Perekonnaõigus
Küsimus: Kas abielulahutuse korral on poja abikaasal õigus ka minu poolt pojale kingitud maakodule?24.03.2022
2021 aastal sai minu poeg kinkelepinguga endale minule kuulunud maakodu, seal elame koos abikaasaga. Pojal on Tartus kolmetoaline korter, kus elab tema koos abikaasa ja kahe alaealise lapsega. Abielu on kestnud 32 aastat.
Kas abielulahutuse korral on poja abikaasal õigus ka minu poolt kingitud maakodule? Kas poeg saab teha uue kinkelepingu minule või minu abikaasale?
Kas abielulahutuse korral on poja abikaasal õigus ka minu poolt kingitud maakodule? Kas poeg saab teha uue kinkelepingu minule või minu abikaasale?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kinke teel omandatu on abikaasa lahusvara, seega Teie poolt kingitud maakodu on Teie poja lahusvara ja ühisvararežiimi lõppemisel abikaasaga jagamisele ei kuulu. Erand võib olla olukorras, kus Teie poeg on sõlminud oma abikaasaga abieluvara lepingu, millega on maakodu määratud abikaasade ühisvara hulka.
Maakodu ainuomanikuna on Teie pojal igal ajal õigus kinnistut edasi kinkida nii Teile kui ka Teie abikaasale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on üldse mingi lootus saada elatisraha, kui laste isa on 100% töövõimetu?15.03.2022
Tere, Olin abielus 23 a, lahutus jõustus oktoober 2021a. Abielust sündis 4 last, neist kaks on veel alaealised (9a terve laps ja 3a sügava puudega laps).
Laste isa on 100% töövõimetu, kas mul on üldse mingi lootus saada elatisraha meie lastele? Kas sellisel juhul riik kuidagi aidata ei saa?
Laste isa on 100% töövõimetu, kas mul on üldse mingi lootus saada elatisraha meie lastele? Kas sellisel juhul riik kuidagi aidata ei saa?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldreeglina ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ja seda ka olukorras, kus vanemal on tuvastatud osaline/täielik töövõimetus.
Loomulikult on olukord äärmiselt keeruline siis, kui töövõimetuse tõttu ei ole vanemal võimalik üleüldse endale sissetulekut teenida (töövõimetus ei too alati kaasa seda olukorda). Hetkel ei ole selle kohta infot, kas vanem töötab vaatamata tuvastatud töövõimetusele või on tema ainukeseks sissetulekuks riigipoolne toetus, seega on keeruline öelda, millises summas võiks kohus elatisraha välja mõista (seda loomulikult juhul, kui vanemad omavahel kokkuleppele ei saa). Kui kohus mõistab elatise välja, aga laste isa elatist tasuma ei hakka, on võimalik saada riigipoolset elatisabi.
Muid võimalusi saada riigipoolset abi, palun uurige Sotsiaalkindlustusametist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui laps saab 2. kuupäeval 18-aastaseks, kas siis selle kuu eest pean maksma ikka elatist, või üksnes 2 päeva eest?15.03.2022
Tere! Laps saab 02.07.22 18-aastaseks. Kohtu poolt on määratud elatisraha summas 200 eurot kuni lapse 18-aastani ehk kuni 02.07.2022. Iga kuu peab elatist maksma hiljemalt 10 kuupäevaks. Maksan nii, et näiteks augustis maksan hiljemalt 10 augustini. Juhul kui laps saab 2 juulil 18-aastaseks, siis mina ei pea juuli eest maksma elatist? Võin pean arvutama ning maksta 2 päeva eest, mis juulis laps veel ei olnud 18-aastane?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui maksate elatist jooksvalt iga kuu eest, siis tuleks viimane elatise makse teha juulis 2022, kahe kalendripäeva eest (arvutada välja elatise summa kahe päeva eest).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on võimalik iseseisvalt midagi selleks teha, et algatada eestkoste lõpetamine?25.02.2022
Tere.
Olen 19-aastane neiu, kellele on määratud piiratud teovõime ja kohtu poolt ka eestkostja juba enne täisealiseks saamist, olen määratud saama SKA poolt erihoolekandeteenust (kogukonnas elamine), kuid nii mina kui ka minu erihoolekandeteenust osutava asutuse juhataja oleme seda meelt, et minu eestkoste pole põhjendatud, et võiksin elada täiesti iseseisvat elu. Siit ka minu küsimus: Kas mul on võimalik iseseisvalt midagi selleks teha, et algatada eestkoste lõpetamine? Ja kuidas mul oleks võimalik seda asja ajada, milliseid blankette jms asju ma selle jaoks vajan?
Olen 19-aastane neiu, kellele on määratud piiratud teovõime ja kohtu poolt ka eestkostja juba enne täisealiseks saamist, olen määratud saama SKA poolt erihoolekandeteenust (kogukonnas elamine), kuid nii mina kui ka minu erihoolekandeteenust osutava asutuse juhataja oleme seda meelt, et minu eestkoste pole põhjendatud, et võiksin elada täiesti iseseisvat elu. Siit ka minu küsimus: Kas mul on võimalik iseseisvalt midagi selleks teha, et algatada eestkoste lõpetamine? Ja kuidas mul oleks võimalik seda asja ajada, milliseid blankette jms asju ma selle jaoks vajan?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus võib TsMS § 529 lõike 1 alusel eestkoste lõpetada, kui eestkostja määramise alused on ära langenud. Selleks, et kohus asja arutada saaks, peaksite Te kohtule sellest teada andma, esitades kohtule vastava avalduse.
Avalduse peaksite ise koostama, selgitades kohtule põhjalikult eestkoste lõpetamise aluseks olevaid asjaolusid. Avaldusele võiks lisada ka erihoolekandeteenust osutava asutuse juhataja kirjalikud selgitused. Kohus arutab eestkosteasju hagita menetluses - avalduselt tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean nõustuma isa nõudega, et laps tema leibkonda arvestataks?21.02.2022
Laste isaga 2 last. Lapsetoetus laekub minu arvele. Lapsed on nädal ühe ja nädal teise vanemaga. Kuna minule laekub lastetoetus, katan kõik lasteaia, kooli, huvitegevuse, väljasõitude, jalgrataste, kooliasjade, õueriiete kulud. Kuna olen saamas uue elukaaslasega kolmandat last ja sellest tulenevalt ka lasterikka pere toetust, nõuab vanemate laste isa, et üks lastest tuleb määrata tema leibkonda, et tema saaks kõik lapsega seotud toetused endale.
Kas ma pean sellega nõustuma? 4 lahusoldud aastast 3 kasvatasin lapsi sisuliselt üksi. Millised on võimalikud kompromisslahendused?
Kas ma pean sellega nõustuma? 4 lahusoldud aastast 3 kasvatasin lapsi sisuliselt üksi. Millised on võimalikud kompromisslahendused?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riiklikult makstavate lapsetoetuste arvelt on võimalik katta laste vajadusi, mis omakorda vähendab vanemate endi panust laste ülalpidamisse. Lapsetoetus ja lasterikka pere toetus ei ole selle vanema nö lisasisstulek, kes neid toetusi saab, vaid peaks toetama mõlemaid vanemaid lapse ülalpidamisel. Seega mida suuremad on riiklikult makstavad toetused, seda "kasulikum" on see mõlemale vanemale - kui laste isal ei ole rohkem lapsi peale Teie ühiste, siis ei oleks toetuste saaja muutmine mõistlik samm.
Mina soovitaksin Teil ja laste isal kokku arvutada kõik kulutused, mis te ühiste laste ülalpidamiseks teete ja seejärel analüüsida, millised kulutused on võimalik katta riiklikult makstavate peretoetuste arvelt. Tõenäoliselt ongi tulemuseks see, kõikvõimalikud lasteaia- ja kooliga seotud kulutused, huvitegevuse kulud ja muud Teie poolt nimetatud kuluartiklid saab katta toetustega ning mõlema poole kanda jäävad laste elamiskulud ajal, mil nad viibivad suhtluskorra järgi vanemaga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas hinnata ja kindlaks teha kuus lapsele kuluvat summat?16.02.2022
Kohtus elatise suurendamine. Selleks peab nõudja ära tõestama oma sissetuleku. Lisaks oma sissetulekule soovib siis lapse ema sissetulekuks arvata ema ja õdede antud nn. rahad. Kuidas sellele reageerida? Lapse ema väidab, et tal on seoses lapsega suured väljaminekud. Ühes kuus lapsele vähemalt 600 - 800 eurot! Ja seda igakuiselt.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurendamiseks on alust olukorras, kus lapse vajadused on kasvanud. Kui tegemist ei ole just lapse tervislikust olukorrast tuleneva ootamatu ülalpidamiskulude kasvuga, eeldab kasvanud ülalpidamiskulu üldjuhul ka vanema suurenenud sissetulekut ja sellest tulenevalt lapse tavapärase elulaadi tõusu. Minu hinnangul ei saa lugeda vanema sissetuleku suurenemiseks lähedaste toetusi.
Täpsema tagasiside andmiseks peaksin tutvuma kohtudokumentidega - elatise suurendamisel mängivad rolli mitmed erinevad asjaolud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vähendada fikseeritud elatisraha ja kuidas vanemlikke õigusi tagasi taotleda?10.02.2022
Tere. Vana seaduse järgi on mul välja arvutatud elatis ühele lapsele 292 eurot, sooviksin seda muuta ehk vähendada kuna mul on juures nüüd veel 2 ülalpeetavat. Lisaksin ka, et mult võeti ära vanemlikud õigused, kuidas neid tagasi saada, soovin teada kuidas kirjutada kohtule kiri, kas vabas vormis ja mida sinna lisada või kuhu pöörduda abi saamiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks tuleb pöörduda hagiavaldusega kohtu poole. Kui suur võiks olla elatise uus suurus, oleneb paljudest asjaoludest - selleks tuleb asjaolusid põhjalikult analüüsida.
Ka ühise hooldusõiguse taastamiseks tuleb pöörduda kohtu poole, esitades selleks vastava avalduse.
Nii elatise vähendamise hagi kui ka hooldusõiguse taastamise avaldus peavad olema korrektses vormis, sisaldades nii põhjalikku asjaolude kirjeldust kui ka selget nõuet, vajadusel tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Võimalusel soovitan kasutada nende dokumentide korraktsel vormistamisel (ja ka kohtus esindamisel) spetsialisti abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui ekskaasa tahab saada pensionile lisaraha laste pealt, samas pole kunagi neid kasvatanud?04.02.2022
Tere,
Pöördun Teie poole küsimusega kuna ei oska kusagile mujale pöörduda. Kui eksabikaasa hakkab pensionile minema ja soovib laste pealt (keda ta pole üldse kasvatanud) pensionilisa nõudes minult nüüd allkirja avaldusele selle taotlemiseks. Meil on 2 last ja lapsi ta kasvatanud ei ole. Esimese lapsega elasime tema juures ainult 8 aastat ja hiljem ta kirjutas meid lihtsalt lastega sealt elamisest välja. Kasvatusest pole üldse osa võtnud ja vabatahtlikult alimente ka maksnud ei ole. Lõpuks sain kohtu kaudu alimendid siiski peale. Nüüd aga hakkab ekskaasa nõudma minult allkirja, et saada pensionile lisaraha laste pealt, kes pole tema juures üldse elanud ja kasvanud. Kuidas nüüd toimida sellise asjaga?
Pöördun Teie poole küsimusega kuna ei oska kusagile mujale pöörduda. Kui eksabikaasa hakkab pensionile minema ja soovib laste pealt (keda ta pole üldse kasvatanud) pensionilisa nõudes minult nüüd allkirja avaldusele selle taotlemiseks. Meil on 2 last ja lapsi ta kasvatanud ei ole. Esimese lapsega elasime tema juures ainult 8 aastat ja hiljem ta kirjutas meid lihtsalt lastega sealt elamisest välja. Kasvatusest pole üldse osa võtnud ja vabatahtlikult alimente ka maksnud ei ole. Lõpuks sain kohtu kaudu alimendid siiski peale. Nüüd aga hakkab ekskaasa nõudma minult allkirja, et saada pensionile lisaraha laste pealt, kes pole tema juures üldse elanud ja kasvanud. Kuidas nüüd toimida sellise asjaga?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Pensionilisa kasutamise peaksid vanemad omavahel kokku leppima. Kui laste isa laste kasvatuses osalenud ei ole ja Teie arvates ei oleks pensionilisa saamine õiglane, ei pea Te talle vastavat nõusolekut andma.
Täpsema informatsiooni saamiseks soovitan pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatise arvutamiseks peaks kokku arvestama tunnid ja ööpäevad mil laps oli minu juures?27.01.2022
Tere
Meil on sõlmitud kohtus suhtluskord. Laps on iga teine nädalavahetus minu juures ja pool suvevaheajast (2nädalat isa ja 2 nädalat ema juures jne kuni suve lõpuni). Kuidas arvestada elatise suurust? Mina saan nii aru, nädalavahetus algab kell 18.00 reede õhtul ja kell 8.00 viin lapse esmaspäeval kooli (see on suhtluskorras määratud). Nädalavahetuse pikkus on seega 62 tundi. Aastas oli laps minu juures 22 nädalavahetust seega 62 x 22 saan 1362 tundi. Jagan 24-ga, saan ümmarguselt 56 ööpäeva. Suvel oli laps minu juures 42 ööpäeva, käisin lapsega kahel reisil 8 ja 15 ööpäeva pluss suur reede oli laps minu juures. Seega kõik need kokku liites oli laps minu juures 122 ööpäeva. Jagan siis 12 kuuga läbi ja saan, et keskmiselt on laps 10 ööpäeva kuus minu juures. Kas nii peaks siis seda arvutama, kalkulaatori järgi oleks siis elatissumma 71,14, kas ma pean siis maksma seda summat terve 2022 aasta ja siis 2023 aasta alguses jälle 2022 aasta ööpäevad kokku lugema ja siis saan teada millise summa ma 2023 aastal pean maksma.
Meil on sõlmitud kohtus suhtluskord. Laps on iga teine nädalavahetus minu juures ja pool suvevaheajast (2nädalat isa ja 2 nädalat ema juures jne kuni suve lõpuni). Kuidas arvestada elatise suurust? Mina saan nii aru, nädalavahetus algab kell 18.00 reede õhtul ja kell 8.00 viin lapse esmaspäeval kooli (see on suhtluskorras määratud). Nädalavahetuse pikkus on seega 62 tundi. Aastas oli laps minu juures 22 nädalavahetust seega 62 x 22 saan 1362 tundi. Jagan 24-ga, saan ümmarguselt 56 ööpäeva. Suvel oli laps minu juures 42 ööpäeva, käisin lapsega kahel reisil 8 ja 15 ööpäeva pluss suur reede oli laps minu juures. Seega kõik need kokku liites oli laps minu juures 122 ööpäeva. Jagan siis 12 kuuga läbi ja saan, et keskmiselt on laps 10 ööpäeva kuus minu juures. Kas nii peaks siis seda arvutama, kalkulaatori järgi oleks siis elatissumma 71,14, kas ma pean siis maksma seda summat terve 2022 aasta ja siis 2023 aasta alguses jälle 2022 aasta ööpäevad kokku lugema ja siis saan teada millise summa ma 2023 aastal pean maksma.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse § 101 lõike 6 kohaselt olukorras, kus laps laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. See tähendab tõepoolest seda, et arvutatakse ühe kalendriaasta lõikes kuu keskmine päevade arv, mille laps veedab suhtluskorra alusel lahus elava vanemaga. Igakuine elatis on igal kuul üks kindel summa.
Teie poolt kirjeldatud arvutuskäik on minu hinnangul igati adekvaatne, määramaks kindlaks Teiega veedetud keskmise päevade arvu ühes kalendrikuus.
Kui suhtlemiskorras erilisi muutusi ei toimu, ei peaks ma tingimata vajalikuks iga-aastaselt konkreetsete päevade kokkulugemist ja elatise summa kohandamist. Asjakohane oleks see pigem olukorras, kus suhtlemiskorras toimuvad märkimisväärsed muutused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse perekonnanime saab muuta põhjendusel, et isa on vägivaldne ja suht haruldase nimega?20.01.2022
Tere!
Oleme lapse isaga lahus alates sellest kui laps oli 3-kuune (tänaseks 1-aastane). Kuna isa on vägivaldne alkohoolik (mitmed kohtulikud lahendid alkoholijoobes vägivalla kasutamise asjus nii tal endal kui tema nüüdseks surnud isal) ja tema perekonnanimi on Eestis mitte levinud, kas oleks see mõjuv põhjus nõuda lapse perekonnanime vahetamist minu oma vastu sel põhjendusel, et laps ei peaks tulevikus isa perenimest tuleneva pärast tundma häbi, piinlikust, halvakspanu teiste poolt vms. Isa kallaletulek minule on Riigiteatajas avalikult leitav seni kuni poiss saab 10-aastaseks.
Lugupidamisega
Oleme lapse isaga lahus alates sellest kui laps oli 3-kuune (tänaseks 1-aastane). Kuna isa on vägivaldne alkohoolik (mitmed kohtulikud lahendid alkoholijoobes vägivalla kasutamise asjus nii tal endal kui tema nüüdseks surnud isal) ja tema perekonnanimi on Eestis mitte levinud, kas oleks see mõjuv põhjus nõuda lapse perekonnanime vahetamist minu oma vastu sel põhjendusel, et laps ei peaks tulevikus isa perenimest tuleneva pärast tundma häbi, piinlikust, halvakspanu teiste poolt vms. Isa kallaletulek minule on Riigiteatajas avalikult leitav seni kuni poiss saab 10-aastaseks.
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil ja lapse isal on ühine hooldusõigus, on lapse perekonnanime muutmiseks vajalik mõlema vanema nõusolek. Kui lapse isa keeldub nõusolekut andmast, on võimalik kohtult taotleda otsusõigust lapse perekonnanime muutmiseks - kui kohus vastava otsusõiguse annab, on Teil võimalik esitada lapse isa nõusolekuta perekonnaseisuasutusele taotlus lapse nime muutmiseks (kokkuvõttes otsustab lapse perekonnanime muutmise üle perekonnaseisuasutus).
Kas kohus peab avaldust põhjendatuks, on keeruline öelda - seda mõjutavad mitmed asjaolud, muuhulgas see, kas isa osaleb lapse elus või mitte. Pelgalt asjaolu, et lapse perekonnanimi ei ole Eestis levinud, põhjenduseks olla ei saa. Seega eelkõige proovige jõuda lapse isaga nimemuutmises kokkuleppele, see oleks kindlasti parim variant.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand