Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas poja täisealiseks saamisega kaob elatisraha alampiir, st. 292 eurot kuus?20.01.2021

Tere
Olen oma pojale maksnud elatisraha seadusega ettenähtud määras. Nüüd on poeg täisealine kuid jätkab õpinguid gümnaasiumis st. pean elatisraha maksmist jätkama. Kas poja täisealiseks saamisega kaob elatisraha alampiir, st. 292 eurot kuus? Elatisraha maksan kokkuleppel, see ei ole kohtu poolt välja mõistetud.
Kas saan makstavat elatise summat ise vähendada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Täisealise lapse puhul puudub elatise alammäär - elatise suurus oleneb lapse vajadustest. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada lapse igakuised vajadused ja jagada summa pooleks - pool jääb lapsega koos elava vanema kanda ja pool jääb lapsest lahus elava vanema kanda elatise maksmise teel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas toimub elatisvõla tühistamine?12.01.2021

Tere. Maksan regulaarselt elatist lapsele. Oli aeg kui olin töötu või liiga madala palgaga, mistõttu tekkis elatise võlg. Lapsel hetkel on 16 aastat. Lisaks on minul veel 2 last ülalpidamiseks. Olin töötu 2008 aastal ning 2015 aastal. Kas seda võlga on võimalik vähendad, sest on aegunud? Millal ning kuidas seda tehakse? Kas seadus elatise aegumise kohta ongi põhjus võlga tühistamiseks või menetlusel vaadatakse läbi ka põhjusi miks tekkis see võlg?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapse ülalpidamise kohustuse nõude aegumistähtaeg on kümme aastat alates iga üksiku kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast. Alaealisele lapsele välja mõistetud elatise nõude aegumise küsimuses on oluline aga teada erinormi, mille kohaselt vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega antud olukorras elatisvõlgnevuse aegumisele tugineda ei ole võimalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas notaris kinnitatud elatise summa muutub ka kui riiklik määr muutub?12.01.2021

Tere
Kust võiksin saada infot või teavet muutuva olukorra ees. Kasvatan üksi oma lapsi peale lahutust, peale lahutust sai notaris kokku lepitud notariaalselt, et elatise summaks jääb eesti miinimumpalk ja seda vastavalt nii kui tõuseb ka see mis siiani iga aasta tõusnud siis ka tõuseb see automaatselt see aasta ei tõuse ja mais on üldse muutused ees, kas see puudutab ka siis mind kuigi notariaalselt sai kokku lepitud summa ja hetkel maksab ta 584 2 lapsele kokku seega 292 eurot laps. Kuidas nüüd edasi arvutatakse maist sest lapsed isa juures kordagi ei ööbi ega ela kohtuvad vaid. Äkki saate aidata. Kas muutub ka minul elatise summa siis või ei kui oleme notaris kinnitanud kuidas kord on.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui notariaalse kokkuleppega on määratud elatise summaks kehtiva alampalga suurus, siis uue elatise regulatsiooni jõustumine teie kokkuleppe kehtivust ei mõjuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ühisvara lepingut saab muuta ka varalahususlepinguks, kuna ostsime maja üksnes minu eluaseme müügi rahast?07.01.2021

Tere, abiellusime ja tegime ühisvara lepingu, kas seda saab ka muuta varalahususlepinguks?
Nimelt sai ostetud maja minu eluaseme müügist, (enne seda oli korter minu oma) ja maja ostuks võtsin ka mina pangast väikelaenu. Mees pole maja ostule sentigi kulutanud, kas mul on õigus saada maja täielikult endale?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui olete abielludes valinud vararežiimiks varaühisuse, on võimalik abieluvaralepinguga määrata edaspidi vararežiimiks varalahusus, sealhulgas on võimalik määrata konkreetsete esemete kuulumine ühe poole lahusvara hulka. Abieluavarlepingu sõlmimine eeldab aga mõlema poole vastavat tahet.

Kehtib ka perekonnaseadusest tulenev põhimõte, et ühe abikaasa lahusvaraga tehtud tehingu alusel omandatud esemed kuuluvad selle abikaasa lahusvara hulka. Siiski võib tekkida olukord, et abielu kestel eseme väärtuse kasvamine toob kaasa õiguse hüvitisele mitteomanikuks olevale abikaasale.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa võib omaalgatuslikult maksta vähem elatisraha kuna laps viibis temaga mõne päeva kuus?17.12.2020

Tere
Lapse püsiv elukoht on minuga, kuid isa juures käib ca 6 päeva kuus nädalavahetustel. Nüüd otsustas isa aga järsku maksta mulle elatusraha see kuu 100 eurot vähem kuna laps oli ju temaga 6 päeva. Kas tal on sellist õigust oma vaatamise järgi ise mulle elatisraha vähem maksta? Või peab ta mulle tõendama kus nad käisid või mida ostis, et sellised väljaminekud olid? Laps on 3-aastane. Ja kas isal on õigus ka minu käest nõuda tšekke ja tõendusmaterjale lapse peale läinud kulutuste kohta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Te pole kahjuks täpsustanud, kas isa maksab elatisraha omavahelise kokkuleppe või kohtulahendi alusel - kui kohtulahendi (või ka notariaalse kokkuleppe) alusel, ei ole elatist maksval vanemal õigust teha omaalgatuslikult mahaarvamisi ja Teil on õigus pöörduda saamata jäänud elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole.

Kui tegemist on omavahelise lihtkirjaliku või suulise kokkuleppega, ei ole võimalik algatada täitemenetlust, kuid mahaarvamine oleks pidanud siiski toimuma vanemate kokkuleppel. Elatisest mahaarvestuse tegemiseks annab alust see, kui lahus elav vanem teeb lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi sellel ajal, kui laps parasjagu tema juures viibib.

Seadus ei kohusta vanemat esitama kuludokumente elatise kasutamise kohta, kuid selleks, et sõlmida mõlemale vanemale sobiv kokkulepe, tuleks vanematel kokku arvutada igakuiselt lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused ja selle alusel arvutada välja lahus elava vanema poolt makstava elatise suurus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui abikaasa tahab paberit, et maja ei ole enam tagatiseks ja et hüpoteek kustutataks?07.12.2020

Lugu selline, et aastaid tagasi sai abikaasa nimel olev maja, mis on meil siiski koos abielu ajal ehitatud, antud pojale laenu tagatiseks korteri ostul, sai tehtud hüpoteek. Poeg ütles juba mõni aasta tagasi, et maja ei ole enam laenu tagatiseks, et ainult korter on nüüd tagatiseks. Abikaasa on vanemaks jäänud ja nüüd ta nõuab paberit, et maja ei ole enam tagatiseks ja tahab, et hüpoteek kustutatakse. Abikaasa arvutit ei kasuta.
Kuhu peaks pöörduma ja kes ütleks, et maja ei ole tagatiseks enam ja annaks ka paberi selle kohta ja kes saaks selle hüpoteegi kustutada.
Aitäh.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Hüpoteegi kustutamiseks on vajalik pöörduda notarisse, nii hüpoteegiga koormatud kinnisvara omanikul kui ka hüpoteegipidajal (ehk pangal). Seega tuleks abikaasal pöörduda notaribüroo poole, kust antakse vajalikku infot vastava toimingu tegemiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Millist elatist saan nõuda võttes arvesse kommunaalkulusid, transporti, riideid, lapse lasteaia kulu jm?19.11.2020

Tere,
mul on eelmisest kooselust 2-aastane laps. Lapse isal puudub ametlik töökoht, ta elab vanemate juures ning laps veedab temaga aega kahel päeval nädalas mõned tunnid ning nädalavahetuse ühel päeval täispika päeva. Laps elab püsivalt minuga, kõik igapäevased kulud sh ka riided, hügieen, transport jms ning lisaks lasteaia kuutasu 185 eur tasub minu uus elukaaslane.
Lapse isa vanemad kandsid algselt meievahelise kokkuleppe põhjal iga kuu 1.kpv 292 eurot elatisraha, aegajalt kandis lapse isa enda kontolt 292 eurot elatisraha, nüüd aga suvekuudel laekumisi ei tulnud ning andsin hagiavalduse elatise jaoks kohtusse, kohtuotsust ei ole siiani tulnud ja mitte laekunud kuude eest tegid maksed tagantjärgi vanavanemad. Vahepeal taas tulid laekumised vanavanematelt, siis lapse isalt ja seekord on jäänud 1 kuu maksmata taaskord. Ise olen töölt lapsehoolduspuhkusel kuni laps saab 3a, sissetulekud puuduvad, õpin ülikoolis ning minu enda ja minu lapse kulud katab uus elukaaslane. Milline on igakuist renti, kommunaalkulusid, transporti, riideid, lapse lasteaia kulu, kõiki igapäevaseid kulutusi arvesse võttes võimalik maksimaalne elatise summa, mida saaksin taotleda? Või kas üldse, kui lapse isal puudub sissetulek ning püsiv elukoht.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatise summa oleneb lapse igakuistest vajadustest, seega ma ei saa Teile nimetada konkreetset elatise suurust, mida lapse isa peaks tasuma. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse kokku lapse igakuised ülalpidamiskulud (eelkoõige eluasemekulud, toit, lasteaiaga seotud kulud, riided-jalanõud, meelelahutus, tervishoid jms) ja jagatakse need pooleks - pool jäävad last kasvatava vanema kanda ja pool peaks tasuma lapsest lahus elav vanem elatisena. Seejuures peaks elatise summa arvutamisel arvestama ka seda, kui suured on lapsele makstavad riiklikud toetused ja kui palju veedab laps aega teise vanamaga (kes teeb sellel ajal lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi).

Seega tuleks elatise summa kindlaksmääramisel koostada lapse igakuiste vajaduste alusel võimalikult täpne kulukalkulatsioon ja saadud tulemus pooleks jagada, arvestades ka eelpool nimetatut.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas notariaalne kokkulepe lapse ema ja spermadoonori vahel on võimaluseks kaitsta doonori õiguseid, kes ei ole abikaasa ega elukaaslane?19.11.2020

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 26 (6) ütleb: Kui laps on sündinud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse §-s 21 sätestatud kunstliku viljastamise tulemusena, asendab mehe nõusolek naise kunstlikuks viljastamiseks isaduse omaksvõtu avaldust.
Kas see tähendab, et nõusoleku andnud seemneraku doonor kantakse automaatselt lapse isana sünni registreerimisel Rahvastikuregistrisse ja sellega on õigus ka elatise nõuet talle esitada? Või kohaldub siin ikkagi perekonnaseaduse §84 (2): Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.
Kas notariaalne kokkulepe tulevase lapse ema ja doonori vahel oleks üheks võimaluseks kaitsta doonori õiguseid, kes ei ole abikaasa ega elukaaslane?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Siin tuleb eristada naise kunstlikku viljastamist konkreetse mehe seemnerakkudega (kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 21) ja naise kunstlikku viljastamist doonori seemnerakkudega (sama seaduse § 22). Kui tegemist on konkreetse mehega, siis tõepoolest loetakse laps põlvnevaks mehest, kes on andnud oma nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks. Sellisel juhul tekivad mehel lapse sünniga lapse suhtes ka vanemlikud õigused ja kohustused, sealhulgas lapse ülalpidamiskohustus. Perekonnaseadus ei anna võimalust välistada lapse ülalpidamisnõuet - vanemad võivad küll sellekohase kokkuleppe sõlmida, kuid see on õigustühine.

Perekonnaseaduse § 84 lõige 2 kaitseb anonüümse spermadoonori õigusi, konkreetse mehe seemnerakkudega kunstliku viljastumise puhul antud säte ei kehti.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas isalt hooldusõigus täielikult ära võtta, et minu uus mees saaks lapsed lapsendada?17.11.2020

Tere! Mul 2 last. Laste isast lahutasin 10 a tagasi. Ta elatist ei ole kunagi maksnud ega lastega ei suhtle juba 9 aastat. Mul on ainuhooldusõigus. Olen uuesti abielus, abikaasa tahab lapsed lapsendada. Ta õpib välismaal ja tuleb tagasi 5 kuu pärast.
Mõeldes nüüd lapsendamise peale - kas mul oleks mõistlik juba praegu taotleda bioloogiliselt vanemalt hooldusõiguse täielikku äravõtmist, et kui abikaasa tuleb Eestisse tagasi, oleksid lapsed juba lapsendamiseks n-ö vabad? Bioloogilise vanema asukohta, kontakte ma ei tea, seega nõusolekut ma ei saa küsida. Või peaks see toimuma üheaegselt koos lapsendamisega?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kõigepealt tuleks ikkagi välja selgitada laste isa asukoht ja kontaktid ning küsida laste isa seisukohta lapsendamise suhtes - võibolla on laste isa sellega nõus, mis oleks kõige Teie jaoks kõige mõistlikum lahendus.

Kui ka pöörduda kohtusse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kaasatakse menetlusse igal juhul laste bioloogiline isa, mis tähendab seda, et tema asukoht tuleb nii või naa kindlaks teha. Seega soovitan Teil ikkagi alustada sellest, et selgitate välja laste isa elukoha ja kontaktandmed.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis kohtusse pöörduda elatise muutmiseks, kui laps ja mina eesti kodanikud, ema aga Ungari kodanik ja elab lapsega seal?17.11.2020

Minu laps (Eesti kodanik) elab püsivalt lapse emaga (Ungari kodanik) Ungaris. Nüüd on tekkinud alus elatise suuruse muutmiseks. Mis kohtusse pean pöörduma – kas Eesti kohtusse, kus oli tehtud otsus elatise maksmise ja suuruse kohta, või Ungari kohtusse (läbi Justiitsministeeriumi), kus laps püsivalt elab? Aitäh.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse alaline elukoht on Ungaris, on vaidluse lahendamiseks pädev Ungari kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand