Sotsiaalne turvalisus

Alaealised ei või tubakaseaduse järgi sigarette suitsetada ega omada. Käte ettenäitamist nõudes veendus politseinik, et Teil ei ole sigarette peos. Tubaka lõhn võib viidata suitsetamisele, kuid kindlasti ei saa selle alusel kedagi karistada, kuna see võib inimese riietele jääda külge ka suitsetajate läheduses viibides.

Teil on õigus teha politseisse teabenõue selle kohta koos põhjendusega, milleks seda informatsiooni vajate. Ise Te neid avaldusi kuskilt ei näe. Samas, kui Teie kohta on tehtud avaldus, mis selgelt on seotud süüteo toimepanemisega, siis politsei võtab Teiega kindlasti ise ühendust.

Tere

Kohe kindlasti ei helista politsei oletatavale joobes juhile ja ei teata, et kodanik X teatas temast. Samuti ei kuulutata seda küla peal. Reeglina ei anna selliste teadete puhul ka juhtimiskeskus (mis ei asu kindlasti seal väikeses külas) patrullile edasi teataja nime ning tavakodanikul ei ole võimalik seda nime juhtimiskeskusest teada saada. Seega jah, keegi ei saa teada, et just Teie politsei kutsusite.
Politsei võis tegelikult kohale ilmuda, eravärvides sõidukiga ja mõnda aega ka näiteks juba maja ette pargitud oletatavat joobes juhti oodata. Praktika näitab, et selliste teadete puhul on märkamatus parim taktika. Kui sõita väikesesse külla sisse politseivärvides autoga ja varitseda võimaliku joobes juhti siis võib kindel olla, et üsna pea on kogu küla teadlik, et patrull kuskil ootab.

Tere

Trahvitakse siiski öörahu rikkujat. Korteri omanik ei vastuta selle eest, kui üürnik või üürniku sõber öörahu rikub. Samuti ei sõltu karistuse suurus politsei väljakutsete arvust. Karistus määratakse Karistusseadustiku § 262 alusel, mis näeb maksimumkaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti (maksimaalselt kuni 30 päeva). Seega suurim võimalik rahatrahv öörahu rikkumise eest on kuni 400€, väikseim 3 trahviühikut ehk 12 €.

Ähvardamine karistusseadustiku § 120 järgi on täidetud siis, kui teine isik ähvardab teha Teile tervisekahjustust või põhjustada olulises ulatuses varalist kahju ning kui nende ähvarduste täideviimist on Teie arvates alust karta. Sel juhul pöörduge avaldusega politseisse ja võtke kaasa kõik SMS-ide ja kirjade väljavõtted.

Kui Teile siiski tundub, et see on pigem tülitamine ja tühjade sõnadega ähvardamine, siis tuleks pöörduda tsiviilkohtusse ning taotleda lähenemiskeeldu.

Taime juured sisaldavad aineid, mis kuuluvad käitlemiseks keelatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/6201/3002/NPLAS_Lisa%201.pdf#).
"Mimosa Hostilis" ei ole seega Eestis lubatud.
Seega soovitan haavade parandamiseks kasutada traditsioonilisi meetodeid ja osta ravimeid apteegist.

Tere,
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 32 lg 1 punkt 4 alusel peatatakse töötutoetuse maksmine 30 päevaks, kui töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek (2013 aastal 101,68 €). TTTS § 26 lg 2 alusel ei arvata töötu sissetulekute hulka:
1) töötukassa kaudu makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
2) töötukassa kaudu makstavat tasu avaliku töö tegemise eest;
3) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust;
4) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust;
5) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi;
6) elatist, mida töötu saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-le 61;
7) elatisabi seaduse alusel makstavat elatisabi;
8) ametiühingute vabatahtlike töötukassade makstud toetust.

Kõiki muid töötule isiklikult makstavaid toetusi ja tasusid, mida ei ole nimetatud TTTS § 26 lg 2, arvestatakse toetuse maksmisel sissetulekuna (s.h enammakstud tulumaksu tagastus, riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstavad pensionid jne).

Vastavalt TTTS § 5 lg 1 töötule, kellele makstakse tööturutoetusi, on kohustatud viivitamatult teatama töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa tööturutoetuse saamise õiguse lõppemise.
Seega, kui töötutoetuse saajale tagastatakse enammakstud tulumaksu osa või tal tekib muu sissetulek, siis ta peab teavitama oma konsultanti sissetuleku liigist, suurusest ning laekumise kuupäevast või laekumiste ajavahemikust ning töötukassa teeb otsuse töötutoetuse maksmise jätkamise või peatamise osas vastavalt TTTS-le.
Juhul, kui sissetuleku saamise asjaolud selguvad hiljem, on töötukassal õigus nõuda alusetult makstud töötutoetus tagasi.

Samas töötukassa juhib tähelepanu, et töötutoetuse peatamisel seoses sissetulekuga 30 päevaks pikendatakse samaaegselt töötutoetuse maksmise perioodi peatatud päevade võrra vastavalt TTTS § 32 lg 1 p 4.
Pereliikmete omavahelistest ülekannetest või maksetest töötukassat teavitama ei pea.

Tere,
Töötuskindlustuse seaduse kohaselt esitab kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral avalduse töötukassale tööandja. Juhul, kui töötaja leiab, et tööandja on avalduse esitamata jätmise või hilinemisega rikkunud tema õigusi, on tal õigus pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Antud juhul on auto tõend, millelt kogutakse jälgi (sõrmejäljed, jalajäljed, DNA, piltide tegemine jne). See võtab aega. Kui kõik toimingud selle autoga on tehtud, on auto omanikul õigus esitada avaldus auto tagasisaamiseks.

Autot ei pruugita kohe tagasi anda, kui on näiteks kahtlus, et omanik ise tegi avarii ja põgenes sündmuskohalt ning võib selle autoga uuesti taolisi süütegusid toime panna. Kindlasti on põhjendusi teisigi.

Teie jutt selle kohta, et te asjast midagi ei tea, kõlab veidi uskumatult. On üsna selge, et päris võõrad isikud seda autot ei kasutanud, seega võiks süüdlane ikkagi teo üles tunnistada ja vastutada. Seda siis nii seaduse kui ka sõbra ees, kelle autoga see olukord tekitati.

Avalduse korrarikkumise kohta võite esitada politseile. Lisainfot IT-kuritegude kohta leiate siit - http://www.politsei.ee/et/nouanded/it-kuriteod/