Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas säilitatakse politseivideosid ja kellel on neile juurdepääs?23.01.2013

Politseiautos on kaamera, millega sageli filmitakse seaduserikkujaid, kiirust ületavaid autosid, valest kohast teed ületavaid inimesi, roolijoodikute tagaajamisrallit jne. Sageli jõuab selliseid salvestisi ka meediasse.
Kuidas ja mille alusel otsustatakse, millised videod avalikustamisele lähevad? Kui kaua säilitatakse videosid ja kellel on juurdepääs sellele materjalile, mis telekas uudistesse ei jõua? Kas selline salvestamine avalikus ruumis ilma inimese nõusolekuta ei riku tugevasti isiku privaatsust ja edasist elu? Karistus aegub ja kustub registrist 1, 3 või rohkema aasta järel, aga kusagile andmebaasidesse jääb alatiseks videosalvestus. Kuidas garanteeritakse, et see nt u 20 a pärast ootamatult avalikuks ei leki ja võib-olla oma ainsast ühekordsest rikkumisest juba õppust võtnud inimest taas "kummitama" ei tule? Kas isikul endal on mingi võimalus teada saada, millist videomaterjali tema koha politseis säilitatakse? Tänan vastuse eest.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kuna see küsimus on otseselt seotud just kommunikatsioonibüroo tegevusega, küsisin seekord nende kommentaari, mis on järgnev:

"Meediaväljaanded on politsei jaoks väga olulised partnerid erinevate teemade selgitamisel ja kajastamisel. Öeldakse, et üks pilt seletab rohkem kui tuhat sõna. Seetõttu ongi vahel otstarbekas kasutada mõnd kaadrit, et näidata, mis võib ühe või teise ohtliku käitumise tagajärjeks olla. Lisaks eluliste kaadrite näitamisele selgitab politseinik, mida tehti valesti ja millest tuleks õppida. Klipi eesmärk ei ole kindlasti kedagi "risti lüüa" ega karistada, vaid läbi reaalsete juhtumite näidata, milliseid vigu teised liiklejad peaksid vältima.

Kui politseikaadreid mõne meediaväljaandega jagame, on meie kindel tingimus, et inimesed ei tohi olla äratuntavad ning sõiduki numbrimärk oleks kaetud. Kui selline küsimus on tekkinud, siis ilmselt ei ole seda tingimust alati piisaval määral täidetud. Kui soovitakse mõne kaadri uuesti mittenäitamist, siis soovitame pöörduda konkreetse väljaande poole, mis seda on kajastanud.

Vabandame, kui mõni eetrisse läinud klipp on kellelegi meelehärmi põhjustanud. Püüame omalt poolt teha kõik selleks, et tulevikus seda ei juhtuks.

PPA kommunikatsioonibüroo"

Politsei videomaterjalidele võõrastel ligipääsu ei ole ning üldiselt on see vaatamise õigus konkreetsetel ametnikel, seega lekkimisoht on võimalikult väikeseks muudetud.

Kokkuvõttes, kõige lihtsam on taolise probleemi tekkimist ennetada ja rikkumisi mitte toime panna. Lohutuseks neile, kellega sarnane olukord on juhtunud: iga päev pannakse uusi rikkumisi toime ja seega tekib uusi videolõike ning vanad ununevad ja kaotavad nad oma väärtuse.
 

Küsimus: Kas on võimalik öörahu rikkuva naabri kohta avaldust esitada ilma politseid kohale kutsumata?23.01.2013

Kas on võimalik öörahu rikkuva naabri kohta avaldust kirjutada ilma, et politseid enne kohale kutsuks?
 

Küsimus: Kas MUPO tehtud piletitrahv kantakse karistusregistrisse?23.01.2013

Tere!
Ma sain 2012.a. aprillis trahvi ühissõidukis piletita sõidu eest (4 ühikut) ja selle aasta jaanuaris ka liikluseeskirja rikkumise trahvi, läksin punase tulega üle tee (3 ühikut). Mõlemad oli kiirmenetlusega ja trahvid on makstud. Uurisin netiavarustest selgeks, et väärteo märge aegub karistusregistrist 1 aasta pärast trahvi maksmist ja et ühekordne väärtegu, mille trahv jääb alla 50 ühiku, ei kuulu karistusregistris päringu puhul avaldamisele. Siit ka küsimused:
1) Kas ka MUPO tehtud piletitrahv kantakse karistusregistrisse? Raha saajaks oli tookord hoopis Tln Linnavaraamet, mitte rahandusministeerium nagu "pärispolitsei" liiklustrahvi puhul. Kui trahvi kasseerib hoopis Tallinna linn, kas see rikkumine läheb üldse riiklikus süsteemis arvesse?
2) Kui eelmise küsimuse vastus on jah, siis kas see tähendab, et minu kaks väärtegu on nüüd karistusregistris avalikud, sest see aprilli oma pole veel aegunud ja nüüd tuli üks juurde, aga kaks kehtivat väärtegu kuulub juba avalikustamisele? Lugesin karistusregistris avalikustamise kohta mitmeid pressiteateid ja info on vastuoluline - ühes kohas on kirjas, et alla 50 ühiku väärteod ei avalikustu, teises, et ühekordne väärtegu ei avalikustu.
3) Kas need kaks kirjet võivad nüüd selle aasta jooksul, kui nad süsteemis kehtivad on, takistada/raskendada elamaasumist ja tööle minemist mõnes teises EL-i riigis? Milliseid andmeid ja mis olukordades riigid omavahel vahetavad?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kui MuPo poolt tehtud trahv on tehtud hoiatustrahvina, siis ei kanta seda Karistusregistrisse. Kui tegemist ei ole hoiatustrahviga, siis kantakse. Enamasti MuPo kasutab hoiatustrahvi.
Vales kohas üle tee minemise trahvi aegumist ei mõjuta trahv piletita sõidu eest. Ehk siis Teie saadud trahvid aeguvad aasta peale trahvi tasumise kuupäeva konkreetse teo eest.
Need andmed Teie liikumist ja elu kindlasti ei takista.
 

Küsimus: Kelle poole peaksin pöörduma, et vanad trahvid ära kustutataks?23.01.2013

Tere,
sain 2006 kuni 2007 aastal kokku ligi 17 liiklustrahvi, kõik nad olid lubadeta sõitmise eest ja kindlustuse puudumise eest.
Tegin hiljuti päringu www.rik.ee registris ning seal neid trahve polnud, tegin päringu ka eesti.ee-s, seal olid trahvid olemas. Mis ma peaks edasi tegema ja kelle poole pöörduma, et need trahvid ära kustutada, sest tol ajal nad aegusid ju 18 kuuga, aga nüüd on möödas juba hulga aega. Tahaks lõpuks ka oma pangakontot kasutada. Ette tänades!

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Vanad trahvid kantakse karistusregistri arhiivi automaatselt peale aegumist. Aegumise kuupäev hakkab jooksma ajahetkest kui on karistus kantud, st määratud trahvid näiteks tasutud. Enne seda neid arhiivi ei kanta.
 

Küsimus: Kas ähvardaja saab karistada, kui mind sms teel ähvardati ja mõni päev hiljem füüsiliselt tõugati ja ähvardati?23.01.2013

Tervist!
Juhtus selline lugu, et tekstisõnumi teel üritati raha välja pressida. Sõnumi mõte seisnes selles, et ma kas maksan väljapressijale raha või ootab mind mittemaksmise korral füüsiline vägivald.
Asjast läks paar päeva mööda ja sattusin väljapressijaga silmitsi. Isik tuli mulle füüsiliselt kallale. Tõukas mind mitu korda ja ähvardas. Otseselt vigastusi ei põhjustanud, küll aga hirmu ja valu. Hirmsaks teeb asja see, et pean kõnealuse isikuga mõned korrad kuus tööalaselt kokku puutuma. Olgu veel öeldud, et temapoolne rünnak toimus otse turvakaamera all ja sellest on olemas ka salvestis. Samuti on alles tekstisõnum, milles ähvardati ja välja pressiti.

Minu vaatepunktist tehti mulle ähvardus ja osaliselt viidi see ka täide. On mul õigus?
Mida edasi teha? Kui otsustan avalduse politseile esitada, siis kui tõenäoline see on, et isik karistada saab? Kui isik karistada saab, siis milliseks võiks kujuneda tema karistus?

Suured tänud abi ja nõuannete eest!

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Olete asjast õigesti aru saanud. Teie poolt edastatud info põhjal võib väita, et toime on pandud KarS § 214 kirjeldatud kuritegu. Menetluse alustamiseks peate pöörduma elukohajärgsesse politseiasutusse. Kui Teil on rünnakust näha kriimustused/marrastused, tuleks esmajärjekorras need fikseerida traumapunktis.

Tõenäousus karistuse saamiseks on suur. Karistuse suurust ei oska ennustada, see sõltub kohtust.
 

Küsimus: Kuidas on võimalik tutvuda minu vastu esitatud avalduse sisuga, mille alusel on algatatud politseis menetlus?23.01.2013

Kuidas on võimalik tutvuda avalduse sisuga, kui politseiametnik helistab ja väidab, et isiku suhtes on algatatud menetlus kellegi väidete põhjal, mis ei pea paika?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Avalduse sisu saate teada siis, kui Teid selles asjas üle kuulama hakatakse. Ülekuulamise käigus saate ka esitada väited, miks avaldaja väited paika ei pea.
 

Küsimus: Millised õigused on telefonikõne salvestisega toimetamiseks ja kas vajadusel on see ka tõestusmaterjaliks?22.01.2013

Tere! Tekkis selline küsimus:

Oman tänapäevast nuti-telefoni, mis on võimeline saabuvad ja väljuvad telefonikõned helifailina salvestama. Millised õigused mul nende failidega toimetamiseks on?

Toon ühe näite:
Ütleme, et mind on telefoni teel ähvardatud. Kas politseis läheks see helisalvestis läbi tõestusmaterjalina? Mainin ära, et koos helifailiga salvestub ka kuupäev, kellaaeg ja teise isiku kontaktnumber.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Vastates esitatud näidisjuhtumile, siis tõepoolest, enda vestlusest nutitelefoniga tehtud salvestis on tõendusliku väärtusega ja seda saab politsei menetluses kasutada. Seda ka inimestele soovitatakse, keda võidakse või on juba ähvardatud. Kindlasti on see palju parem juhtumist, kus tõendid puuduvad ja on vaid sõna sõna vastu või kui ei mäletata, milles täpselt ähvardus seisnes. On olemas ähvardamisi, mis seaduse mõttes ähvardused ei ole, kuid seda parem on menetlejal otsuseid langetada, kui kõike on võimalik uuesti kuulata. Enda vestlust võib salvestada. Keelatud on teiste isikute omavahelisi vestlusi pealt kuulata ja salvestada, kuna seda loetakse eraviisiliseks jälitustegevuseks.
 

Küsimus: Kas firma omanikuks olemine takistab töötuna arvele võtmist?18.01.2013

Nimelt on firma registreeritud minu nime peale aga sellega tegeleb tasapisi tegelikkuses hoopis minu tütar. Kuna ise käisin tööl mujal ja nüüd olen töötu, siis küsimus, kas pean tegema mingi avalduse või mismoodi saan tõestada, et tegelikult ma sellega ei tegele? Ja kuna firma on algusjärgus, siis tüdruk selle eest ise samuti tasu ei saa. Tänud ja kunist päeva!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,
töötuna ei võeta arvele isikut, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu.
Kui Te olete juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liige ja ei saa selle tegevuse eest tasu, siis on võimalik Teid töötuna arvele võtta.
Töötuna arvelevõtmisel tuleks esitada juriidilise isiku poolt välja antud tõend tasu maksmise kohta.
Töötuna on võimalik arvele võtta isikut, kes ei õpi ega tööta, kuid kes otsib tööd, soovib tööle asuda ja kes on valmis vastu võtma sobiva töö.
 

Küsimus: Kas internetis avalikult sõimamine ja halvustamine on karistatav?18.01.2013

Tere,
Tekkisid arusaamatused ühe poisiga, kirjutasin midagi, mida poleks ehk päris tohtinud, kuid asi lahenes. Nüüd umbes 1 nädal hiljem hakkas ta minust halvasti rääkima ja seekord ma põhjust ei tea, kirjutab avalikus foorumis (twitter) minu kohta halvustusi. Tema sõbrad kirjutavad, et ma võiks ennast ära tappa. Nt siin üks näide, mis on minu facebooki sõnumitesse saadetud. "Kuule libu mis sul on kobisemist ... kallal??? Ma topin sulle ora ... kinni kui sa veel midagi talle ütled, ... ma tapan su oma kätega ära krdi hooooor !!!!" (Kusjuures, ma ei tea mis ma teinud olen, ma pole enda arust midagi tema kohta öelnud). Nooremas klassis on see põhimõtteliselt mul juba olnud, aga siit tuleb küsimus, kas see on politsei poolt karistatav?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tapmisega ähvardamine läheb ähvardamisena arvesse küll ja tegemist on kuriteoga, mille eest on ette nähtud kuni 1 aasta vangistust. Kui Teil nendest tekstidest tulenevalt on hirm oma elu ja ohutuse pärast, tuleks politseisse avaldust kirjutama minna. Need tekstid võtke ka kindlasti kaasa.

Samas oleks arukas enne politseisse tulemist võimalusel välja selgitada, millest taoline vaen on tekkinud. Võib-olla saate selle arusaamatuse ka vestlemise teel lahendada.
 

Küsimus: Kas varasemad rikkumised (alaealisena) takistavad politseinikuks saamist?16.01.2013

Tere.
Kas politseisse on võimalik tööle minna või Politsei- ja piirivalvekolledžisse sisse astuda, kui on alaealisena vahele jäänud suitsuga (trahv või hoiatus) ja valest kohast üle tee minemisega (Kirjalik hoiatus)? Milline haridus peab olema (keskharidus, kutsekooli lõpetamine)?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere!

Alaealisena saadud üksik trahv vales kohas tee ületamise või tubakatoote tarvitamise eest ei takista õppima asumist Politsei- ja piirivalvekolledžisse.
Hariduse nõudeks on vähemalt keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.