Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Miks karistatakse eeskirjade rikkujaid, aga ei karistata liiklusõnnetuste põhjustajaid?17.05.2013

Küsimus seisnebki selles, et miks politsei ei karista liiklusõnnetuse põhjustajaid? Samas aga karistatakse suhteliselt karmilt erinevate liiklusseaduste või liikluseeskirjade rikkujat. Küsimus tekkis, kuna olen osalenud seitsmes liiklusõnnetuses, millest kuues olin kannataja ning ühes põhjustaja, kraapides ühe auto stanget parkimisel. Kannataja poolena on kaks autot saanud avariis nõnda kannatada, et kindlustus on tunnistanud need avariis hävinuks, tekitades lisaks auto hävimise kahjule (mille maksab õnneks kindlustus) ka liikumise ja ajaga seotud kulud, mis ulatuvad 300-400 euroni kuus seoses autorendi ja taksoarvetega.
Miks karistatakse kiiruse ületajat või kasvõi jääknähtudega sõitjat, kes ei ole kellegile ei varalist ega tervise kahju põhjustanud, samas kui inimene, kes sõidab kellegi auto kasutuskõlbmatuks puhtast lollusest, pääseb puhta nahaga?
Kas ei oleks õiglane karistada liiklusõnnetuse põhjustajat kriminaalkorras, nagu varastki, kes üle 100 eurose kahju põhjustab, ja peatada juhtimisõigus üheks aastaks, nagu roolijoodikul, et saaks oma teo üle järele mõelda?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Paljuski sõltub liiklusõnnetuste puhul osapooltest. Kui osapooled saavad omavahel kokkuleppele ja kahjud piirduvad varakahjuga, siis ei ole kohustuslik politsei teavitamine. LS § 169 lg 4:

LS § 169
(4) Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli;
2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel;
3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed;
4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik;
5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.


Liiklusõnnetuse põhjustajale on vastutus ette nähtud Liiklusseaduse § 223 järgi:

§ 223. Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine

(1) Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

(2) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
 

Küsimus: Mida ette võtta, kui sõber järjest tihedamalt käib läbi inimestega, kes kõik koos kanepit suitsetavad?10.05.2013

Mida teha, kui sõber järjest tihedamalt käib läbi inimestega, kes kõik koos kanepit suitsetavad? Iseseisvalt ta ei hangi seda, kuid nendega koos seltskonnas küll. Samas on nendel inimestel väga suur mõju tema üle, sõprus nendega kaalub üles kõik muu. Kas see võib olla kanepi toimest, et talle nii väga nendega koos meeldib olla, kohe igal õhtul. Ise nad seda narkootikumiks ei pea, mulle seletab ka, et pole mingi narkootik, pole mingit sõltuvust tekitavat efekti ja selles osas on teda võimatu ümber veenda. On sellepärast palju tülisid olnud. Leiab, et probleem on minus, kuna ei lase tal sõpradega suhelda (st kanepit tõmmata) ärritub ka kergemini, kuigi on alati äkiline olnud.

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Kui olete mures sõbra pärast, siis soovitan lugeda:
http://www.narko.ee/sobra-parast/
 

Küsimus: Kas kriminaalse joobe ja ilma juhtimisõiguseta sõitmise eest saadud karistus takistab juhilubade saamist?09.05.2013

Tere, juhtus nii, et juhtisin autot joobes olekus, peeti kinni: kriminaalne joove ja juhtimisõigust ka mul ei ole. Kuna varasemaid karistusi ei olnud, siis karistuseks rahatrahv. Küsimus millele vastust sooviksin saada. Kas see rikkumine mõjutab kuidagi ka minu edasist lubade tegemist ja juhtimisõiguse saamist? Kohtuotsuses midagi selle kohta eraldi välja pole toodud.
Enne seda intsidenti olin just saanud kätte autokooli paberid, ARK tegemata (kui see midagi mõjutab).

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Jah, mõjutab. Nii joobes olekus kui juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine pikendavad kokku ühe aasta võrra juhtimisõiguse andmise aega lähtuvalt liiklusseaduse paragrahvist 106. Täpsemat infot selle kohta, millal võite eksamit sooritama minna, saate juba ARKst.
 

Küsimus: Kas politseil oli enne kohtuotsust õigus teatada, et ma juhtisin autot joobes seisundis?09.05.2013

Mul oli soome registris oleva autoga avarii Eestis 3 aastat tagasi, mina pole ennast süüdi tunnistanud, kuna polnud roolis. Uurimine käib siiani. 2,5 aastat oli vaikus uurimises. Kas eesti politseil oli õigus teatada soome politseile, et mina juhtisin autot joobes ja tegin avarii. Autol oli peal 2 kaskot. Soome pool keeldus maksmast kindlustusraha. Auto vrakk seisab kodus siiani puutumata. Oli siis politseil õigus enne kohtuotsust Soome teatada, et mina olen süüdi?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kindlustusjuhtumitega tegelemine võib võtta aega. Üldjuhul, kui tegemist on juhtumiga, mis kuulub karistusseadustiku paragrahvide 422-425 piiresse, on õigus menetlustoiminguid läbi viia 5 aasta jooksul alates sündmuse toimumisest. Ilma kohtuotsuseta ei saa politsei Teid nn roolijoodikuks nimetada. On võimalik, et Soome kindlustusfirma päringule vastati, et seoses selle autoga tehtud õnnetusega on alustatud menetlus karistusseadustiku paragrahvi 424 alusel, kuid see ei tähenda veel otsust. Menetlus võidakse lõpetada, paragrahv võidakse muuta jne. Soome kindlustusfirmade reeglitega ei ole kokku puutunud, kuid võib eeldada, et enne menetluses selgunud seisukohta ja selle edasikaebamise tähtaegade möödumist Teile kahjusid ei hüvitata. Eestis on kindlustuste tüüptingimustes üldjuhul kirjas, et joobes tehtud õnnetused ja ka näiteks sõiduki varastamise käigus tehtud õnnetused ei kuulu kindlustusjuhtumite alla ja seega nendega seoses kahjusid ei hüvitatagi.

Kuna politsei vastava info edastas ja Teile eelpool toodud selgitusest ei piisa, siis on Teil õigus teha selle infoedastuse kohta prokuratuuri vastavasisuline kaebus.
 

Küsimus: Kui trahvi ei jõua maksta, kas siis saab ka aresti taotleda?09.05.2013

Aasta jooksul on järgnevad rikkumised - lubadeta sõit, puuduv vahtraleht ja kiiruse ületamine 30 alas 68 radarisse. Mõned päevad tagasi suutsin uuesti sõita 50 alas 74 radarisse. Väidetavalt ei tohtinud kiirmenetlust vormistada eelnevate rikumiste pärast. Vastab see tõele?
Palju võib umbes trahv tulla ja kui suur on tõenäosus, et load ära võetakse? Kui raha kogumine on minu jaoks ebareaalne (õpilane), kas on võimalik hoopis karistuseks aresti taotleda?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kuna Teie eelnevad rikkumised olid juba üsna tõsised ja ka uus rikkumine näitab, et eelnevad karistused ei ole olnud piisavad mõjutamaks Teid õiguskuulekale käitumisele, siis kasutas ametnik kaalutlusõigust ja otsustas alustada väärteomenetlust üldmenetluse korras.

Trahvi suurus selle konkreetse rikkumise eest tuleneb LS § 227
lõige 2 järgi ehk Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Seega trahvi maksimaalne suurus on kuni 400€. Juhtimisõiguse äravõtmise tõenäosus on 50:50.
Või vastavalt LS § 227 lg 5 p 1 järgi võib kohtuväline menetleja otsustada kohaldada rahatrahvi summas kuni 400€ ning lisaks sellele lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1-3 kuud. Aresti kõnealuse rikkumise eest seadus ette ei näe.
 

Küsimus: Kui lapse isa on ebastabiilne ja agressiivne, siis mida saan ette võtta kui muretsen turvalisuse pärast?09.05.2013

Tere
Mida saab politsei teha või mida ta ette võtab, kui ma esitaks politseisse avalduse, sest lapse isa on alati olnud impulsiivne ja kergesti ärrituv kuid nüüd on hakanud ka füüsilise vägivalle märke näitama?
Näiteks üks viimastest juhtumitest. Algul saan elukaaslasega hästi läbi, siis ma ütlen talle mittemingisugust tähtsust omavat lauset ja tema vihastub nii, et viskab mind esimese ette juhtuva asjaga. Kui see ei taba mind, teeb ta uue katse, mis tabab kätt ja jätab suure punase laigu ning karjub, et varsti tulen kätega kallale. Seda kõike 4-aastase lapse nähes, kes nutab lohutamatult seda kõike nähes. Ning seejärel tirib lapse endaga kaasa ja karjub et "sina ei tule mulle midagi ütlema ja pane põlema end". Tema meeleolud kõiguvad seinast seina. Ta arvab, et kõike mida ta näeb või puudutab, on tema oma. Kui miskit temale mitte sobivat öelda, on ta kohe kätega kallal. Kahjuks keegi ei esita tema kohta avaldust kunagi politseisse. Kui me kaks aastat tagasi lahku läksime, siis ma tabasin mitmeid ja mitmeid kordi teda alkoholilõhnadega autoroolist. Kaks korda ta isegi tõi last minu juurde koju tagasi endal viinapudel kõrval. Paraku aasta hiljem leppisime ära. Ta on mind ähvardanud, et lööb maha (tapab) mind kui kellega iganes kellega ma suhet uuesti peaks alustama. Ja ühele mu sõbrale läkski ta kallale ja peksis kui me lahus olime. See kõik jäi lindile. Paraku millegi pärast politseisse see kunagi ei jõudnud. Kui tal nö silme eest mustaks läheb, siis teda ei peata miski. Kirju ja smsse mul pole, millega tõestada. Kuid mida saab ette võtta sellise inimesega? Tahaks lihtsalt temast rahu. Kui me lihtsalt tülitseme, siis ta kõnnib minema oma korterisse ja teda ei huvita laps absoluutselt. Kui me saame läbi, siis ka lapsega hakkab veidike tegelema. Nüüd, kus lahku läksime uuesti, nõuab last endale. Tema tuleb ja võtab millal tahes ja teda ei huvita kas ma luban vms. Need tema sõnad. Täielik abituse tunne. Ma elan maal metsa sees, pole naabreid ega miskit. Keegi ei kuule ega näe kui ta keset päeva tuleb lõugama. Mainin ka ära, et varem ta pole mulle kätega kallale tulnud vaid paar korda võtmekimbuga üritanud visata, mis mööda lennanud aga nüüd juba suurte esemetega nagu jalgrattakiiver ja väiksed tõukamised. Teine küsimus natuke teine teema. Kui auto on kirjutatud minu nimele aga konkreetselt ma selle eest ise maksnud ei ole vaid see on endise elukaaslase ostetud mulle, siis kas tal on õigust mulle aeda marssida ja see lihtsalt ära viia? Minu teada on vastus Ei aga ma igaks juhuks küsin üle!

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Sellise mehe suhtes on kõige kindlam võimalus taotleda lähenemiskeeld kohtult. Samuti tuleks Teil lapse huvides paika panna lapse eestkoste ja kord, kelle juures laps kunas on, ka seda teeb kohus. Soovitaksin Teil alustada kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja juurest, kes oskab Teile nõu anda asjajamises. Kui teie endine elukaaslane Teie territooriumile tuleb ja vägivaldne on, siis tuleks Teil helistada 110 ja paluda saata patrull appi.

Auto osas tuleb Teil leida kokkulepe.
 

Küsimus: Kuidas käib relvaloa taotlemine, kas enne pean taotlema luba politseist või mingisuguse eksami sooritama?09.05.2013

Tere!
Plaan on soetada sileraudne relv enda ja kodu kaitseks. Küsimus oleks, et millisest järjekorras peaks tegema kõiki neid relvaeksameid ja taotlusi? Olen küll uurinud omal käel internetist, kuid pole aru saanud, et kas ma pean enne taotlema luba politseist või mingisuguse eksami sooritama?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kõige lihtsamalt öeldes tuleks alustada asjaajamist politseist, kus taotlete relvaluba, sooritate vajalikud eksamid. Täpsem info ja kontaktid on siin:
https://www.politsei.ee/et/teenused/relvaluba/
https://www.politsei.ee/et/teenused/relvaluba/relvaeksam/
 

Küsimus: Kas narkootilise ainega seotud väärtegu takistab politseinikuks saamist?09.05.2013

8 aastat tagasi toimus minu korteris läbiotsimine, leiti väike kogus narkootilist ainet ning sain väärteo korras karistada. Lisaks olin uurimise all narkootilise aine valmistamise ja levitamise eest, kuna politseile vihje andnud inimene valetas. Uurimine lõpetati, kuna mitte mingisuguseid tõendeid minu seesuguse tegevuse kohta ei leitud.
Kas antud väärtegu on takistuseks politseinikuks/vanglaametnikuks saamisel? Nii palju kui seaduseid lugenud olen, ei tohiks see probleemiks olla?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Vastavalt Avaliku teenistuse seaduse § 15 punktile 1 ei võeta teenistusse isikut kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Väärteokaristus ei ole piiranguks seega.
 

Küsimus: Kuidas saab infot oma trahvidest ja nende tasumisest?09.05.2013

Tervist :)
Küsimus selline, et sain kunagi kolm trahvi, ükski vist makstud ei ole, vanemale küll raha andsin, et too ära maksaks, aga ei tea kas maksis.
Kust ma saan näha seda? Mis tehakse, kui mul makstud pole?
Põhiküsimus: Tahan minna mopeedi arvele võtma ja enda nimele teha, aga kuna mul on kolm trahvi kaelas, kas mul on siis võimalik teha seda enda nimele või võetakse võla katteks käest ära?

Tänud

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Esmalt tasuks kontrollida leheküljelt http://www.ametlikudteadaanded.ee/ kas Teie suhtes on täitenõue või mitte. Kui ei ole, siis ei ole ka probleeme.
 

Küsimus: Kas töövõimetuslehel viibija peab istuma kodus või võib ka väljas käia?09.05.2013

Kuidas peab käituma töövõimetuslehel/hoolduslehel viibides? Varasemalt oli arusaam, et lehel viibija peab olema kodus ega tohi väljas liikuda. Kuidas on tänapäeval? Mõne kuu eest ilmus artikkel, kus oli probleemiks tööandja poolt hüvitise mittemaksmine, kuna töövõimetuslehel viibija kasutas igapäevaselt ühistransporti. Kas lehel viibides tohib liikuda väljas, käia jalutamas, on see seotud diagnoosiga (psüühiline probleem, külmetushaigus jne)?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Töövõimetuslehel viibimisel määrab isiku ravirežiimi raviv arst lähtudes isiku tervislikust seisundist.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
infospetsialist