Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas poleks mitte tark tegu lisada politsei relvaarsenali elektrišokirelvad?24.04.2013

Pidevalt on näha, kuidas politsei peab hakkama saama purjus ja agressiivsete inimestega kes ei allu politsei korraldustele. Politseil ei jää suurt muud üle kui isikud laiali ajada või abiväge oodata. Kas siinkohal poleks mitte tark tegu lisada politsei relvaarsenali elektrišokirelvad?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Eestis on elektrišokirelva kasutamine võrdustatud tulirelva kasutamisega. Seega ei oleks seda võimalik kasutada lihtsalt agressiivse ja korraldustele mittealluva isiku suhtes.
 

Küsimus: Kas võin koosolekul viibides seda helisalvestada?24.04.2013

Olen osaleja koosolekul ja soovin isiklikul eesmärgil koosolekul räägitavat helisalvestada pannes diktofoni avalikult enda kõrvale. Kas võin sellisel moel koosolekut helisalvestada ilma, et peaksin kõigilt selleks luba küsima? Kui ei või, siis palun selgitust koos viidetega konkreetsetele §-dele.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

See oleneb mida salvestisega hiljem peale hakatakse. Üldreeglina tuleb küsida isikute käest luba.
Aluseks: IKS
§ 4. Isikuandmed

(1) Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.

§ 10. Isikuandmete töötlemise lubatavus

(1) Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti.
 

Küsimus: Kuidas endisele elukaaslasele lähenemiskeeldu taotleda?24.04.2013

Läksin umbes aasta aega tagasi lahku oma endisest elukaaslasest, kuna ta mulle kallale tungis. Kallaletung toimus kodus minu alaealise tütre juuresolekul (elukaaslane ei ole lapse isa). See kõik on ametlikult registreeritud ning endisele elukaaslasele määrati kergete kehavigastuste tekitamise eest rahaline karistus. Kuigi ma ei soovi temaga enam suhelda ning viimasel ajal väldin ka tema pöördumisi SMS teel, ahistab ta mind endiselt edasi. Lisaks SMS-dele saadab samasisulisi e-maile nii minu isiklikule kui ka töömailile ning seda just öösiti. Kardan, et mingil hetkel ilmub ta ignoreerimise peale minu ukse taha või veel hullem otsib tütrega kontakti. Kas sellise juhtumi puhul on üldse mõtet lähenemiskeelu taotlemiseks kohtu poole pöörduda või puudub siin piisav alus?

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Lähenemiskeelu kohaldamist võib taotleda isikuvastase kuriteo ohver kriminaalmenetluse raames.
Kui rikutakse isikuõigusi, siis tsiviilõigusliku kaitsevahendina on võimalik määrata lähenemiskeeldu. Võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 sätestab: kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
Lähenemiskeelu kohaldamise taotlemiseks peate pöörduma vastava hagiavaldusega maakohtu poole
(http://www.juristaitab.ee/et/mida-teha-kui-pean-kohtusse-poorduma/maakohtusse-poordumine ).
Kindlasti soovitan täiendava konsultatsiooni saamiseks pöörduda juristi poole.
 

Küsimus: Kas Eestis tohib ringi liikuda näokattega (maskiga)?23.04.2013

Kas Eestis tohib ringi liikuda näokattega (maskiga)?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Otsest keeldu seadustes ei ole, küll aga on toodud välja erandeid seoses teatud liiki süütegude toimepanemisega. Kui maskiga sisenetakse mõnda poodi või riigiasutusse, siis taoline keeld võib olla toodud välja asutuse külalistele mõeldud reeglites.

Maski kandmisel on üldjuhul eesmärk: volbriööl on tegemist maskeeringuga selle tähistamise eesmärgil ja näiteks pangaröövi ajal maskeeringuga isiku tuvastamise takistamiseks. Kui mingit maskeerimisega seotud püha toimumas pole (vajadusel ka sel ajal), on politseil õigus läbi viia isikuga ohutõrjeline vestlus lähtuvalt Politsei ja piirivalve seadusest, mis eeldab ka isiku tuvastamist. Kui eesmärk on lihtsalt kanda lemmiku superkangelase riideid, siis üldjuhul takistust ei ole.

Samas on kindlad süüteod, mille korral maski kandmine automaatselt tähendab ka karmimat karistust. Seda siis näiteks karistusseadustikust lähtuvalt avaliku korra raske rikkumine, omavoliline sissetung, röövimine ja rüüstamisega seotud süüteod.
 

Küsimus: Kuidas takistada, et lapse ema ei saaks pettustes lapse arveldusarvet kasutada?23.04.2013

Meil elukaaslasega on mure. Nimelt elukaaslase lapse ema kasutab lapse arveldusarvet teistelt inimestelt raha välja petmiseks. Kuidas me saaksime seda takistada. Kas lapse isal on õigus lapse arveldusarved kinni panna nii, et emal puuduks juurdepääs lapse arveldusarvele. Nimelt ta kasutab 4-aastase lapse kontot, kuhu laseb inimestel raha kanda netist ostetud asjade eest, kuid asjad ei jõua kunagi raha ülekandnud isikutele. Kahju on, et lapse nimi on juba nii väikesest peast rikutud. Elukaaslasele tulevad juba kurjad kirjad ja telefonikõned, et maksku raha tagasi. Kahjuks ei hakka meie küll lapse ema poolt petetud rahasid tagasi maksma, seepärast palumegi abi, et kuidas käituda seaduslikult, et lõpeks ükskord lapse nime rikkumine ning arveldusarve kuritarvitamine. Kiiret vastust ootama jäädes.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui lapsevanemad ise ei suuda omavahelisi kokkuleppeid teha, siis tuleb pöörduda kohtusse.

Olen kuulnud juhtumitest, kuidas lapsevanemad käivad oma lapsele kordamööda passi uuesti tegemas, et takistada seda, et teine vanem saaks lapse välismaale kaasa võtta. Tõenäoliselt on pangakontodega sama: üks paneb kinni ja teine avab uue konto. Mõlemal on see õigus, kuid nii või naa, lõpuks jõutakse punkti, kus kohtusse pöördumine on paratamatu.

Lastekaitsetöötajale võib ka vastavat infot edastada, kuna lapse taoline ärakasutamine on lubamatu. Tema saab viia lapsevanemaga läbi vastava vestluse, võimalik, et võõra inimese sekkumisest on abi.

Kui endine abikaasa oma ostu-müügi kuulutustes esineb tütrena (mitte ei lase raha kanda tütre arvele, vaid ütlebki, et tema müüb ja teebki tehinguid), siis sellest tuleks politseile teada anda. Teise identiteedi ärakasutamine kasu saamise eesmärgil on seadusega keelatud.
 

Küsimus: Kas politseil on õigust teha trahv alaealisele suitsetamis eest, kui ta ise seda ei näinud?18.04.2013

Tere!
Olen alaealine (17) ja käisime koolist 300 m eemal suitsetamas, minuga kaasas oli 2 täiskasvanut ja 3 neidu minust veel nooremad.
Olime suitsud ära teinud ja jõudsime kooli ette tagasi ja tuli politsei, küsis meie andmeid ja vormistas protokolli, kirjutas sinna omavoliliselt, et käisime suitsetamas, aga siiski ta ei näinud, ta lihtsalt arvas.
Meie muidugi panime allkirjad alla ja ei hakanud õigust taga ajama, sest meie neid asju veel nii täpselt ei tea ega tunne.
Aga nüüd tagantjärgi jäigi selline küsimus õhku rippuma, et kas tal on õigus protokoll teha lihtsalt selle eest, et ta arvas, et käisime suitsetamas?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Nii öelda lõhnade alusel kellelegi trahvi koostada ei ole võimalik. Siin on küsimus selles, et kas Te olete kindlad, et ta ei näinud Teie tegevust pealt? Teiseks, politseinik ei pea seda tegevust pealt nägema, kui on tunnistaja, kes ütleb, et jah, need noored suitsetasid. Tekstist saan aru, et just nii see asi ka toimus - ütlusi anti üksteise vastu. Menetleja võib Teie sõnade järgi ütlused ka ise kirja panna, kuid ta peab need Teile ette lugema ning selle kohta annate Teie ka allkirja. Kui Teie nende kirjapandud sõnadega nõus ei ole, siis Te allkirja andma ei pea või avaldate soovi ütlused omakäeliselt kirja panna. Kui Te koostatud väärteoprotokolliga ei nõustu, on Teil 15 päeva aega menetleja tegevuse peale kaebuse esitamiseks kohtuvälise menetleja juhile. Kui tema leiab oma määruses, et kõik on korras, tuleb Teil vastavasisulise kaebusega pöörduda maakohtusse.
 

Küsimus: Kui palju tohib teha trahvi alaealisele alkoholitarvitamise eest?18.04.2013

Tere
Sain Tallinnas protokolli, olles alaealine joobega (0.082 promilli). Ootasin kuu aega, sain otsuse kätte ning vaatasin, et tehti 20€ trahvi. Varem pole karistusi olnud. Sellest tulenevalt ka küsimus, et miks ei tehtud 12€? Üks imelik asi, mis silma jäi oli see, et otsuse koostas sama politseinik, kes mu vahele võttis. Kas otsuse koostaja ei peaks erapooletu isik olema?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Esmakordse rikkumise korral kohaldatakse tavaliselt suulist hoiatust või miinimumi lähedast rahatrahvi. Suurema trahvi määramine ei ole välistatud, kuid seda menetleja ka põhjendab. Seda põhjendust on Teil õigus menetlejalt ka küsida. Kui Te ei ole oma trahvi suurusega nõus, on Teil õigus esitada vastavasisuline kaebus maakohtule kümne päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist. Sel juhul langetab kohus otsuse, kas suurema trahvi määramine oli õigustatud.

Kohtuväline menetleja võib viia menetluse ise algusest lõpuni läbi. Menetlejalt eeldatakse, et ta on õiglane, erapooletu ja lähtub oma otsuste tegemisel seadustest. Kui menetlusalune isik arvab, et kohtuväline menetleja on temale teinud liiga või ta ei ole menetleja tegevusega rahul, siis on õigus pöörduda 15 päeva jooksul peale väärteomenetluse protokolli kätte saamist vastava avaldusega kohtuvälise menetleja juhi poole, kes vastab määrusega.
 

Küsimus: Kas on võimalik tagasi võtta politseile perevägivalla kohta tehtud avaldust?18.04.2013

Tere. Kas on võimalik tagasi võtta politseile perevägivalla kohta tehtud avaldust?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

See ei ole tavapärane praktika. Samas ei ole sellest kirjast tulenevalt võimalik välja selgitada asjaolusid, miks Te seda avaldust enam ei soovi esitada, seega soovitan Teil ühendust võtta selle üksuse või menetlejaga, kellele avaldus kirjutati, ning täpsustada edaspidist juba nendega.
 

Küsimus: Kas töötukassa finantseerib magistriõpet?15.04.2013

Tere,
Kas töötukassa finantseerib TTÜs magistrikraadi omandamist (ingliskeelsetel erialadel pole RE kohti), kui inimene oli 3 a lapsehoolduspuhkusel, peale seda töötab poole kohaga 9 kuud ja seejärel lõpetas töölepingu omal soovil?
Tänan!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Hea küsimuse esitaja,

Eesti Töötukassa ei hüvita tasemekoolitusel osalemise kulusid.
Palun tutvuge erinevate HTM-i algatustega: http://vota.archimedes.ee/
ja TULE: http://www.hm.ee/index.php?0511565
 

Küsimus: Kust leida infot, millised soodustused on töövõimetuspensionil oleval inimesel?15.04.2013

Olen töövõimetuspensionil ja ei tea millised soodustused, kui neid üldse on, mulle kehtivad. Kas näiteks hambaproteesid on võimalik saada soodustusega või kas bussiga saab soodsamalt sõita. Kust ma saaksin soodustuste kohta käivat infot. Aitäh.

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Töövõimetuspensionäril on õigus saada hambaravihüvitist. Seda maksab haigekassa igal kalendriaastal kuni 19,18 eurot. Samuti on töövõimetuspensionäril õigus saada proteesihüvitist. Seda maksab haigekassa kord kolme aasta jooksul kuni 255,65 eurot. Lisainfo leiate http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hambaravi.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
infospetsialist