Perekonnaõigus
Küsimus: Kust alustada elatise muutmist, kui uue elatissüsteemi korral oleks elatis väiksem kui seni kokku lepitu?27.12.2021
Tere!
Soovin nõu kuidas käituda uue elatise maksmise süsteemis, kui hetkel on kohtu poolt paika pandud kindel elatise maksmise summa (233 €). Kohtu otsuse tegemise ajal oli meil teise vanemaga suusõnaline kokkulepe, et laps viibib minu juures kaks nädalavahtust kuus. Peale kohtu otsuse tegemist tegime uue kokkuleppe, mis sai ka notariaalselt kinnitatud, et lisaks eelmainitule on laps minu juures ka poole koolivaheajad ja suvekuudel pooled nädalad. Kui nüüd on soov seda summat vähendada, sest elatiskalkulaatori järgi tuleb nendel tingimustel märgatavalt väiksem summa, siis kuidas oleks kõige mõistlikum käituda ja kuskohast alustada?
Soovin nõu kuidas käituda uue elatise maksmise süsteemis, kui hetkel on kohtu poolt paika pandud kindel elatise maksmise summa (233 €). Kohtu otsuse tegemise ajal oli meil teise vanemaga suusõnaline kokkulepe, et laps viibib minu juures kaks nädalavahtust kuus. Peale kohtu otsuse tegemist tegime uue kokkuleppe, mis sai ka notariaalselt kinnitatud, et lisaks eelmainitule on laps minu juures ka poole koolivaheajad ja suvekuudel pooled nädalad. Kui nüüd on soov seda summat vähendada, sest elatiskalkulaatori järgi tuleb nendel tingimustel märgatavalt väiksem summa, siis kuidas oleks kõige mõistlikum käituda ja kuskohast alustada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatise kohtulahendi aluseks olevad asjaolud on muutunud (sealhulgas on muutunud õiguslik regulatsioon), on võimalik pöörduda kohtusse elatise vähendamiseks.
Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, kus on selgelt ja tõendatult kirjeldatud kõik asjaolud, mis põhjendavad elatise vähendamist ja nõue, millise suuruseni elatise vähendamist hagiga taotletakse. Riigilõivu elatise vähendamise hagilt tasuma ei pea.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kus ja kas mul oleks võimalik lapsele enda perekonnanimi anda, sest isa ei tegele lapsega?09.12.2021
Elan lapse isaga 1,5 aastat lahus. Ühine tütar on hetkel 3-aastane. Lapse isa ei tegele lapsega ja ei tunne huvi lapse vastu. Last toetab vabatahtlikult igakuiselt raha kandes, et ära hoida ametlikku käiku alimentide osas. Kus ja kas mul oleks võimalik lapsele enda perekonnanimi anda? Soov on seepärast, et lapse isa on alkoholilembeline ja väga ükskõikne lapse suhtes kui just mingeid ultimaatumeid ei esitata ja ta teeb näo hetkeks nagu ta hooliks. Olen välja pakkunud lapse isale, et ma lapse perekonnanime ära vahetaks ja ta minu nimele tuleks. Siiani pole ta vastu hakanud, aga on öelnud, et ma ise tegeleks selle asjaga. Kuid ei oska kuskilt alustada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te soovite muuta lapse perekonnanime, on selleks vajalik lapse isa nõusolek (eeldusel, et teil on lapse suhtes ühine hooldusõigus). Kui lapse isa on lapse perekonnanime muutmisega nõus, on teil võimalik taotleda lapsele uue perekonnanime andmist, selle otsustab kokkuvõttes perekonnaseisuasutus.
Kui lapse isa nõusolekut ei anna, siis on võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse perekonnanime muutmiseks - kui kohus peab Teie avaldust põhjendatuks, antakse Teile üle otsustusõigus, taotlemaks lapse perekonnanime muutmist isa nõusolekuta.
Märgin ära, et lapse perekonnanime muutmine ei too kaasa muid tagajärgi peale nime muutmise fakti - vanemalikud õigused ja kohustused jäävad samaks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas toimida kui naine soovib osta korteri lahusvaraks aga suvila ühisvaraks jätta, mina tahaks selle aga lastele jätta?10.11.2021
Tere, on käsil naisega varsti lahutus. Meil on ühisvara autod ja üks väike suvila. Naine tahab endale osta uut korterit ja tahab saada minult nõusolekut, et uus korter ei jääks ühisvaraks. Suvila tahab aga jätta esialgu ühisvaraks nagu on nüüd. Aga mina tahaks, et ta loobuks oma osast sest kardan, et ta tuleb kunagi seda maha müüma, kuna ühisvara kehtib mingi 30 a. Kui ma käin seal tegemas remondi töid ja muu selline asi. Siis mina investeerin sinna oma raha, aga tema ei midagi. Tahaks jätta suvila kunagi lastele. Kuidas toimida selles olukorras. Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie ja abikaasa abielulised suhted on lõppenud, soovitan Teil abielu ka lahutada, sest abielu lahutamisega lõppeb ühisvara varasuhe. Peale abielu lahutamist ostetud kinnisvara on vaidlusteta selle isiku ainuomandis, kes selle ostis ja ka võetud laenud on kohustuse võtnud isiku ainukohustus.
Kui abielu on lahutatud, saate jagada ühisvara ära - suvila võib jääda emma-kumma omandisse, kohustusega teisele poolele omandi kaotamise eest hüvitist maksta või võite selle ka maha müüa ja müügitulu omavahel võrdsetes osades jagada.
Kui lepite kokku, et suvila jääb Teile, on Teil võimalik suvila lastele kinkida või pärandada (kui nad ei ole juba Teie seadusjärgselt ainsad pärijad). Loomulikult võite abikaasaga juba praegu suvila lastele kinkida, kuid see eeldab teie mõlema nõusolekut selliseks tehinguks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isale peab enda eluks jääma ka mingi miinimum kui maksab 4 lapsele elatist?09.11.2021
Tere
Olen nelja lapse isa. Kaks last (16a. ja 13a.) eelmisest abielust, ning kaks last kehtivast. Asjaolud muutusid (kahjuks) selliseks, et suure tõenäosusega toimub lahutus. Eelmisest abielust on olemas kohtumäärus mille kohaselt tasun ilusasti kahe lapse elatisraha. Milline on maksimaalne summa mida kohus võib minult nõuda teise abielu lahutamise puhul (elatisraha lastele teisest abielust), ja kas kohus võtab aluseks asjaolu elatisraha arvestamisel, et isal on küll sissetulek üle keskmise (ca 3000eur) aga isal pole oma pinda kus elada, ja ta peab olema sunnitud leidma uurikorterit ja maksma vastavalt üüri kulud+kommunaalid+toit)? Sooviksin teada kas või ümbkaudu mis mind võib ees oodata? Kas on mingi piirmäär mis "ei laseks" isa sissetulekust maha arvutada?
Lugupidamisega
Olen nelja lapse isa. Kaks last (16a. ja 13a.) eelmisest abielust, ning kaks last kehtivast. Asjaolud muutusid (kahjuks) selliseks, et suure tõenäosusega toimub lahutus. Eelmisest abielust on olemas kohtumäärus mille kohaselt tasun ilusasti kahe lapse elatisraha. Milline on maksimaalne summa mida kohus võib minult nõuda teise abielu lahutamise puhul (elatisraha lastele teisest abielust), ja kas kohus võtab aluseks asjaolu elatisraha arvestamisel, et isal on küll sissetulek üle keskmise (ca 3000eur) aga isal pole oma pinda kus elada, ja ta peab olema sunnitud leidma uurikorterit ja maksma vastavalt üüri kulud+kommunaalid+toit)? Sooviksin teada kas või ümbkaudu mis mind võib ees oodata? Kas on mingi piirmäär mis "ei laseks" isa sissetulekust maha arvutada?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Konkreetset summat, milline peaks olema antud olukorras elatis kahele lapsele, on keeruline öelda - see oleneb paljudest asjaoludest, nagu laste vajaduste suurus, mõlema vanema varanduslik olukord jms.
Kindlasti mängib rolli asjaolu, kui elatise maksjal on mitu ülalpeetavat, samuti võetakse arvesse seda, kui suured on lastele riiklikult makstavad toetused. Reeglina ei mõisteta Eestis elatist välja suuremas summas kui kehtiv miinimumelatis (s.o 292 eurot lapse kohta) ja pigem jääb elatise summa, eriti mitme ülalpeetava puhul, alla kehtiva miinimummäära.
Konkreetsema vastuse andmiseks peaks olema natuke rohkem informatsiooni ehk andmed laste tavapärase elulaadi kohta, samuti vanemate sissetulekute suuruste ja kohustuste osas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised kohustused tulenevad mulle lahutamisel, kui korter on minu lahusvara aga meie kaasvalduses?26.10.2021
Korter on abieluvaralepingu järgi minu lahusvara. Lepingus on ka kirjas, et nimetatud korter jääb minu ja abikaasa kaasvaldusesse ka pärast lepingu sõlmimist.
Millised kohustused sellest tulenevad mulle lahutuse korral?
Millised kohustused sellest tulenevad mulle lahutuse korral?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kokkulepe kaasvalduse kohta ei mõjuta Teie omandiõigust korteri suhtes - Teil on korteri ainuomanikuna õigus seda ainusikuliselt käsutada.
Kas ja milliseid kohustusi toob selline kokkulepe kaasa omavahelistes suhetes, on keeruline öelda, nägemata lepingu tervikteksti.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean elatist edasi maksma, kui kohtumäärusega on kompromiss määratud lapse täisealiseks saamiseni?26.10.2021
Tere,
kohtumäärusega aastast 2006 mõisteti minule, kui lapse isale, kohtulik kompromiss elatise tasumise osas kuni lapse täisealiseks saamiseni. Selle aasta varakevadel täitus lapsel 18 eluaastat. Laps on hetkel gümnasist/abiturient. Olen tänaseni tasunud elatist vastavalt kokkuleppele.
Küsimus: millised on minu edasised kohustused:
- kas mul kehtib endiselt vastavalt kohtumääruses kokkulepitud elatise summa tasumise kohustus või on kohtumäärus täies mahus kehtivuse kaotanud viidates faktile, et laps on täisealine?
- Kuna laps on täisealine, kuid siiski õpilane, kas on mul kohustus elatist tasuda kuni gümnaasiumi lõpetamiseni? Kas tuleb elatise määr uuesti kokku leppida.
- Või on elatise tasumine minu vabatahtlik valik ja õigusalaselt kohustusi pole?
Ette tänades!
kohtumäärusega aastast 2006 mõisteti minule, kui lapse isale, kohtulik kompromiss elatise tasumise osas kuni lapse täisealiseks saamiseni. Selle aasta varakevadel täitus lapsel 18 eluaastat. Laps on hetkel gümnasist/abiturient. Olen tänaseni tasunud elatist vastavalt kokkuleppele.
Küsimus: millised on minu edasised kohustused:
- kas mul kehtib endiselt vastavalt kohtumääruses kokkulepitud elatise summa tasumise kohustus või on kohtumäärus täies mahus kehtivuse kaotanud viidates faktile, et laps on täisealine?
- Kuna laps on täisealine, kuid siiski õpilane, kas on mul kohustus elatist tasuda kuni gümnaasiumi lõpetamiseni? Kas tuleb elatise määr uuesti kokku leppida.
- Või on elatise tasumine minu vabatahtlik valik ja õigusalaselt kohustusi pole?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtulahendiga on elatis väljamõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, lõppeb kohtulahendi alusel elatise maksmine lapse täisealiseks saamisel ja edaspidi kohalduvad ülalpidamiskohustuse täitmisele perekonnaseaduse vastavad sätted.
Kui täisealiseks saanud laps jätkab õpinguid (olgu selleks põhi-, kesk- või kõrgharidus), on tal õigus saada jätkuvalt vanematelt ülalpidamist, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Elatise summa oleneb täisealise lapse puhul lapse vajaduste suurusest - need on lapse igakuised ülalpidamiskulud, jagatuna vanemate vahel pooleks. Täisealise lapse elatisele ei kohaldu enam elatise miinimummäär, nagu see oli alaealise lapse elatise puhul. Täisealise lapse puhul arvestatakse ka seda, kas ta teenib mingis osas endale ise sissetulekut, selle arvelt väheneb vanemate panus.
Seega Teie poolt kirjeldatud olukorras lasub vanematel jätkuvalt kohustus anda lapsele ülalpidamist, kuid elatise suuruse aluseks tuleb võtta lapse igakuised ülalpidamiskulud, jagatuna pooleks vanemate vahel ja arvestades seejuures lapse enda võimalikke sissetulekuid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 16-aastane peab kohtuma ja suhtlema oma vanemaga, kui ta ise seda ei soovi?26.10.2021
Kas 16-aastane peab kohtuma ja suhtlema oma vanemaga, kellega ta ei soovi kohtuda ega suhelda? Kui vanem kohtu kaudu taotleb suhtlemist 16-aastasega?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus võib küll kindlaks määrata vanema ja lapse suhtluskorra, kuid kui laps on tugevalt vastu vanemaga suhtlemisele, ei ole võimalik ikkagi kohtumisi korraldada. 16-aastane on juba nii suur laps, et ma isiklikult ei näe võimalusi, kuidas vastu lapse tahtmist suhtlemiskorra täitmist tagada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on mõtet taotleda vanemlike õiguste ära võtmist põhjusel, et ta on joodik?14.10.2021
Tere, mul on elukaaslane joodik. Oleme vabaabielus. Soovin temast lahku minna. Meil on 1-aastane ühine laps. Kas mul on mõtet kohtu kaudu nõuda elatisraha lapsele? Asi on selles, et tal on osaline töövõimetus. Ta on fie ja ainuke ametlik sissetulek tal 250 euro toetus. Samas kas mul on õigus temalt ära võtta vanemate õigused põhjusega, et inimene on joodik?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetab kohus väga mõjuval põhjusel. Eelkõige võiks see kõne alla tulla olukorras, kus vanemal puudub täielikult huvi lapse käekäigu vastu ja ta ei soovigi lapse elus osaleda. Kui lahus elav vanem soovib lapse kasvatuses osaleda ja ta ei ole lapse hooldusõigust kuidagi kuritarvitanud, kohus reeglina vanemate ühist hooldusõigust täielikult ei lõpeta. Märgin ära, et ka ühise hooldusõiguse osalise/täieliku lõpetamise juures jääb lahus elavale vanemale õigus oma lapsega suhelda.
Kui aga lapse isa ei täida lapse suhtes ülalpidamiskohustust, on Teil võimalik pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Kohustus last ülal pidada lasub mõlemal tema vanemal. Kui suur oleks lapse isalt väljamõistetava elatise suurus, oleneb juba paljudest asjaoludest - seda mõjutab vanemate varanduslik olukord, lapse vajaduste suurus, riiklikult makstavad toetused jms.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minul kui eestkostjal on mingit õigust kaasa rääkida lapse kooli valiku osas või teevad seda koolid omavahel?27.09.2021
Tere!
Olen lapselapse eestkostja. Eestkostjaks sain kaks aastat tagasi. Kohtumäärus tuli paar päeva enne kooliaasta algust. Seetõttu ei olnud meie linnaosas enam vabu koolikohti. Laps tuli panna kesklinna, kuhu on lapsel pikk tee (mitmed suured ristmikud jne). Nüüd kui tahtsin panna lapse meie elukohale lähemale, sain koolist üllatava reaktsiooni osaliseks. Kool keeldus mulle dokumente väljastamast. Tingimuseks oli, et nemad kontrollivad teisest koolist kokkuleppe pidavust koolikoha olemasolu kohta. Kooli õppealajuhataja helistas teise kooli kuskil koridoris. Minule jäi teadmata kõne sisu ehkki teema puudutas otseselt mind. Tulles kabineti tagasi, teatati mulle, et teine kool meid vastu ei võta. Hiljem teatati mulle teisest koolist, et neil pole pakkuda sobivaid tugiteenuseid. Samas ei saa laps ka praegu vajalikke teenuseid koolist.
On minul kui eestkostjal mingit õigust kaasa rääkida? Või on selles otsustaja kool?
Olen lapselapse eestkostja. Eestkostjaks sain kaks aastat tagasi. Kohtumäärus tuli paar päeva enne kooliaasta algust. Seetõttu ei olnud meie linnaosas enam vabu koolikohti. Laps tuli panna kesklinna, kuhu on lapsel pikk tee (mitmed suured ristmikud jne). Nüüd kui tahtsin panna lapse meie elukohale lähemale, sain koolist üllatava reaktsiooni osaliseks. Kool keeldus mulle dokumente väljastamast. Tingimuseks oli, et nemad kontrollivad teisest koolist kokkuleppe pidavust koolikoha olemasolu kohta. Kooli õppealajuhataja helistas teise kooli kuskil koridoris. Minule jäi teadmata kõne sisu ehkki teema puudutas otseselt mind. Tulles kabineti tagasi, teatati mulle, et teine kool meid vastu ei võta. Hiljem teatati mulle teisest koolist, et neil pole pakkuda sobivaid tugiteenuseid. Samas ei saa laps ka praegu vajalikke teenuseid koolist.
On minul kui eestkostjal mingit õigust kaasa rääkida? Või on selles otsustaja kool?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie olete lapse eestkostja, lasub Teil nii õigus kui ka kohustus hoolitseda lapse heaolu eest (hooldusõigus). Teil kui lapse seaduslikul esindajal on seega õigus valida lapsele sobiv kool, kuid loomulikult oleneb see ka sellest, kas valitud õppeasutuses on lapsele koolikoht olemas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas varalahususe korral pärib abikaasa 1/3 minu varast?22.09.2021
Tere
Olen abielus, ühiseid lapsi meil ei ole, koos ei ela. Minul endal kaks last, temal ka kaks (täiskasvanud). Varasuhteks on varalahusus.
1. Kas olen õigesti aru saanud, et varalahususe korral pärib abikaasa 1/3 minu varast? Kui soovin enda korteri ainult oma lastele jätta, mida peaksin sellisel juhul tegema?
2. Kuna abikaasal puudub haigekassa kindlustus, siis kui teda peaks tabama tõsisem tervisehäda, kas siis minul on õigus haigla arvete tasumiseks kasutada tema vara või on mul kohustus neid arveid oma finantsidest maksta? Või lasub see kohustus ka tema lastel? Kui see kohustus lasub mul/lastel, siis mis oleksid võimalused, et saaksime selleks siiski tema vara kasutada?
Aitäh
Olen abielus, ühiseid lapsi meil ei ole, koos ei ela. Minul endal kaks last, temal ka kaks (täiskasvanud). Varasuhteks on varalahusus.
1. Kas olen õigesti aru saanud, et varalahususe korral pärib abikaasa 1/3 minu varast? Kui soovin enda korteri ainult oma lastele jätta, mida peaksin sellisel juhul tegema?
2. Kuna abikaasal puudub haigekassa kindlustus, siis kui teda peaks tabama tõsisem tervisehäda, kas siis minul on õigus haigla arvete tasumiseks kasutada tema vara või on mul kohustus neid arveid oma finantsidest maksta? Või lasub see kohustus ka tema lastel? Kui see kohustus lasub mul/lastel, siis mis oleksid võimalused, et saaksime selleks siiski tema vara kasutada?
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, testamendi puudumise korral pärib abikaasa Teie surma korral 1/3 Teie varast, seega võrdsetes osades Teie kahe lapsega. Kui Te soovite, et kogu Teie vara (või konkreetse osa sellest) pärivad Teie lapsed, on Teil võimalik teha vastavasisuline testament.
Ülalpidamist on õigus saada abivajaval isikul, kes ei ole võimeline ise enda ülalpidamise eest hoolitsema. Kui Teie abikaasal on olemas vahendid, mille eest katta oma ülalpidamiskulud, ei ole tal alust nõuda ülalpidamist oma abikaasalt ega ka lastelt. Kui abikaasale osutatakse tasulist teenust, esitatakse vastav tasunõue ikkagi temale, mitte tema lähedastele. Praktikas pöördutakse lähedaste poole näiteks olukorras, kus abivajav isik on paigutatud hooldekodusse ja tema rahalistest vahenditest ei piisa hoolduskoha eest tasumiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand