Sotsiaalne turvalisus

Kuna Teil on juba terviseprobleeme olnud, siis tuleks kõiki nimetatud ohutegureid (müra, vibratsioon, sundasend, lahustipõhised värvid ja pahtel) raseduse jooksul vältida, kuna need võivad oluliselt lapse tervist mõjutada. Soovitan kindlasti kergemale tööle minna.

Lugege kindlasti läbi määrus "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks", https://www.riigiteataja.ee/akt/13290413.

Head lugemist: Rasedate ja rinnaga toitvate naistöötajate terviseriskid, http://www.ammaemand.org.ee/m_files/e5ee9653ed76d2ba1c60a5c7e5bb3d05.pdf

Muusika kuulamisega ka päevasel ajal tuleb jälgida seda, et see teisi ei häiriks. Samas, kui ütlete, et muusika naabrini ei kostu ja ta kaebab lihtsalt õelusest, siis ma näen kahte lahendust. Üks on see, et pöördute hagiga tsiviilkohtusse selle naabri vastu tema tehtud terrori tõttu, millele ka ise viitasite. Teine võimalus on see, et kui konstaabel teeb Teile väärteoprotokolli avaliku korra rikkumise eest, saate selle peale esitada kaebuse tema ülemusele ja kui ka seal otsustatakse, et see on tehtud õigetel alustel, siis saate otsuse kohta teha avalduse kohtusse, kus uuesti kõiki asjaolusid hinnatakse. Seal saate samuti selgitada, et muusika ei kostu naabrini ja teisi isikuid pole see seni häirinud. Kui kohtunik nõustub selgitustega, siis trahv tühistatakse. Kui ei nõustu, tuleb Teil tasuda trahv ja muusikat veel vaiksemini kuulama hakata.

Tere!

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi nimetatud lühendatult TTOS) § 13 lg 1 alusel on tööandja kohustatud teostama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõtma vajaduse korral nende parameetrid ning hindama riske töötaja tervisele ja ohutusele.
Sama paragrahvi alusel on tööandja kohustatud teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
Riskianalüüsi teostamise üheks eesmärgiks on välja selgitada töötajad, kelle tervis on töökeskkonna ohutegurite võimalikust mõjust ohustatud, ning suunama nad töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli.
Teie küsimusest ei selgu, kas tööandja on teostanud Teie töökeskkonnas riskianalüüsi. Järeldada võib, et seda tehtud ei ole, vastasel juhul oleks Teie tervisele kahjulikult mõjuvad ohutegurid tuvastatud ja Teid oleks suunatud tööandja poolt tervisekontrolli.
TTOS § 14 lg 5 alusel on Teil õigus saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja tööandja poolt tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
Teil on ka õigus pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui Teie arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
Teil on õigus tööandjalt nõuda peale töökeskkonna riskianalüüsi teostamist suunamist tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks Teie terviseseisundi ning kogub andmed tööolude ning töö laadi kohta. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud töökeskkonna ohutegur või töö laad.
Töötajal tööga seotud haigust (kutsehaigust) kahtlustav arst, ka perearst, võib töötaja saata töötervishoiuarsti juurde. Töötervishoiuarstil on kohustus tööandjale anda soovitusi töötaja viimiseks töösuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi. Arsti otsuseid ja soovitusi on tööandja kohustatud täitma.
Kutsehaiguse diagnoosimise ja kutsehaigusest tingitud ajutise töövõimetuse korral maksab Haigekassa Teile ravikindlustuse seaduse § 54 alusel ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust teisest töövõimetuse päevast 100 protsenti.
Vastavalt Ravikindlustusseaduse § 57 sätetele on kindlustatul haiguse või vigastuse korral õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani, kuid mitte rohkem kui 182 järjestikust kalendripäeva.
Töövõimetuslehel viibimisel ja vastava ravi saamisel reeglina eeldatakse, et Teie töövõime taastub täielikult.
Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise järel või Teie ajutisel töövõimetuslehel viibimise ajal võib tööandja vastavalt töölepingu seaduse § 88 lg 1 töölepingu erakorraliselt üles öelda, kuna Te ei ole pikka aega tulnud toime (või edaspidiselt seoses püsiva töövõimetuse määramisega) tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
Juhul kui soovite ettevõttest lahkuda omal algatusel lahkumisavaldust esitades, peate arvestama asjaoluga, et Teil ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
Eelpoolmainitud paragrahvi alusel tööandjapoolsel töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on Teil õigus saada töötuskindlustushüvitist 50% ühe kalendripäeva tulust 100. kalendripäevani ja 40% 101-st kuni 360. kalendripäevani.
Vastuse koostas: Priit Siitan
29.04.2013.a.

Võimalikkus oleneb vajadusest. Lihtsalt uudishimu rahuldamiseks on ainuke võimalus otsida avalikke kohtulahendeid www.riigiteataja.ee lehelt.

Tere

Eestis on elektrišokirelva kasutamine võrdustatud tulirelva kasutamisega. Seega ei oleks seda võimalik kasutada lihtsalt agressiivse ja korraldustele mittealluva isiku suhtes.

Tere

See oleneb mida salvestisega hiljem peale hakatakse. Üldreeglina tuleb küsida isikute käest luba.
Aluseks: IKS
§ 4. Isikuandmed

(1) Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.

§ 10. Isikuandmete töötlemise lubatavus

(1) Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti.

Lähenemiskeelu kohaldamist võib taotleda isikuvastase kuriteo ohver kriminaalmenetluse raames.
Kui rikutakse isikuõigusi, siis tsiviilõigusliku kaitsevahendina on võimalik määrata lähenemiskeeldu. Võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 sätestab: kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
Lähenemiskeelu kohaldamise taotlemiseks peate pöörduma vastava hagiavaldusega maakohtu poole
(http://www.juristaitab.ee/et/mida-teha-kui-pean-kohtusse-poorduma/maakohtusse-poordumine ).
Kindlasti soovitan täiendava konsultatsiooni saamiseks pöörduda juristi poole.

Otsest keeldu seadustes ei ole, küll aga on toodud välja erandeid seoses teatud liiki süütegude toimepanemisega. Kui maskiga sisenetakse mõnda poodi või riigiasutusse, siis taoline keeld võib olla toodud välja asutuse külalistele mõeldud reeglites.

Maski kandmisel on üldjuhul eesmärk: volbriööl on tegemist maskeeringuga selle tähistamise eesmärgil ja näiteks pangaröövi ajal maskeeringuga isiku tuvastamise takistamiseks. Kui mingit maskeerimisega seotud püha toimumas pole (vajadusel ka sel ajal), on politseil õigus läbi viia isikuga ohutõrjeline vestlus lähtuvalt Politsei ja piirivalve seadusest, mis eeldab ka isiku tuvastamist. Kui eesmärk on lihtsalt kanda lemmiku superkangelase riideid, siis üldjuhul takistust ei ole.

Samas on kindlad süüteod, mille korral maski kandmine automaatselt tähendab ka karmimat karistust. Seda siis näiteks karistusseadustikust lähtuvalt avaliku korra raske rikkumine, omavoliline sissetung, röövimine ja rüüstamisega seotud süüteod.

Kui lapsevanemad ise ei suuda omavahelisi kokkuleppeid teha, siis tuleb pöörduda kohtusse.

Olen kuulnud juhtumitest, kuidas lapsevanemad käivad oma lapsele kordamööda passi uuesti tegemas, et takistada seda, et teine vanem saaks lapse välismaale kaasa võtta. Tõenäoliselt on pangakontodega sama: üks paneb kinni ja teine avab uue konto. Mõlemal on see õigus, kuid nii või naa, lõpuks jõutakse punkti, kus kohtusse pöördumine on paratamatu.

Lastekaitsetöötajale võib ka vastavat infot edastada, kuna lapse taoline ärakasutamine on lubamatu. Tema saab viia lapsevanemaga läbi vastava vestluse, võimalik, et võõra inimese sekkumisest on abi.

Kui endine abikaasa oma ostu-müügi kuulutustes esineb tütrena (mitte ei lase raha kanda tütre arvele, vaid ütlebki, et tema müüb ja teebki tehinguid), siis sellest tuleks politseile teada anda. Teise identiteedi ärakasutamine kasu saamise eesmärgil on seadusega keelatud.

Nii öelda lõhnade alusel kellelegi trahvi koostada ei ole võimalik. Siin on küsimus selles, et kas Te olete kindlad, et ta ei näinud Teie tegevust pealt? Teiseks, politseinik ei pea seda tegevust pealt nägema, kui on tunnistaja, kes ütleb, et jah, need noored suitsetasid. Tekstist saan aru, et just nii see asi ka toimus - ütlusi anti üksteise vastu. Menetleja võib Teie sõnade järgi ütlused ka ise kirja panna, kuid ta peab need Teile ette lugema ning selle kohta annate Teie ka allkirja. Kui Teie nende kirjapandud sõnadega nõus ei ole, siis Te allkirja andma ei pea või avaldate soovi ütlused omakäeliselt kirja panna. Kui Te koostatud väärteoprotokolliga ei nõustu, on Teil 15 päeva aega menetleja tegevuse peale kaebuse esitamiseks kohtuvälise menetleja juhile. Kui tema leiab oma määruses, et kõik on korras, tuleb Teil vastavasisulise kaebusega pöörduda maakohtusse.