahkuda tuleb esimesel võimalusel.
Kui peaks tekkima olukord, et isa lahkub lapsega kodust, võimaldamata Teile lapsega kohtumist, on võimalik kohtult taotleda esialgse õiguskaitse korras suhtlusgraafiku kehtestamist - vanem ei tohi takistada teise vanema suhtlust lapsega.
Hooldusõiguse kuuluvuse/suhtluskorra kindlaksmääramisel ei oma kindlasti määravat tähtsust vanema varanduslik olukord. Oluliseks on eelkõige lapse ja vanema kiindumusliku ning lähedase suhte olemasolu jms asjaolud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jagada auto kui muu ühisvaraga on keerulisemad vaidlused?06.03.2023
Kui abielu on lahutatud ja üks osapool on teinud teisele ettepaneku ühisvara jagamiseks väljaspool kohut, kuid teine osapool ei ole sellest huvitatud, siis kuidas on õige toimida autoga, mille puhul ei ole vaidlust, kas asi on ühisvara või mitte? Probleem selles, et auto on mehe ostetud ja mehe nimel ning hooldada, kuid endine naine leiab, et pool on tema oma ning võtab autot suvalisel ajal kasutada, ise sinna sentigi panustamata. Kas on võimalik nn välja osta naise pool, kui viimane keeldub notarise tulemast, et asi rahumeelselt lahendada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui endistel abikaasadel ei ole vaidlust ühisvarasse kuuluva sõiduki jagamise üle, siis võivad nad sõlmida ühisvara jagamise kokkuleppe vaid sõiduki osas ning jätta muu ühisvara momendil jagamata.
Kui üks pooltest soovib auto endale jätta ja teine pool sellega nõustub, siis tuleb auto ainuomanikuks saaval poolel hüvitada teisele pool sõiduki väärtusest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma võin kohtus tõendina kasutada lapse ja ema vahelist kirjavahetust, kuna kohtus räägib ema hoopis teist juttu?21.02.2023
Tere,
Kas ma võin kohtus tõendina kasutada lapse emaga peetud kirjavahetust? Nimelt, lapse ema kirjutab omavahelistes kirjades seisukohti ja kokkuleppeid kuid kohtule ütleb hoopis midagi muud või jätab ütlemata kirjades kokkulepitu?
Kas ma võin kohtus tõendina kasutada lapse emaga peetud kirjavahetust? Nimelt, lapse ema kirjutab omavahelistes kirjades seisukohti ja kokkuleppeid kuid kohtule ütleb hoopis midagi muud või jätab ütlemata kirjades kokkulepitu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on Teile avaldanud kõnealuse kirjavahetuse, võite sellega tõendada oma väiteid - samas tuleb mõelda ka sellele, kas see teguviis võib asetada lapse ebamugavasse olukorda ja seda tuleks võimalusel vältida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ja kuhu peaks pöörduma, kui sooviks läbi kohtu nõuda DNA testi?14.02.2023
Tere, sooviks tuvastada isadust DNA kaudu, et tean, kes on lapse isa aga pole aastaid näinud teda ja ei tea kontakte. Lapse sünnitunnistusel isa puudub. Sooviks läbi kohtu nõuda DNA testi, kuidas ja kuhu peaks pöörduma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isaduse tuvastamiseks tuleb kohtule esitada hagiavaldus, kus on põhjalikult kirjeldatud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja selgelt väljendatud, kellest isaduse tuvastamist nõutakse. Kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise väljamõistmise hagiga, riigilõivu tasuda ei tule, kui aga iseseisvalt, on riigilõivu suuruseks 40 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ette ja maksekorraldus esitada koos hagiga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas täitur peab uue kompromissi puhul tühistama eelneva võla ja lõpetama vara arestimise?14.02.2023
Elatise osas oli tekkinud mais 2022 300 eurone võlg ja arestiti auto. 600 eurose võla tõttu juulis 2022 arestiti korter. Võlg on kasvanud 1200 euroni pluss 400 eurot elatisraha on maksnud sotsiaalkindlustusamet (august 200.- ja september 200.-).
Septembrist 2022 jõustunud uue Kompromissi punktis on kirjas et kostjad (lapsed ühisest abielust ja nende esindaja) kinnitavad, et neil ei ole Kompromissi kinnitamise järel hageja (laste isa) vastu mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid, mis võivad tuleneda hagi aluseks olnud õigussuhtest.
Täiturile on saadetud e-mail et kuna on uus Kompromiss siis palume lõpetada võlg ja arestimine. Tänaseni, s.o 8.jaanuarini 2023 pole seda täituri poolt tehtud.
Septembrist 2022 jõustunud uue Kompromissi punktis on kirjas et kostjad (lapsed ühisest abielust ja nende esindaja) kinnitavad, et neil ei ole Kompromissi kinnitamise järel hageja (laste isa) vastu mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid, mis võivad tuleneda hagi aluseks olnud õigussuhtest.
Täiturile on saadetud e-mail et kuna on uus Kompromiss siis palume lõpetada võlg ja arestimine. Tänaseni, s.o 8.jaanuarini 2023 pole seda täituri poolt tehtud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurust muudetakse alates elatise vähendamise hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt, seega juba tekkinud elatise võlgnevus jääb alles.
Kui elatise nõudja on nõus võlgnevusest loobuma, siis on tal võimalik täitemenetlus igal ajal lõpetada - kui jõuate omavahel kokkuleppele, et elatist ei nõuta ka uuele lahendile eelneva aja eest, siis tuleb elatise nõudjal pöörduda täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 18-aastasel lapsel on õigus nõuda, et isa maksaks elatise võla nüüd otse temale?09.02.2023
Tere
Laps on saanud 18-aastaseks detsembris 2022.
Elatisraha läheb iga kuu lapse emale läbi kohtutäituri.
Kas lapsel on õigus nõuda, et ema võtaks isalt kohtutäituri maha ja isa maksaks talle selle summa, mis on veel jäänud võlgnevusse?
Koolis laps enam ei käi juba aastaid. On olnud oma elu peal ja üllatusena tuli talle ka see, et isa elatisraha maksab. Praeguseks elab laps isa juures.
Parimate soovidega
Laps on saanud 18-aastaseks detsembris 2022.
Elatisraha läheb iga kuu lapse emale läbi kohtutäituri.
Kas lapsel on õigus nõuda, et ema võtaks isalt kohtutäituri maha ja isa maksaks talle selle summa, mis on veel jäänud võlgnevusse?
Koolis laps enam ei käi juba aastaid. On olnud oma elu peal ja üllatusena tuli talle ka see, et isa elatisraha maksab. Praeguseks elab laps isa juures.
Parimate soovidega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on saanud täisealiseks ja koolis ei käi, siis vanematel ei ole enam tema suhtes ülalpidamiskohustust - vabatahtlikult last loomulikult rahaliselt toetada võib, kuid seadus selleks enam ei kohusta.
Kui täitemenetlus on algatatud elatisvõlgnevusest tulenevalt, perioodi kohta, kui laps oli veel alaealine ja tema seaduslikuks esindajaks oli lapse ema, jääb lapse täisealiseks saamisel sissenõudjaks jätkuvalt lapse ema - kas täitemenetlus lõpetada või mitte, on tema otsustada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas maja kuulub naise lahusvara hulka, kui mees ehitas maja enne abiellumist aga kirjutas maja abielu ajal naise nimele?06.02.2023
Tere!
Inimesed on abielus. On sõlmitud lahusvara leping. Mees on ehitanud maja enne abiellumist ning abielu ajal kirjutanud selle maja naise nimele.
Kas maja kuulub nüüd automaatselt naise lahusvara hulka kuigi mees on tegelikult selle ehitanud ja soetanud enne abielu sõlmimist? Ning mehel puuduvad selle vara osas õigused?
vastust ootama jäädes
Inimesed on abielus. On sõlmitud lahusvara leping. Mees on ehitanud maja enne abiellumist ning abielu ajal kirjutanud selle maja naise nimele.
Kas maja kuulub nüüd automaatselt naise lahusvara hulka kuigi mees on tegelikult selle ehitanud ja soetanud enne abielu sõlmimist? Ning mehel puuduvad selle vara osas õigused?
vastust ootama jäädes
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui mees on kinkinud talle kuuluva kinnistu naisele, on tegemist naise lahusvaraga - PkS § 27 lõike 2 punkti 2 kohaselt on abikaasa lahusvaraks esemed, mille ta omandas abielu ajal kinke teel.
Kui veel täiendavalt on sõlmitud abieluvaraleping, mille järgi abikaasade varasuhteks on varalahususe režiim, käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole omavahel abielus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 16-aastasel pojal on õigus kaasa rääkida, kui ema annab kohtusse hagi tema jaoks elatisraha välja nõudmiseks?06.02.2023
Tere! Kui ema annab kohtusse hagi elatisraha välja nõudmiseks 16-aastasele pojale, kas on ka pojal õigus kaasa rääkida selle hagi suhtes ja kas peab poja samuti hagiga kurssi viima või võib hagi esitaja tegutseda täiesti omatahtsi? Tervitades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealisele lapsele on vanem seaduslikuks esindajaks, samaaegselt lasub vanemal lapse suhtes ka ülalpidamiskohustus - kui last kasvatav vanem peab vajalikuks esitada kohtule hagi elatise väljamõistmiseks (eeldusel, et teine vanem vabatahtlikult elatist ei tasu või ei tee seda piisavas mahus), siis ei vaja ta selleks lapse nõusolekut. Vanema kohustus on hoolitseda lapse eest, seejuures tema vajaduste katmise eest, mis paratamatult vajab rahalisi vahendeid mõlemalt vanemalt. Kas ja millisel määral soovib vanem lapsega seda teemat arutada, on juba vanema otsustada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand