Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida peaksin tegema, kui tööandja ei ole esitanud haiguslehte Haigekassale?22.02.2013

Tööandja ei ole esitanud haiguslehte Haigekassale. Kuidas peaksin mina edasi käituma? Saan ma üldse midagi teha?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Vastavalt Ravikindlustusseadusele on tööandjal kohustus esitada töövõimetusleht 7 päeva jooksul. Palun võtke ühendust oma tööandjaga.
Lisaküsimuste puhul helistage haigekassa infotelefonile 16363.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
infospetsialist
 

Küsimus: Kas tööandja maksab haigushüvitist haigeks jäämisest alates või pärast haiguslehe esitamist?22.02.2013

Tere.

Olen haiguslehel alates 20.02. Minu haigusleht lõppeb eeldatavasti märtsi esimestel päevadel. Palgapäev on 01.03. Kas tööandja poolt makstav haigushüvitis (5 päeva eest) kajastub selles palgas või makstakse see alles järgmise palgaga koos?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
infospetsialist
 

Küsimus: Mida teha kui tuleb telefonile ähvarduskõnesid?20.02.2013

Tere.
Mure siis järgmine.
Oli siin juhus, kuidas internet ja tutvused tekitasid peres probleemid millega oleks ka pere lõhki aetud, aga sai asjad ikka head teed aetud ja kõik lahenes. Aga see teine inimene, kes sai pika nina, nüüd vihane ja helistab järjepidevalt. Oli siin pea 1 kuu vaikus, aga nüüd asi tõsisemaks läinud, helistab eranumbrilt, ähvardab mind maha lasta ja mida iganes veel teha sama ka mu kaasaga. Algul oli ähvardaja tema, siis hakkasid tal sõbrad helistama ja ähvardama, lubati maja ette tulla ja kärjääri viia. Algul oli see isik ise, kes andis asja politseisse ja esitas avalduse, et teda ähvardatakse jne. Aga kui tunnistaja käis kohal ja ta ära kuulati siis enam sealt mingit kutset mulle ei tulnud, seega arvan asi on lõpetatud. Ja sellepärast ta nii julgelt helistab ja ajab taga minu nr ja ähvardab kuuli anda mulle ja igasuguseid asju veel. Olen saanud mitu kõne lindistada ja kus käib ka tema nimi läbi ja olen saanud sõbralt lindistuse, kus sama isik on ka teda ja ta peret ähvardanud. Enam ei teagi lihtsalt mida teha, helistab, kui on joogine nati ja sõbrad kah tal, et kas tasub pöörduda politse poole või ajada asju enda moodi. Muidu ise ei pelgaks, aga peres ka on 2 väikelast ja need ähvardused liigagi tõsised vahel ja kunas ennast kodus päeval pole ja kaasa lapsega kodus, siis kardan ka nende pärast. Mida peaksin tegema ja kuhu pöörduma, lootes, et asi saaks selguse ja pärast poleks ohtu, et ilmuvad ja teevad ikkagi midagi. Tänud

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui Teil on teada menetleja nimi, saate teha järelpärimise selle kohta, kui kaugel menetlus on ja kuidas Te uute ähvarduste korral käituma peaksite. Vastasel juhul tuleks seda selle piirkonna kriminaaltalituse juhilt küsida. Samuti on Teil õigus esitada uus avaldus tõenditega uute rikkumiste, ähvardamiste kohta. Omakohust kindlasti ei soovita. Kriminaalmenetlus on aeganõudev, seega see, et midagi pole muutunud, ei tähenda veel seda, et muutust ei tulegi. Kui menetlus lõpetatakse, antakse sellest Teile teada.
 

Küsimus: Kuidas ma peaks käituma kui süüdistatakse mind ja samas süüdistan mina ka neid samasuguses teos?20.02.2013

Kuidas ma peaks käituma kui süüdistatakse mind ja samas süüdistan mina ka neid samasuguses teos (vargus/omandamine)?
Nimelt süüdistati mind telefoni varguses ja mina süüdistan neid minu käekoti varguses, kus olid sees nii dokumendid kui ka muud vajalikud tarbeesemed?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Politsei menetleb üldiselt iga juhtumit eraldi. Selle kirjelduse järgi tundub, et need on kaks eraldi tegu, mis pandi toime erinevate isikute poolt. Kui need teod tõendatakse ära, saavad mõlemad karistada. Karistuse määramisel võetakse arvesse teo toime pannud isiku eelnevad karistused.
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui politseinikust lapsevanema lekitatud info tekitab koolis probleeme?20.02.2013

Tere.
Pöördun teie poole kui mures kodanik ning lapsevanem. Nimelt on mul selline juhus, kus laps varastas koolis kaasõpilaselt mobiiltelefoni. Jäi vahele tehtud teo eest ja sai karistada politsei poolt. Õppis vigadest ning kahetses tehtut. Kuid siis juhtus selline asi, et poisi klassikaaslane hakkas teda kiusama ning vargaks sõimama. Jah eks oli õigus selleks, kuid keegi ei teadnud sellest välja arvatud klassijuhataja ja politsei. Klassijuhataja rääkis ka, et sellest vargusest ei tea mitte keegi, see jäi kaamera peale. Ühesõnaga last hakati koolis kiusama, mida tehakse siiani, kuna tema klassikaaslase lapsevanem töötab politseis ja rääkis sellest oma lapsele. Mind huvitab, kas siis politseil on õigus oma infot avaldada? Minuteada peaks politsei eetikakoodeksis olema punkt, kus nad ei tohi oma tööalast informatsiooni avaldada. Kas minul kui tavakodanikul on õigus tema vastu avaldus teha? Ja kuidas ma selle avalduse peaksin vormistama? Peaks pöörduma otse politseisse või tegema avalduse arvuti teel? Kas mul on mingi võimalus enda lapse eest seista?

Ootan huviga vastust.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui politsei poolt määratud trahv oli väiksem kui 200 eurot, siis see info ei ole avalik ja seega on politseinik rikkunud oma ametiga seoses teada saadud info avalikustamise keeldu. Selle kohta Teil on mugavam esitada avaldus sisekontroll@politsei.ee aadressile. Kiusamise teemal kindlasti paluge koolilt tuge ja abi.
 

Küsimus: Mis aja jooksul tuleb tööandjal esitada haigusleht Haigekassale?19.02.2013

Viisin 16.01.2013 haiguslehe tööandjale. Haigusleht kestis 10.01-16.01.2013. Siiamaani pole ma haigusraha saanud. Mis aja jooksul on tööandja kohustatud haiguslehe esitama haigekassale?

17.01.2013 algas mul üleviimine kergemale tööle. Kergemat tööd tal ei olnud anda. Nüüd viin iga kuu talle selle kohta ka vastavaid tõendeid. Esimese lehe viisin talle 13.03.2013. Dekreeti peaksin jääma 7. aprillil. Kui kiirelt on ta kohustatud need paberid Haigekassale saatma?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks vajalikud muud dokumendid peab tööandja esitama haigekassale 7 kalendripäeva jooksul alates inimeselt töövõimetuslehe saamise päevast.

Lisainformatsiooni töövõimetuslehe esitamise kohta saate lugeda haigekassa kodulehelt: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/haigusleht.

Infot kergemale tööle üleviimise kohta leiate: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/yleviimine.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
infospetsialist
 

Küsimus: Kui annaksin oma tüütaja kohtusse, mis karistuse ta saaks?13.02.2013

Üks inimene tüütab mind vahelduva eduga juba 5 aastat, kuigi olen algusest peale öelnud, et ei soovi temaga suhelda. Ta helistab ega räägi midagi, kirjutab e-maile, kommenteerib mu profiile avalikult. Tean, et tal on vaimse tervisega probleeme. Seega kui annaksin ta kohtusse, mis karistuse ta saaks? Mul on salvestatud kõik tema kirjad ja sõnumid ja kommentaarid. Tekst nendes ei ole halvustav, pigem armuavaldused ja luuletused, kuid on ka paar solvangut.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Taolisel juhul on võimalik pöörduda maakohtusse avaldusega lähenemiskeelu kohaldamiseks võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 alusel. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Antud juhul võib olla tegu seaduses viidatud eraelu puutumatuse rikkumisega. Trahvi määrata tsiviilkorras ei saa, välja arvatud sel juhul, kui isik juba kohaldatud lähenemiskeeldu eirab.

Kui on kahtlus, kas isik on süüdiv st kas ta saab oma tegudest aru ja suudab oma käitumist juhtida, siis selle selgitab välja kohus juba vastava ekspertiisi määramisega.
 

Küsimus: Mis saab peale liiklusõnnetust hukkunute isiklike asjadega nagu rahakott, dokumendid?13.02.2013

Tere,
Mis saab peale liiklusavariid hukkunute isiklike asjadega, rahakott, dokumendid?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

On kaks võimalust, kas esemed lähevad kiirabiautoga haiglasse (kui isikut loodetakse veel päästa) või sündmuskohal tegutsev politseinik võtab need hoiule vormistades selle kohta vastava dokumendi. Politsei peab tagama sündmuskoha puutumatuse ja seega ka tagama hukkunu vara kaitse. Esimesel võimalusel püütakse need nii haigla kui politsei poolt tagastada hukkunu lähedastele.
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui töötrauma juhtus proovipäevadel ja nüüd ei tunnista tööandja mind töötajaks?11.02.2013

Mul juhtus raske töötrauma - luumurrud ja vaagnaluu murd tööl olles proovipäevadel - kolm proovipäeva oli mõeldud ja et siis vormistame. Antud trauma juhtus kolmandal päeval, muidugi ei vormistatud mind sinna tööle, kuid kõik see juhtus töökohal, kust mind kiirabi ära viis ja kõik fikseeris. Olin ka tööriietes, tegu siis koristaja töökohaga. Sattusin selle traumaga koheselt haiglasse opilauale ja veetsin kaks nädalat haiglas, nüüd on mul taastumisperiood, veel pole kindel, kui pikk, kuid kuidas ma peaksin edasi toimima ja kuhu pöörduma?
Helistasin mupo-sse, nemad soovitasid neile avaldus koostada, aga kuidas ma seda koostan, mis vormis, mulle on see täiesti võõras teema, hetkel olen ka peaaegu liikumisvõimetu, et minna juristi jutule konsulteerima. Mupo soovitas pöörduda ka kohtusse, mis paberid on mul selleks vaja ja kuidas edasi toimida? Olen väga tänulik juba ette vastuse eest!

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Töölepingu seadus § 86 lõige 1 tulenevalt on katseajaks esimesed 4 kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast. Katseaja eesmärgiks on kindlaks teha, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Samuti hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Teie suhtes rakendatud nn. proovipäevi võime lugeda tegelikult katseajaks alates Teie proovitööle asumise päevast. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõige (3) alusel arst teatab raskest tööõnnetusest viivitamata tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Teie küsimusest ei selgu, kas arst teavitas Tööinspektsiooni Teiega toimunud raskest tööõnnetusest või mitte. Nii tööandja kui ka tööinspektor peavad välja selgitama kõik õnnetuse põhjused ja asjaolud ning kas juhtum oli põhjuslikus seoses Teie tööga.
Arvates, et Teiega toimunust ei ole Tööinspektsioon teadlik, palun pöörduge abi saamiseks Tööinspektsiooni poole (üldtelefon 6269400).
Tööinspektsiooni ülesanne on välja selgitada Teie kirjas vihjatud õnnetusjuhtumi põhjused ja asjaolud ning seosed tööga.

Vastuse koostas härra Priit Siitan.
 

Küsimus: Kui naaber eirab koerapidamise ja kortermaja ühiselu reegleid, kas abi saab politseist või kohtust?08.02.2013

Tere!
Elan kortermajas ja jagan naabriga ühiskoridori. Probleeme mitu. Naaber paigaldas üldkoridori omavoliliselt kapid, nüüd on liikumiseks vaba ruumi umbes 90 cm laiune riba, takistatud on lastega liikumine, suuremaid esemeid ma enam oma korterist sisse ega välja viia ei saa (näiteks diivan). Lisaks sellele, et tal seal nüüd kapid, siis sageli avatud tema korteri uks ja mina oma korterist välja ei pääse ilma, et vastu tema ust ei kolksaks või uksevahelt talle ei hüüaks, et soovin väljuda. Lisaks sellele on vabalt pääs lahtisest uksest ka naabri suurel koeral. On ette tulnud, kus koer mu koolist tulevat last ehmatab või ma ise olen jällegi sunnitud naabrit paluma, et võta oma koer ära - tahan oma koju minna. Asja tipuks paigaldas naaber ühiskoridori valvekaamera, mis võimaldas jälgida minu korterisse sisenemisi ja väljumisi.
Olen naabril palunud kapid eemalda, pidama kinni loomapidamise eeskirjadest ja eemaldama valvekaamera, naaber keeldus. Palusin abi KÜ esimehelt, kes naabril palus sama, mida mina olin palunud - naaber keeldus. KÜ kirjalikul nõudmisel eemaldas naaber valvekaamera, aga kappe ei eemalda ja koer käib endiselt vabalt rihma ja suukorvita ühiskoridoris. Mida teha? Kas avaldus politseisse või hagi kohtusse?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Ühisalade kasutamine saab olla vaid ühiskokkulepete alusel. Keegi ei saa ühisala arvelt enda korterit ebaseaduslikult suurendada. Seega, kui ühistu soovil seda ebaseaduslikku kappide ala puhtaks ei tehta, tuleb ühistul pöörduda tsiviilkohtusse.

Valvekaameral peab olema konkreetne eesmärk ja samuti kooskõlastus ühistuga, kuna jällegi, see asub ühisruumis. Hea, et ta sellele soovile reageeris ning kaamera eemaldas.

Lahtiselt ei tohi ükski koer mööda ühisala ringi jalutada. Olenevalt Teie elukohast tuleks selle kohta esitada avaldus kas politseile või KOVile (näiteks Tallinnas on see selgelt munitsipaalpolitsei lahendada, vt http://tallinn.munitsipaalpolitsei.ee/?p=12).