Perekonnaõigus

Tere
Kuna teine vanem keeldub gümnaasiumis õppivale 19-aastasele lapsele elatist maksmast ning plaan on ette võtta kohtutee elatise väljamõistmiseks, siis kui pikalt tagantjärgi on vaja koguda kulusid tõendavaid dokumente?

Mees sai pärandi, mille müügist ostis ta abielu vältel ühe kortermaja kolm korterit enda nimele. Aasta oli 2003. Lisaks ostsid nad abikaasaga koos neljanda korteri ühisomandisse. Kuidas näeb abielu lahutuse korral välja vara jagamine? Pärandvarast ostetud kinnisvara on ju justkui lahusvara ja see ei tohiks jagamisele minna?! Või siiski?
Jagamisele peaks minema vaid see üks korter, mis on ühisvara.

Tere!

Kuidagi on taas aktuaalne nimi. Olen vahetanud korra oma eesnime. Nüüd kuulsin, et see pidavat olema energeetiline error ja tõesti, ega midagi paremaks sellest läinud ei ole.
Küsin nüüd, et kas saab tagasi võtta vanemate pandud eesnime ja perekonnanimeks oma neiupõlvenime?

Olen eaka inimese kaugem sugulane. Lapsi tal ei ole. Vanemad on juba ammu surnud. Tal oli õde, kuid ta suri juba 7-8a tagasi. Ainus lähedasem sugulane, kes tal on, on õe tütar, kes ei ela Eestis juba viimased 15+ aastat. Olen aidanud oma eakat sugulast igasugustel toimetustel, kui ta veel oma kodus elas, kuid, kui eakas sugulane asus elama hooldekodusse, siis olen aidanud igakuiselt tal tasuda hooldekodus kohatasu, sest pensionist ta välja ei tule. Viimastel kuudel on inimese mentaalne seisund väga halb ja ta enam ei saa aru, mis on minevik ja mis on olevik, kus ta on ja miks ta on. Sellega seoses tahaks esitada kohtule taotluse saada tema eestkostjaks. Siit ka küsimused. Eakas sugulane on minu isale vanatädi.
1. Kas minul, kes on tema kaugem sugulane, on õigus taotleda tema hooldusõigust?
2. Kas saab kohus otsustada, et tema õetütar, kes on kõige lähem sugulane, kuid kes elab püsivalt välismaal, saab olla tema eestkostja?
3. Kas kohus saab üldse määrata tema eestkostjaks omavalitsuse, sest olen liiga kauge sugulane?
4. Kuna olen nii kauge sugulane, kas ma saan algatada eestkoste seadmise vaid läbi kohaliku omavalitsuse või on mul võimalus ka otse kohtusse pöörduda?

Tere,

Laps saab täisealiseks märtsis 2024. Õpib gümnaasiumis ja hetkel vähemalt 1,5a elab ema juures ehk kodus edasi. Hetkel teine lapsevanem (kes ammu elab/töötab Soomes) on kandnud kohtuotuse (ei mäleta aastat) järgi 292eur. elatisraha teise lapsevanema kontole iga kuu (st. et viimane makse toimub veebruaris märtsi eest). Sooviks teada, kas Eesti seaduses on kirjas kui palju tuleb hakata maksma mõlemal lapsevanemal täisealise lapse kontole iga kuu? Kas miinimumpalgast pool ehk 410 eurot? Võib juhtuda, et teine lapsevanem otsustab, et enam ei toeta peale lapse täisealiseks saamisel siis kuidas tuleb edasi toimida lapsel, kes on saanud just täisealiseks?

Vastust ootama jäädes.

Tere!
Lapsed said 18-aastaseks ja käivad gümnaasiumis, kuidas nüüd käib elatise maksmine. Kas nad siis peavad kindlasti kohtu poole pöörduma elatise saamiseks ja kohus siis määrab selle summa vajadusepõhiselt mõlemale vanemale võrdselt. (Kas ma pean siis kohtu kulud ise maksma?) Kui on koolivaheaeg, kas siis ka pean maksma sest nad ju võivad tööle minna selleks ajaks?
Ma olen iga kuu natuke vähem elatist maksnud kahele lapsele kuna ma ei olnud suuteline täit summat maksma kui nad olid alla 18a. Siiamaani oli ta nagu nõus ei tekitanud probleeme ega kaevanud mind kohtusse. Ja nüüd tahab seda võlga tagasi. Kui kaugele tagasiulatuvalt on tal õigus seda võlga tagasi nõuda?

Minu abielu lõppes 1997.a, tegelik kooselu lõppes 1992. Kas on võimalik kuidagi tõestada, et kooselu lõppes tegelikult 1992 ja peale seda erastatud vara ei kuulu ühisvarasse?

Tere. Mul on selline küsimus. Kui juhtub nii, et kohtu kaudu võlausaldaja annulleerib meie abieluvaralepingu, kas sellega lõpetakse meie lahusvarasuhe ka? Või sellega annulleeritakse ainult meie tehing, kus mees oluliselt määral loobus oma varast? Kas peale abieluvaralepingu annulleerimist jääb kehtima lahusvara suhe või see automaatselt muutub ühisvarasuhteks? Tänan!

Tere! Kuidas jagatakse abielu lahutusel autot mis on abielu ajal soetatud laenuga (mitte liisinguga)? Laenu võtja olen ainult mina ja makseid teostasin ka ainult mina.

Abiellusin 1990. Aastal 1996 sain emalt kinkelepinguga pool maja. Aastal 2000 toimus erastamine, ostu-müügileping Eesti vabariigiga, mulle 1/2 ja emale 1/2. Minu pool loeti tasutuks seoses poja sünniga ja ma ei pidanud midagi maksma, ema tasus enda poole eest EVP-dega. Aastal 2005 kinkis ema teise poole majast ka mulle. Tänaseks olen lahutatud. Kas kingituseks saadud maja saab lugeda ühisvaraks ja kui siis mis millisel määral või saab ühisvaraks lugeda poolt kinnistut mis erastati kuna hooned kõik on kingitud? PkS § 27 lõike 2 p2 järgi tasuta ja kinke teel saadud asjad ühisvara alla ei lähe, kas see tasuta ostu-müügileping maa osas ikkagi läheb ühisvara alla või ei?