Sotsiaalne turvalisus

Tere!

Vastan Teile õigusaktide baasil:
1) Tööandja kohustus (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13 lg1p3 - https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060) on teostada töökeskkonna riskianalüüsi, kus tuvastatakse riskid töötaja tervisele. Terviseriskide ilmnemisel peab tööandja rakendama meetmeid, mis kõrvaldavad või vähendavad terviseriski. Küürus töötamine on kindlasti füsioloogiline ohutegur. Antud juhul tuleks hinnata võimalust kassat kõrgemale tõsta, et saaksite töötada ergonoomilises (sirge seljaga) asendis. Püstise asendi puhul peaks laua pind jääma vähemalt töötaja puusa kõrgusele, täpsema töö puhul juba umbes naba kõrgusele.
2) Kuna Teie töö on seisvas asendis ja seega suur koormus jalgadele ja seljale, siis peaks tööandja rakendama nii palju pause või istumise/toetamise võimalust, et vältida tervisekahjustuse tekkimist.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
§ 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
(3) Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.
(31) Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad.

Kahjuks ei ole täpsemalt välja toodud, kui palju pause peab võimaldama. Tähtis on leida parim lahendus, kuidas vältida ülekoormuse teket jalgadele ja seljale.
Näiteks soovitaksin jalanõusid, kus on sisetallal tugevdatud jalavõlvi osa.

Soovitan kindlasti tööandjaga rääkida antud teemal ning tuua välja endapoolsed pakkumised nt kõrge ratsatool, et keha toetada, et ei peaks seisma ning tõsta kassat.

Tere!

Tööandja kohustus on teostada töötajatele tervisekontrolli, kui selle vajadus on ilmnenud riskianalüüsi alusel.

Õigusaktid:
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060)
§ 13. Tööandja kohustused ja õigused
7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.

Töötajate tervisekontrolli kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703)

Kui lapse hooldusõigus on kohtus jagamata, siis tuleks seda esimesel võimalusel teha. Kui omavahelist kokkulepet ei saavutata, on kohtusse minek vältimatu.

Eesti piiri ületab ema lapsega ilma takistusteta, kuid teise riigi piiril võidakse küsida üksi lapsega reisivalt emalt teise vanema kirjalikku nõusolekut (oleneb riigist, kuhu minnakse). Euroopa siseselt, arvestades praegust avatud piiride olukorda, on see pigem vähemtõenäoline.

Kuna riik ei ole teada, ei oska ka midagi karistamise kohta öelda, pigem saadetakse tagasi. Samas tuleks erimeelsused siiski enne reisi lahendada, kuna teise riigi võimalik karistus pole kindlasti see, mis Teie olukorda kuidagi paremaks muudaks. Pealegi, ma näen pigem siin ohtu selles, et laps kannatab selle kõige tagajärjel.

Tekstist ei ole aru saada, kui vana Te olete, samamoodi ei saa ka politseinik Teid vaadates vanust öelda. Kui ülejäänud suitsetajad olid alaealised, siis kuidas ilma dokumente kontrollimata seda kindlaks teha? Isegi, kui Te ei suitsetanud, olite Te seaduserikkumises tunnistajaks ja seega on politseil õigus Teie isik kindlaks teha ja Teid ka üle kuulata, hoolimata Teie soovist ütlusi mitte anda.

Kasutate väljendit "avaliku korra eest vastutav isik". Politsei- ja piirivalveseaduse mõistes on see isik, kes rikub avalikku korda. Teie seda enda sõnade kohaselt ei teinud. Kuna ma saan aru, et poodi läinud sõber piibu ja sealjuures ka tubaka omanik ja Teie, kui ainus täisealine(?) võtsite vastutuse selle eest endale. Sel juhul on politsei huvi Teie isiku ja vanuse suhtes veelgi enam põhjendatud ja igal juhul poleks Te saanud dokumendi näitamisest keelduda. Politseiniku jaoks, kes Teie vanust ei tea, ja arvestades seda, et teised on alaealised, tundub väga põhjendatult, et ka Teie võite olla alaealine, kes tubakat omades rikub seadust.

Politseinike filmimine, kui nad teevad tööd, on lubatud. Välja arvatud erandid, millele politseinik filmimist keelates peab viitama. Antud juhul võin oletada, et Te seisite neile piisavalt ligidal ja seega poleks kolmandate isikute andmed olnud kaitstud (dokumendid teistelt), kui seda kaitstust politseinik peab suutma tagada. Olukord oleks lahenenud, kui nad oleksid palunud Teil filmida kaugemalt.

Soovitan igal juhul vastava avalduse teha, kuna teetööde korral on väga selgelt määratletud reeglid vastavate liiklusmärkide paigaldamiseks. Täpsem info vastavale määrusele on siin: http://www.estlex.com/tasuta/?id=7&fd=1&aktid=55499 vaadata saab paragrahvi 37.

Tee omanikule, tavaliselt siis vastavale linna- või vallavalitsusele tuleks esitada kaebus koos tekitatud kahjuga. Ka infona on see omavalitsusele oluline ohutuse seisukohast, sest sel juhul saab puudujäägi kiiresti kõrvaldada.

Tere

Kirjalikule teavitusele ei saa jätta reageerimata, olenemata tutvuse astmest. Kas midagi menetletakse - ei oska öelda, sõltub teate sisust ja ka ajsaoludest, kindlasti kontrollitakse olukorda.

Täisealine autojuht ei saa keelduda tema autos viibivate alaealiste kontrollimisest. Samuti ei saa Ta keelata politseil nende kontrollimist.

Liiklusseaduse: § 201. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

Seega esimene maksimaalne trahv võib olla kuni 400€ eurot.

Lubade tegemist mõjutab see nii palju, et juhtimisõigust ei anta, kui Teil on kehtivad väärteokaristused. Väärteokaristus aegub 1 aastaga. Aegumise tähtaega loetakse trahvi tasumise päevast.

Tere

Arusaadavalt ei eitagi Te vara kahjustamise fakti. Teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada. Vaidlused lahendatakse kohtus.

Te võite esitada kaebuse 15 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist maakohtusse ning soovida karistuse muutmist. Seal saate tuua välja põhjendused, miks antud karistus on liiga karm ning soovite selle asendamist rahatrahvi või ükt-ga. Kui tõenäoline see on, et muudetakse, ei oska kahjuks ennustada, kuid teie olukorras olles ma siiski prooviks.