Perekonnaõigus

Lugu selline, et aastaid tagasi sai abikaasa nimel olev maja, mis on meil siiski koos abielu ajal ehitatud, antud pojale laenu tagatiseks korteri ostul, sai tehtud hüpoteek. Poeg ütles juba mõni aasta tagasi, et maja ei ole enam laenu tagatiseks, et ainult korter on nüüd tagatiseks. Abikaasa on vanemaks jäänud ja nüüd ta nõuab paberit, et maja ei ole enam tagatiseks ja tahab, et hüpoteek kustutatakse. Abikaasa arvutit ei kasuta.
Kuhu peaks pöörduma ja kes ütleks, et maja ei ole tagatiseks enam ja annaks ka paberi selle kohta ja kes saaks selle hüpoteegi kustutada.
Aitäh.

Tere,
mul on eelmisest kooselust 2-aastane laps. Lapse isal puudub ametlik töökoht, ta elab vanemate juures ning laps veedab temaga aega kahel päeval nädalas mõned tunnid ning nädalavahetuse ühel päeval täispika päeva. Laps elab püsivalt minuga, kõik igapäevased kulud sh ka riided, hügieen, transport jms ning lisaks lasteaia kuutasu 185 eur tasub minu uus elukaaslane.
Lapse isa vanemad kandsid algselt meievahelise kokkuleppe põhjal iga kuu 1.kpv 292 eurot elatisraha, aegajalt kandis lapse isa enda kontolt 292 eurot elatisraha, nüüd aga suvekuudel laekumisi ei tulnud ning andsin hagiavalduse elatise jaoks kohtusse, kohtuotsust ei ole siiani tulnud ja mitte laekunud kuude eest tegid maksed tagantjärgi vanavanemad. Vahepeal taas tulid laekumised vanavanematelt, siis lapse isalt ja seekord on jäänud 1 kuu maksmata taaskord. Ise olen töölt lapsehoolduspuhkusel kuni laps saab 3a, sissetulekud puuduvad, õpin ülikoolis ning minu enda ja minu lapse kulud katab uus elukaaslane. Milline on igakuist renti, kommunaalkulusid, transporti, riideid, lapse lasteaia kulu, kõiki igapäevaseid kulutusi arvesse võttes võimalik maksimaalne elatise summa, mida saaksin taotleda? Või kas üldse, kui lapse isal puudub sissetulek ning püsiv elukoht.

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 26 (6) ütleb: Kui laps on sündinud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse §-s 21 sätestatud kunstliku viljastamise tulemusena, asendab mehe nõusolek naise kunstlikuks viljastamiseks isaduse omaksvõtu avaldust.
Kas see tähendab, et nõusoleku andnud seemneraku doonor kantakse automaatselt lapse isana sünni registreerimisel Rahvastikuregistrisse ja sellega on õigus ka elatise nõuet talle esitada? Või kohaldub siin ikkagi perekonnaseaduse §84 (2): Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.
Kas notariaalne kokkulepe tulevase lapse ema ja doonori vahel oleks üheks võimaluseks kaitsta doonori õiguseid, kes ei ole abikaasa ega elukaaslane?

Tere! Mul 2 last. Laste isast lahutasin 10 a tagasi. Ta elatist ei ole kunagi maksnud ega lastega ei suhtle juba 9 aastat. Mul on ainuhooldusõigus. Olen uuesti abielus, abikaasa tahab lapsed lapsendada. Ta õpib välismaal ja tuleb tagasi 5 kuu pärast.
Mõeldes nüüd lapsendamise peale - kas mul oleks mõistlik juba praegu taotleda bioloogiliselt vanemalt hooldusõiguse täielikku äravõtmist, et kui abikaasa tuleb Eestisse tagasi, oleksid lapsed juba lapsendamiseks n-ö vabad? Bioloogilise vanema asukohta, kontakte ma ei tea, seega nõusolekut ma ei saa küsida. Või peaks see toimuma üheaegselt koos lapsendamisega?

Minu laps (Eesti kodanik) elab püsivalt lapse emaga (Ungari kodanik) Ungaris. Nüüd on tekkinud alus elatise suuruse muutmiseks. Mis kohtusse pean pöörduma – kas Eesti kohtusse, kus oli tehtud otsus elatise maksmise ja suuruse kohta, või Ungari kohtusse (läbi Justiitsministeeriumi), kus laps püsivalt elab? Aitäh.

Tere. Olukord on väga keeruline, seega ma ei teagi kust alustada. Mina ja mu seaduslik abikaasa elame abikaasa korteris, mis on enne abielu ostetud (laenu ei ole). Meil on abikaasaga ühine laps, kes on 2,6 aastane ja käib lasteaias. Mina alles alustasin taas tööd peale lapsehoolduspuhkust. Minu ülalpeetavaks on veel meiega koos elav tütar, kes on minu endisest suhtest, ning ta on 18.a. kuid on endiselt minu ülalpeetav, kuna ta õpib. Tema isa toetab teda elatusrahaga, mis läheb talle otse.
Mu abikaasal on ka endisest suhtest tütar, kes käib põhikoolis. Abikaasa töötas aasta tagasi soomes, ning maksis oma esimesele tütrele nagu kord ja kohus elatist. Siis aga tuli ta soomest tagasi Eestisse tööle, ja siin vähenesid sissetulekud oluliselt. Sellest hetkest soovis aga tema esimene tütar pool ajast elada isaga. See sai kokkulepitud koos lastekaitsetöötajaga ning lapse enda soovil. Laps on 13.a. tal on meil oma isiklik tuba ning kõik elamiseks vajalik. Tema emaga sai kokku lepitud, et tüdruk hakkab elama nädal meil ja nädal ema juures. Seda siis alates 2019.a. oktoobrist. Ning nad leppisid lapse emaga kokku nii, et lapse kulud (trennid jms.) maksavad üle kuu võrdselt. Ühel kuul isa ja teisel kuul ema. Igakuised kindlad kulud tulid ca 100 eurot, pluss sinna siis eluaseme kulud, ja toit, ning taskuraha ja muud ettenägematut ning riided. Kuid nüüd, ema ei taha enam tütart isa juurde lubada, kuna paaril korral ei ole isa nädalavahetusel kodus olnud, kui tütar meil elab. Vaid jäi koos minuga sel ajal ning oma väikse õega. Seoses sellega esitas ema nüüd isa vastu kohtule hagi ja nõuab elatisraha 292 euro suuruses, põhjendusega, et ta ei täida oma ülalpidamiskohustust. Küsimus on, kas ta saab ikka nii suurt summat reaalselt küsida? Samas isa täitis oma kohust ülalpidamise osas, ning meie ühine tütar on samuti ülalpeetav, ja kui meil kulud maha arvata, siis ei jää praktiliselt elamiseks midagi kätte! Ning hagis on vaja ära tuua abikaasa tulud ja kulud ning ka abikaasaga koos elavate pereliikete tulud ja kulud. Kas mina oma miinimumpalka teenides ja oma kahte tütart ülevalpidades, peaksin siis abikaasa esimesele tütrele elatusraha maksma?

40 aastat kestnud abielu on lahutamisel. Ees seisab ühisvara jagamine. Maja sai abikaasa abielu ajal kinkelepinguga, korter on ämma oma. Oman sissekirjutust korteris. Nende väidete põhjal ei kuulu peale lahutust minule midagi. Abikaasa nõuab korteris edasi elamiseks selle välja ostmist. Kuidas peaksin talitama, et mitte tänavale jääda?

Kuidas käituda olukorras, kus lapsed on siiani elanud emaga ja laste isa maksnud elatist ette nähtud miinimumsumma ulatuses. Nüüd aga on kavas, et lapsed elaksid alaliselt isa juures? Kas tuleks esitada hagiavaldus elatise kokkuleppe muutmiseks? Kuidas olla kindel, et kohus võtab arvesse sissetulekute suurust?

Lapsed (1-aastane ja 1-kuune) võeti perest ära ning 2012. aastal võeti mõlemalt vanemalt hooldusõigus täielikult ära. Laste isa otsis lastega kontakti, kuid sotsiaalosakond ei andnud informatsiooni laste asukohast, kuigi kohtuotsuse järgi ei olnud suhtlus keelatud ega suhtlemiskeeld kohaldatud. Laste ema ei suhelnud lastega ja ei olnud ka selles huvitatud. Nüüd jõudis isa arusaamiseni, et ilmselt tema ja laste õigust omavaheliseks suhtlemiseks rikuti kunagi sotsiaalosakonna ametnike poolt. Sellest ajast pole isa oma lapsi näinud ja ei tea nende saatusest midagi. Mida saab laste isa ja mis järjekorras ette võtta selleks, et saada ikkagi mingid infot laste kohta ja uurida, miks ja mis põhjusel keelati talle kunagi sotsiaalosakonna ametnike poolt suhelda lastega? Isa sooviks taastada hooldusõigust, kuid kardab et lapsed on ammu lapsendatud. Kas ja kuhu saab esitada avaldust sotsiaalosakonna ametnike tegevuse uurimiseks?

Esimeses kohtumääruses on kirjas, et mina maksan igakuise elatusrahana alates 15 jaanuarist 2007 summas 1800 kroon, see otsus oli 29.11.2007 tehtud. Uue otsuse järgi on kirjas et alates 31.01.2020 tasun mina jooksva kalendrikuu eest hiljemalt selle kuu 10 kuupäevaks 185 eur. Teine otsus on tehtud 20.10.2020. Siiani oli minu ülalpidamiskohustus täitemenetluses, mistõttu elatise maksmise tegi minu tööandja ja kohtutäitur ning mina ei tea mille kuu eest olid makstud. Soovin teada juristi arvamust, ei usu kohtutäituri kompetentsuses. Alates novembrist maksan elatist iseseisvalt. Küsimus on selles, et novembris mille kuu eest mina pean maksma ning mis kuu pean märkima panga selgitusse? Samuti minu laps saab 18 aastaks 01.06.2022 ning millal pean viimast korda maksma elatist lähtudes eeltoodud andmetest mitme otsuste kohta?