Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas peaksin töötu abiraha saamiseks katseajal töösuhte lõpetama, kui tunnen, et see töö ei sobi mulle?20.11.2012

Tere!
Olen tööl katseajaga 4 kuud. Tunnen, et see töö ei sobi mulle. Mis tingimustel peaks töölepingu üles ütlema, et võtta ennast töötuna arvele ja saada töötuskindlustust? Kui ise lõpetan 15-päevase etteütlemisega töölepingu, kas siis on õigus töötuskindlustusele. Kui suur on summa, mida töötuna sellisel juhul makstakse? Kuidas oleks kõige õigem talitada, et saada töötu abiraha?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,
õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).

Omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel on töötul võimalik taotleda töötutoetust, mille päevamäär käesoleval aastal on 2,11 €.
Kui töötu vastab töötuskindlustushüvitise määramiseks kehtestatud tingimustele, siis hüvitise suurus esimesel 100. päeval on 50% ja edasi, kuni määratud perioodi lõpuni 40% isiku keskmisest töötasust.
Rohkem infot leiate töötukassa kodulehelt: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11245
 

Küsimus: Kuidas peab kasvataja õpilase suitsetamist tõendama, vormistama?19.11.2012

Tervist.
Ise käin põhikoolis ja ööbin "ühikas", seal on ka lapsed, kes käivad seal internaatkoolis. Ükskord ühe sõbraga käisime meelega metsas ja tulime sealt joostes välja, et vaataks, kuidas kasvataja reageerib. Kasvataja nimelt ütles, tulge siia suitsumehed, ja me panime siis territooriumilt jooksu ja tulime hiljem tagasi. Kui tagasi tulime, pani kasvataja meid kirjutama protokolli suitsemise pärast, kuigi meil polnud suitsulõhnagi küljes ja mingit tõendit ei olnud. Meie loomulikult kirjutasime, et me pole suitsetanud ja kirjutasime jooksmise põhjuseks, et kasvataja "sõimas" meid suitsumeesteks. Hiljem kartsime, et äkki saamegi trahvi ja siis õhtul ütlesime kasvatajale, et kui see politseisse ei lähe, siis jätame suitsetamise maha. Meie jooksmist nägi ka pealt teine õpetaja ja kasvata ütles siis, et tal on tunnistaja ja meil pole mingit pääsu. Minu teada "ärajooksmise" eest trahvi suitsetamise kohta teha ei saa?

Ja tahaksin ka teada, et kas kasvataja saab sulle protokolli teha suitsulõhna eest? Isegi siis, kui on teisi kasvatajaid, kes tunnistavad, et suitsulõhn oli küljes.
Üks jäi lõhnaga vahele ja ei olnud nõus kirjutama oma allkirja ega midagi, siis kasvataja kirjutas ise ära ja sai see poiss ikka trahvi.
Oleks siis nendele kolmele küsimusele vastust vaja.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Suitsulõhna alusel ei saa kedagi trahvida, kui muud tõendid puuduvad. Kasvataja ise ei saa kindlasti trahvi teha, see õigus on ikkagi politseil. Politsei omakorda vajab menetlemiseks kasvatajatelt-õpetajatelt kindlat tunnistust selle kohta, et nad nägid lapsi suitsu suhu panemas või käes hoidmas. Lõhn ja nurga tagant, kus tavaliselt suitsetajad suitsu teevad, tulemine ei ole tõenditeks.

Kui keegi sai trahvi nii, et ise protokollile (mitte valgele paberile tehtud seletuskirjale) allkirja ei andnud (ega ei öelnud ka politseinikele, et keeldub allkirja andmast), siis sellest tuleks teavitada politsei sisekontrolli, kuna see ei tohiks olla võimalik.

Kui kasvataja kirjutas seletuse juhtunu kohta läbi enda silmade, on kõik korras, kui ta kirjutas nii, nagu seda oleks teinud see poiss, siis see pole tavaline. Valgel lehel olev seletus pole ametlik dokument ja tõend, seega dokumendi võltsimisega tegemist ei ole, samas niimoodi seletuskirjasid ei kirjutata.

Kui Teile tehakse trahv suitsetamise eest, kuid suitsu teinud Te tegelikult ei ole, siis 15 päeva jooksul saate esitada selle kohta vastulause politseisse. Siis vaatab menetleja ülemus samamoodi tõendid üle ja võtab seisukoha, kas tõendid on piisavad, et suitsetamise fakti tõendada. Kui Te ütlete vastulauses, et kasvataja Teid suitsetamas ei näinud, aga ta on oma tunnistuses kirjutanud, et nägi, siis ka see kontrollitakse üle.

Teinekord tasub muidugi olla selliste naljadega ettevaatlikum. Kui Te teate, et suitsetajatega on koolis probleeme, siis ei ole vaja iseendale "olen suitsetaja" naljaga tähelepanu tõmmata ja kindlasti ei tohi alaealisena ka suitsu teha.
 

Küsimus: Kas on võimalik avalduse alusel lasta töötukassa raha kanda teise inimese kontole?16.11.2012

Tere,
kas on võimalik mingi avalduse alusel lasta töötukassa raha kanda teise inimese kontole (kui endal on konto arestitud)?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,

seaduse alusel saab toetusi ja hüvitisi maksta ainult selle isiku kontole, kelle nimele töötukassa otsusega toetus või hüvitis on määratud.
 

Küsimus: Kas pärast emapuhkust saan töötuna arvele võtta, kuigi olen uuesti lapseootel?16.11.2012

Tere,

olen kuni jaanuar 2013 emapuhkusel, samas ootan teist last, kes peaks sündima juuni 2013. Kas mul on võimalik end töötuna arvele võtta jaanuarist ja kas ma saan taotleda alustava ettevõtja toetust 4474 €? Äriplaan koostamisel.
Samuti, kas töötuna arvele võtmine mõjutab kuidagi minu emapalka?

Ette tänades,
K

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,

töötuna on võimalik arvele võtta inimest, kes ei õpi täiskoormusega õppes ja kes ei tööta (töösuhe on lõpetatud, mitte peatatud lapsehoolduspuhkuse ajaks).
Töötuna arvelevõetud inimesel, kes vastab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 19 sätestatud tingimustele, on õigus taotleda ettevõtluse alustamise toetust vastavalt koostatud äriplaanile.
Vanemahüvitise kohta saate informatsiooni Sotsiaalkindlustusametist.
 

Küsimus: Mis tingimustel võib turvatöötaja näiteks kaubanduskeskuses isikut kinni pidada?15.11.2012

Viimasel ajal olen mitmel korral tähele pannud, et kaubanduskeskuse turvatöötajad on nende territooriumil suitsetanud (ilmselt alaealistel) isikutel kontrollinud dokumente ning selgudes, et isik on alaealine, võtnud neid kaasa turvaruumi politsei saabumiseni.
Sellest ka küsimus, kas neil on üldse õigus kontrollida antud juhul isiku dokumenti ning neid kinni pidada?
Kui ma Turvaseadust õigesti mõistan, siis selle õiguse annab neile:
§ 32. Turvatöötaja õigused
(1) Turvatöötajal on õigus:
1) tõkestada pääs valvatavale objektile isikul, kes püüab sinna siseneda loata või muu seadusliku aluseta;
2) valvataval objektil kinni pidada süüteos kahtlustatav isik;
3) kinni pidada isik, kes tungib või on tunginud valvatavale objektile, viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valveobjekti, objektil viibivaid isikuid või takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel. Kinnipeetud isik tuleb viivitamata politseile üle anda;
4) isiku kinnipidamisel teostada isiku ja temaga kaasas olevate esemete turvakontrolli kindlustamaks, et kinnipeetu valduses ei ole esemeid ega aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi. Turvatöötajal on õigus ohtlikud esemed ja ained võtta oma kontrolli alla. Äravõetud esemed ja ained tuleb viivitamata anda üle politseile.

On mul õigus?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Jah Teil on õigus.

§ 32 lg 1 p 2 - alaealine, kes tarbib tubakatoodet, on toime pannud süüteo. Seega selle paragrahvi alusel on turvatöötajal õigus oma valvataval objektil selline isik kinni pidada ja politseile üle anda.
 

Küsimus: Kas mul on õigus dekreedirahale, kui hetkel olen töötu, kuid olen sel aastal 7 kuud töötanud?13.11.2012

Tere,
Selline küsimus, et olen hetkel viiendat kuud rase ja sünnitan järgmise aasta märtsis. Olen hetkel töötu, kuid sellel aastal olen töötanud 7 kuud. Kas mul on võimalus saada dekreedirahasid?

Ette tänades

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Paraku töötuna ei ole Teil õigust saada dekreedirahasid. Haigekassa maksab sünnitushüvitist vaid töötavale ning tööandja kaudu ravikindlustatud naisele.
Küll aga on Teil õigus vanemahüvitisele, mida maksab sotsiaalkindlustusamet (www.ensib.ee).

Kõike paremat
Katrin Saadre
 

Küsimus: Mida peaksin ette võtma, kui tunnen et politsei on mulle selgelt liiga teinud?12.11.2012

Septembris pidas politsei patrull kinni kell 1 öösel. Kutsuti autosse, kus olin kokku ~2 või enam tundi. Öeldi, et taga puudub nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk, liikluskindlustust pole ja ülevaatust ka pole. Ülevaatusest olin teadlik ja ütlesin neile, et erandkorras tohib auto koju viia, kuna auto oli päeval paranduses olnud. (Auto oli ~30 päeva tagasi kordusülevaatusele saadetud, ühtegi eriti ohtlikku viga ei olnud). Kindlustuse kohta ütlesin, et minu teada on olemas ja küsisin kuidas nemad seda kontrollisid. Vastust ma ei saanud, ei saanud vastuseid ka oma teistele asjasse puutuvatele küsimustele. Mind hoiti täielikus teadmatuses, mis üldse toimub. Kas ma olen milleski süüdi? Kas ma saan trahvi?
Ütluste andmine.... see oli selline protseduur, et jube lausa mõelda. Ütlesin neile, et härrased, mul algab kool kõigest mõne tunni pärast (kell oli 2 öösel) ja mul tõesti ei ole aega siin rohkem olla.
Siis öeldi, et kui ma oleks 20 euro maksmisega nõus olnud, oleks ma juba kodus.
Miljöö kirjeldamiseks lisaksin, et see toimus öösel... kutsuti ka teine patrull kohale. Teine patrull tegeles autoomanikuga. See kõik oli nii segane, et isegi raske kirjeldada.
Tagasi ütluste andmise juurde. See toimus nii, et ma isegi ei saanud aru, et hetkel pean ma andma tunnistusi enda vastu.
Esitati küsimusi, näiteks, et kas ma kontrollisin enne sõidu alustamist kindlustuse ja ülevaatuse pabereid. Vastasin EI. Kas ma pean pabereid vaatama, kui ma sõidan selle autoga iga päev, ma tean täpselt mis autol olemas ja mis mitte.
Siis küsiti, kas vend (auto ametlik omanik) käskis sõita. Vastasin EI. Seepeale algas kisa, et pole võimalik.. vend pidi käskima, ta oli ju kõrval. Ega ma muidu rooli minna ei saa kui auto omanik ei käse. Lühidalt, politseinikud panid kokku väga pika jutu, mis oli saadud minu paarist jah/ei vastusest. Minu selgituste peale öeldi, et oleksin vait ja laseksin neil tööd teha.
Seejärel anti ette paber, kuhu pidin kirjutama "ütlused on kirjutatud minu sõnade järgi ja vastavad tõele". Lugeda ma neid ütluseid ei saanud, nad ütlesid, et käekiri on neil sitt ja ma ei saaks aru. Ametnik luges teksti ise ette.
Ütlesin et ma ei saa päris kõigega nõus olla, mispeale anti teada, et siis ma see päev koju ega kooli ei jõua. Seega olin nõus.
Järgmine protseduur, pidin kirjutama ütlused oma käega. Hakkasin siis kirjutama nende sõnade järgi. See oli ...ma isegi ei tea kuidas seda kutsuda. Õigemini pidin kirjutama ja samal ajal neile ette lugema. Kui neile mõni sõnastus ei meeldinud (näiteks, et olen juba kaks tundi öösel politsei auto peal olnud, või et vend ei käskinud sõita) siis tõmmati leht käest ja purustati. Tekkis ka olukord, kus pidin neilt küsima: Kuidas ma siis kirjutama pean?
Pärast mitmeid lehti... viidi jaoskonda, kuna neil sai paber otsa. Jaoskonnas kirjutasin ütlused, millega nad lõpuks rahule jäid.
Üks ametnikest viis mu tagasi minu auto juurde, küsisin, et kas võin nüüd koju sõita. Ta vastas mulle: Põhimõtteliselt küll kui kindlustuse teeksin.
Läksin auto juurde tagasi, kus sain omanikuga kokku, ütlesin, et sõitmiseks on kindlustust vaja. Vend näitas paberid ette - tõepoolest 6 kuune kindlustusleping mis veel kehtib.
Ka vahtralehed olid olemas. Siis lugesin protokolli koopiat.. seal oli rikkumiseks märgitud taga nähtaval kohal puudub algaja juhi tunnusmärk, puudub liikluskindlustus ja ülevaatus. Olin hämmingus... kas see vahtraleht ei olnud nende jaoks nähtaval kohal, või lihtsalt valetati? kas kindlustus mis oli olemas... mis jama sellega oli? Ja kas tulenevalt seadusest ma ei tohi erandkorras autot tagasi koju (ehk garaaži) viia? Või ei tohi mul kodus garaaži olla?
Tegin ka vastulause, kohtuväline menetleja leidis, et kindlustus on tõesti olemas, aga muid vastuargumente ei saa arvestada kuna tekib vastuolu tookord antud ütlustega.
Pärast kohtuvälise menetleja otsust käisin toimikuga tutvumas ja jäi silma, et minu omakäeliselt kirjutatud ütlused on sealt puudu.
Otsuse saamisest on möödunud ~20 päeva. Mida edasi peaksin tegema?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Antud juhul on kaks tegevust, mida soovitan. Teil on võimalus esitada kaebus tehtud otsuse peale maakohtule. Kuigi 15 päeva otsuse kättesaamisest on möödas, võite selle kaebuse esitada ja kui kohus leiab, et on nõus selle hoolimata tähtaja möödumisest menetlusse võtma, siis nii ka tehakse. Samas võib kohus ka keelduda (kuna tähtaeg on ületatud).

Teiseks soovitan kindlasti pöörduda politsei sisekontrolli poole ja kirjeldada juhtunut. Kui Te olete andnud väärteoasja raames ütlusi ja neid ei ole lisatud toimikusse, siis on tegemist rikkumisega. Kui väärteoprotokollis oli rikkumisena kirjas kehtiva kindlustuse puudumine, kuid tegelikult see oli olemas, millega ka vastulausele vastates nõustuti, oleks tulnud menetlejal koostada uus väärteoprotokoll õigete andmetega. Kui seda ei tehtud, on rikutud vastavaid nõudeid. Ütluste andmisel on inimesel õigus need ka ise kirja panna või kui neid paneb kirja politseiametnik, siis isik peab saama neid läbi lugeda või need loetakse talle ette ning inimene peab nendega nõus olema. Kui ei ole, tuleb teha vastavad parandused/täiendused. Kui vahtralehed olid nähtaval kohal tegelikult olemas, siis selle eest ei ole võimalik trahvi teha. Samuti ei ole tavapärane lähtuvalt Teie kirjeldusest politseinike käitumine (suhtlemine, dokumentide puruks rebimine). Kuna küsimusi ja probleemkohti on mitmeid, siis oleks hea ja organisatsioonile ka oluline, kui sisekontroll neile omapoolse hinnangu annaks. Kontaktandmed leiate aadressilt http://politsei.ee/et/kontakt/kontaktid-struktuuri-jargi/?exp0=51043766&exp1=51086474.

Ainult ülevaatuse kohta tekib minul politseinikuna küsimus, et kas tõesti viiakse nii hilisel ajal autot töökojast koju. Seadusega on see lubatud küll, kuid kindlasti ma küsiks üle täpsema marsruudi, kus asus garaaž ja kus asub kodu ning millal sõitmist alustati. Ülevaatuseta autoga niisama ringisõitmine lubatud ei ole, isegi siis mitte, kui puudused ei ole ohtlikud või on selleks hetkeks kõrvaldatud.

Soovitus: kui Te ei sõida endale kuuluva sõidukiga, siis on alati kõige mõistlikum üle kontrollida dokumendid, nende kehtivused ja olemasolu, samuti teha tiir peale autole, et kõik tuled töötaksid ning rehvid vastaksid nõuetele.
 

Küsimus: Kui alaealine on mingil peol ja ta magab voodis, kas politsei võib ta üles äratada?12.11.2012

Tekkis selline küsimus, et kui alaealine on mingil peol ja ta magab voodis sügavalt, et kas politsei võib/peab ta üles äratada/äratama või on see politsei jaoks keelatud? Olen kuulnud jutte, et politsei ja üleüldse ei tohi kedagi unest üles äratada?
Aitäh

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Seadusest tulenevalt keeldu inimest mitte üles äratada ei ole. Kui mina läheksin politseinikuna sellisele peole, siis kohe kindlasti ma ärataksin magava alaealise üles, kuna, esiteks tekib kahtlus, et kuidas saab inimene suure peo ajal (st valju müraga) magada? Kas on tal tervisega mure (meelemärkuseta vmt), on ta alkoholijoobes või mõne muu aine tarvitamise tunnustega. Teiseks on sügavalt magav inimene ka olukorras, kus teda võidakse ära kasutada, tema asjad võidakse ära varastada jne. Kolmandaks, kui ma ei tea selle alaealise nime, siis ei tea ma ka seda, kas tema lapsevanem on teadlik, kus alaealine viibib (kehtib alla 16-aastaste korral). Teda äratades teeb politseinik kindlaks, et kõik need küsimused saaksid vastuse. Seega igal juhul on politseiniku õigus ja pigem ka kohustus see magav alaealine äratada. See on eelkõige juba selle alaealise enda huvides.
 

Küsimus: Kas on olemas päevane (enne 23.00) lubatud müratase, kui valjult naabrid tohivad muusikat lasta?12.11.2012

Tere!

Kas on ette nähtud ka mingi päevane (enne 23.00) lubatud müratase, kui valjult naabrid tohivad muusikat lasta või võib naaber enne seda kellaaega kõike teha. Nimelt elame kahe omaniku elamus ning oleme väga hädas alumiste naabritega, kes igapäevaselt tugeva bassiga muusikat kuulavad. Muusika on nii vali, et üleval korteris klaasid klirisevad ning on lausa võimatu kuulata iseenda telekat, rääkimata siis omavahel suhtlemisest.
Lisaks päevasele müratekitamisele on all korrusel ka öösiti pidevalt suured peod. Oleme käinud nendega rääkimas kümneid kordi (sellest pole olnud kasu) ning helistanud ka 2 korda politseisse, aga kuna ootejärjekorrad on niivõrd pikad, ei ole politsei veel noormehi noomima tulnud. Kuidas peaksime edasi käituma, et naabreid korrale kutsuda, kas on võimalik öise rahurikkumise kohta avaldus kuskil kirjutada?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,
Selgitage välja, kas müra häirib ka teisi naabreid. Seejärel, kas need naabrid, keda müra häirib, oleksid nõus seda ka politseis tunnistama. Katsuge leida vähemalt 1 naaber, kes Teid toetaks ja seejärel esitage politseile avaldus.
 

Küsimus: Kas vilkuritega lumesahale kehtivad samad liiklusreeglid nagu tavaautole?05.11.2012

Mu abikaasal juhtus soomes selline õnnetusjuhtum. Abikaasa sõitis peateel, eespool umbes 200m pärast risttee, kus kõrvaltteelt tulijatele stop märk mõlemil pool. Vasakult poolt liikus peatee suunas lumesahk, abikaasa vähendas hoogu alla 50 km/h, sellel teelõigul nõutud lubatud kiirus oligi 50 km/h. Enne risti on vasakul pool ka üks maja, mis natuke nähtavust piirab vasakult teelt tulija märkamiseks aga mitte oluliselt. Ja mu abikaasa vaatas, et lumesahk lihtsalt sõidab ristile välja, abikaasa oli juba ristile jõudnud ja lumesahk sõitis oma sahaga auto tagaossa, tagumine küljeklaas puru, ratas risti all, autoraam kõver, pagasiruumi sisemine polster kõik lahti, katuseraam puru, pagasiruumi luuk ei avane üldse enam, kiilus kinni miskit, korraliku paugu tõttu lendas mu isiklikke asju välja teele saha kõrvale, auto turvapadjad lõi ees mõlemad lahti. Seda, et sahk oleks stopmärgi all peatunud, mu abikaasa sõnul ei toimunud, ta liikus lihtsalt vaikselt risti poole. Ja mu abikaasa püüdis autot suunata võimalikult paremale tee äärde, et vältida saha otsasõitu, mis aga ei õnnestunud siis. Kuna lumesahajuhil oli oma töödega nii kiire ja ta pidi kindlasti kohe edasi töötama, vahetati kontaktandmed, et ühendust võtta, poliisi kohale ei kutsutud. Ja suur oli üllatus, kui järgmine päev helistas sahajuht ja jutust tuli välja, et sahajuht luges sellisest asjade käigust, kui poliisi asjasse ei segatud, välja, et mu abikaasa tunnistas ennast süüdi, kuigi mu abikaasa just küsis kohapeal, et kas nende kindlustus hüvitab meile selle õnnetuse tekitatud kahjud. Ja nüüd sahajuht ütles, et minu abikaasa muudab versiooni, et kui pauk käis, siis tema seisis... njh, kuidas nüüd võtta, loomulikult kui ta otsa sõitis mu autole, ta pidigi paugu hetkel seisma, vabandage mu irooniat aga piltlikult seletades oleks siis sahajuhi kirjelduse põhjal seepidanud toimuma nii, et mu mees pressis ennast vägisi kraavipervele ja siis sealt hüppas auto külgsuunas vastu sahka... Järgmine kõne tuli juba sahajuhi ülemuselt - jutt oli lühike, et sahajuhi väitel te muudate versiooni, ja et kui te soovite asjaga politseisse pöörduda, siis võite kindel olla, et meie lähme sellisel juhul asjaga kohtusse ja mitte iial ei kaota. Kuna soomes kohtuskäik oleks tõesti väga kulukas ja veel eriti sellise suurfirma puhul, kel on rahalised ressursid suured, aga kas seda juttu kasutati lihtsalt hirmutamiseks, et me ei pöörduks politseisse, kuna nad on süüdi ikkagi. Täna tuli uus kõne sahajuhi ülemuselt, et me võime ju kutsuda poliisi kohapeale, püüda taastada juhtide väidete kohaselt õnnetuse, aga kui poliis nagu asjasse segatud on juba, siis nemad pöörduvad kohtusse. Minu küsimus on siis selline, et kui see kõik oleks toimunud eestis, kas vilkuritega lumesahale kehtivad samad liiklusreeglid nagu tavaautole, ja veel eriti see, et ristile sõites PEAB peatuma stop märgi ees? Et kas tõesti oleks minu abikaasa pidanud kõrvalteelt peateele liikunud lumesahale ehku peale ette teed andma? Tänan vastuse eest ette :)

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kuna juhtum leidis aset Soomes, siis kehtivad sellele Soome liiklusreeglid.

Eesti tingimustes jääks suure tõenäosusega süüdlaseks sahajuht.