Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas lahendada tööl tervisele hakkav olukord, kus ustest tuleb kogu aeg külma, aga nõutud on esinduslik riietus?06.12.2012

Pöördun Teie poole murega oma töötingimuste osas, ei oska sellele lahendust leida. Et asjast parema ülevaate saaksite, kirjeldan oma töötingimusi pisut. Tegemist on administratiivse tööga, töökohaks siis ruum, mis avaneb kohe välisuksest tulles, ehk siis fuajee. Fuajees on kivipõrand (hall kiviplaat) ja põrand on tohutult külm. Ka on fuajees madal temperatuur, ikka kohe väga madal. Fuajee pole suur ja iga kord kui keegi siseneb, tuleb pahvak külma õhku. Uste vahel olevat soojaõhu puhurit (nagu poodides näiteks) meil ei ole. Samuti on suured paraaduksed pidevalt täiesti lahti, näiteks tuleb catering, ja uksed on lahti pea tund aega. Peale selle võtab tohutult aega, enne kui temperatuur veidikenegi tõuseb. Seejärel aga tulevad juba uued, kes ukse lahti teevad (helitehnikud, valgustajad, muusikud jne), samamoodi hakkab pärast üritust nende lahkumine. Nii ongi päev otsa meeletult külm, lisaks tohutu külm põrand. Tööriietuseks on aga meil esinduslik kostüüminõue. Võime küll kostüümi alla panna kampsuni/sviitri, aga see palju ei muuda. See oleks sama hea, kui olla õues nii, et kampsuni peal vaid jakk. Kivipõrand aga on hullem, kui õues lume peal. Küsimus ongi selline, et mida ma saan ette võtta? Külmetamisest on juba terviseprobleemid tekkinud.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Kõigepealt soovitan rääkida tööandjaga ning selgitada temale situatsiooni ning selle tõsidust (tervisehäirete tekkimine). Läbirääkimiste tulemusena peaks leidma lahenduse töökeskkonna parandamiseks - põranda soojendus, kütte tõhustamine, ukse ette õhk-kardinad, töökoha asukoha muutmine, läbipaistva seina ehitamine (kui selleks on ruumi) jms.
Kui läbirääkimised ei paranda olukorda, on võimalik pöörduda kohaliku Tööinspekstiooni (www.ti.ee) poole edasise nõu ja abi saamiseks.
Viimane variant on töölepingu erakorraline ülesütlemine vastavalt Töölepingu seaduse § 91. Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt...(2) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012026

Loodan, et leiate sobiva lahenduse, sest tervis on siiski kõige olulisem.
 

Küsimus: Miks politsei ei suuda mulle tagada öörahu 23.00-7.00-ni?05.12.2012

Tegin sellekohase avalduse lasnamäe linnaosa politseile. Elan ühetoalises korteris. Ülevalt naaber on oma korteri ringi ehitanud nii, et toast on saanud köök ja endisest köögist väike tuba. Vähe sellest, et päevasel ajal pean taluma oma toas köögikombaini müra ja nt liha vasardamist jm. Ülevalt naaber on öise eluviisiga ja ta ise ei kujuta ilmselt ettegi, kuidas ta öises vaikuses tegutsedes kolistab ja mind une pealt üles ajab. Suures tühjas ruumis on väga hea akustika. Ilmselt pole ka mingit vaipa laminaadi peal maas. Lapsel lastakse ka rõõmsalt ringi joosta. Kõik see kestab kusagil 00.30-ni ja samakaua ei saa ka mina magada. Käin päeval tööl ja selline ebapiisav magamine mõjub mu tervisele väga halvasti. Hommikut alustab inimene ikka köögist ja hommikune kolistamine samuti ammu enne kella 7.00. Kolin ja madin kestab vahelduva eduga läbi öö. Politseist sain oma avaldusele vastuse, et rikkumist ei tuvastatud ja mulle selgitati nagu idioodile, et kõik on elulised ja normaalsed kolksud-mütsud-matsud. Võtsin avaldusele alla kirjutanud konstaabliga uuesti ühendust. Rääkisin temaga veelkord. Naaber oli politseile öelnud, et tema läheb üldse kell 22 magama. Vaatamata sellele, et minu avaldus oli lõpetatud ja arhiivis, lubati minu naabriga uuesti rääkida. Tulemus on null. Ma võimalusel ei ööbigi enam kodus, sest mul ei lasta siin magada. Mida teha? Ma ei saa ju ka patrulli kutsuda, sest lärmi ja muusikat ju pole. Trahvimata jätmisega saab inimene ilmselt vaid oma tegutsemisele õigust juurde ja minul pole enam kellegi poole pöörduda.
vastuse eest ette tänades

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

köögikombaini müra ja nt liha vasardamine ongi normaalse elutegevuse raames tekkivad helid. Need tekivad reeglina toidu valmistamiseks vajamineva toormaterjali töötlemisel eesmärgiga neist lõpuks enda ja pere toitmiseks vajalik eine valmistada.

Samuti on normaalne, et laps saab rõõmsalt ringi joosta. Selline ringijooksmine ja mängimine on vajalik lapse normaalse arengu tagamiseks.

Söögi valmistamine ei ole Eestis karistusõiguslik tegu, selle eest ei ole võimalik kellelegi trahvi teha. Sama kehtib ka lapsele tema jooksmisega seoses. Kumbagi tegevust ei ole võimalik politseil ka keelata, ehk siis politsei ei saa keelata inimesel omas kodust ringi liikumist ammugi mitte toitumiseks vajaliku toidu valmistamist.

Soovitaksin Teil parem otse naabriga suhelda ja selgitada rahulikult Teid häirivaid tegureid.
 

Küsimus: Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui olen töötanud viimase tööandja juures 11 kuud tähtajalise lepinguga, mis nüüd lõpeb § 80 lg 1 alusel?03.12.2012

Tere,
kui olen töötanud viimase tööandja juures 11 kuud tähtajalise lepinguga, mis nüüd lõpeb § 80 lg 1 alusel ja tööandjal rohkem tööd pakkuda ei ole, kas mul on õigus töötuskindlustus hüvitisele ja kuidas seda arvestatakse? Varem töötasin teises firmas ja maksin ka makse, kuid kahe töökoha vahele jäi 2-3 kuud, kui ei käinud tööl, aga töötuks ka ei võtnud ennast.

Ette tänades.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).

Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt Teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaksed (maksuameti andmete alusel).
Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi Teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse Teile viimasel kolmel töötamise kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitused, haigustoetused, lähetustasud jne).

Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.
Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku aja jooksul (töötu otsib tööd ja pöördub töötukassasse kokkulepitud ajal), kuid mitte kauem, kui
-180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud;
-270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 56 kuni 110 kuud;
-360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 111 või enam kuud.
 

Küsimus: Kui ma hetkel ei tööta, kas osalise töövõimetusega kehtib ravikindlustus?27.11.2012

Pidin tervislikel põhjustel töölt lahkuma kuu aega tagasi. Mulle määrati töövõimetus 30%. Kas mu ravikindlustus kehtib, kui ma ei tööta?

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Ravikindlustuse saavad isikud, kellele on määratud töövõimetus alates 40%.

Heade soovidega
Katrin Saadre
 

Küsimus: Kas politsei saab alaealisel tuvastatud suitsulõhnade pärast trahvi teha?27.11.2012

Kas politsei saab suitsulõhnade pärast trahvi teha? Kui politsei näeb lalaealise käes suitsupakki ja alaealine ütleb, et see oli tühi pakk ja ta viskas selle minema, kas siis politsei saab trahvi teha?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tere

Suitsulõhnade pärast trahvi teha ei saa. Keegi peab nägema ja andma politseile vastavad ütlused, et alaealisel oli sigaret käes (omamise paragrahv) või suus (tarbimise paragrahv). Tühi pakk võib käes olla. Paljud noored kasutavad oma pisikeste asjade hoidmiseks mokatubaka karpe, kuid nende omamine keelatud ei ole, kui need on tubakatoodetest tühjad. Samas kindlasti äratavad need noorsoopolitseinikes tähelepanu.

Kui politseinik on suitsetamise kohas ja alaealine ütleb, et see oli tühi pakk ja ta viskas selle minema, siis tal on ka võimalik näidata, kuhu ta paki viskas. Politseinik saab kontrollida jutu tõelevastavust. Pole haruldane juhus, kus noored sigaretipakke koos sigarettidega prügikasti peidavad. Kui pakk ongi tühi ja tunnistajaid ei ole, kes oleks alaealist suitsu käes või suus hoidmas näinud, pole võimalik ka paki hoidmise eest trahvi teha, kuna pole tõendatud, et seal tubakatooted sees olid.

Meeldivat päeva jätku!
 

Küsimus: Kui naise eksmees ähvardab mind maha lüüa ja käib juba ukse taga, kas peaksin pöörduma politseisse?27.11.2012

Tere,
Lugu selline, et võtsin 4 kuud tagasi endale naise ja kõik see aeg on lubanud tema eksmees mind maha lüüa. Alguses arvasin, et lihtsalt vihane ja saab üle, aga nii see ei ole. Ta on minu elukoha välja uurinud. Eile tuli ta teisest linnast ja ütles mu naisele, et tuled minuga kaasa või tulevad poisid minu ukse taha ja saan peksa. Kas on mõtet avaldus teha, et mul kaitse ikka oleks ja kas temaga võetakse midagi ette?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tere,
Taolise (pideva) ähvardamise kohta tasuks avaldus teha küll. Politsei ei paku kaitset, küll aga tegeleb ähvardajaga, mis tähendab, et viimane äkki loobub oma senisest käitumisest. Ähvardamine on kuritegu ja inimene võib seetõttu ka vangi sattuda, seega taolise võimalusega silmitsi olles osad kurjategijad lõpetavad ähvardamised ära.

Kui see asja ei paranda, siis tuleks kohtult taotleda lähenemiskeeldu. See on tihti mõjusam.

Meeldivat päeva jätku!
 

Küsimus: Mis aja jooksul saab politseile avaldust esitada, kui internetikuulutuse peale maksin raha aga kaupa pole saanud?27.11.2012

Laps andis oma sünnipäeva raha mulle, et ostaksin internetis kaudu talle xbox konsooli, leidsime müüja (soov.ee-st), tegin ülekande (52.69 eurot), leppisime kokku, et smartpostiga saadab, aga kaupa kätte ei saanud ja rohkem ühendust ei võetud. Saime nende sugulase kätte, lubas uurida, et miks sedasi tegi aga vaikus, sellest on kuu möödas. Kas tasub veel politseisse avalduse teha või kui kaua saab üldse sellelaadseid avaldusi esitada?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tere,
Teie suhtes on toime pandud kelmus ja Teil on õigus pöörduda politseisse avalduse kirjutamiseks. Kindlasti tasub see avaldus teha, kuna vastasel juhul jääb süüdlane karistamata ja paneb sarnaseid tegusid ka edaspidi toime. Avalduse esitamise tähtaega otseselt olemas ei ole, piiravaks saab vaid see, et teise astme süüteod, nagu ka see siin, aeguvad viie aasta möödudes ja pärast seda aega neid enam menetleda ei saa. Samas, mõistlik oleks esimesel võimalusel politseisse pöörduda, sel juhul saab politsei tegeleda kohe tõendite kogumisega (teatud aja möödudes mõned tõendid kaovad, näiteks videosalvestised kirjutatakse üle) ja ära hoida uusi rikkumisi.

Meeldivat päeva jätku!
 

Küsimus: Kuidas arvutatakse peale lapsehoolduspuhkust tööle naastes haigushüvitist?26.11.2012

Tere!
Kuidas arvutatakse peale lapsehoolduspuhkust tööle naastes haigushüvitist, kui jään lapsega haiguslehele? Vanemapalk lõppes jaanuaris 2012 ja tööl olen alates septembrist 2012. Lapsehoolduspuhkusele jäin juulis 2010.
Tänan!

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Ajutise töövõimetuse hüvitise arvutab haigekassa töötaja eest eelmisel kalendriaastal makstud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel. Kuna eelmisel aastal viibisite lapsehoolduspuhkusel ja Teil puudus see tulu, arvutab haigekassa hüvitise miinimumpalgalt.

Heade soovidega
Katrin Saadre
 

Küsimus: Kuidas oleks korrektne taotleda korteriühistu juhatuselt valvekaamerate salvestistega tutvumist?22.11.2012

Meie korterelamusse on paigaldatud trepikotta ja koridori jälgimisseadmed. Isikuandmete töötlejaks on KÜ juhatus. Olen neile esitanud avalduse jälgimisseadme salvestistega tutvumiseks. Olen veel täpsustanud, et soovin tutvuda selle jälgimisseadme salvestistega, mis on suunatud diagonaalselt minu korteri uksele. Olen esitanud taotluse üldiselt nt, et soovin selle ja selle kuupäeva seisuga näha jälgimisseadme salvestisi. KÜ juhatus vastab, et ma pean täpselt kellaajaliselt sekunditäpsusega ütlema, et mis kuupäevaga salvestusi soovin näha. Kuidas siis seaduse järgi peab küsima KÜ juhatuselt, et tutvuda jälgimisseadme salvestistega? Kas tõesti peab küsima kellaajaliselt ja sekunditäpsusega salvestiste kohta?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tere

Turvakaameratel on kindel eesmärk - tekitada turvatunnet ning salvestada koridoris toimuvat. Kui keegi soovib sellest KÜst seda salvestist vaadata, võiks tal olla ka kindel põhjendus, mida täpselt. Näiteks keegi on seina sodinud, keegi käis tülitamas vmt. Niisama vaatamine võib minna vastuollu andmekaitsega, kuid seda võite täpsustada selliselt, et kirjutate www.aki.ee olevale kontaktaadressile kirja.

Üldiselt lepitakse KÜ koosolekutel ka kaamera vaatamise reeglid ja põhimõtted omavahel kokku, et kõik oleksid neist teadlikud. Sekunditäpset küsimist ei ole varem kuulnud, kuid tõenäoliselt teeb see selle inimese töö kergemaks, kes salvestisi välja annab. Kuna salvestised on üldjuhul suure mahuga, siis igasugusest täpsustusest on tõenäoliselt abi.

Kuna tavaliselt mingi aja tagant need salvestised kirjutatakse üle, siis soovitan täpsustada seda kellaaega ja see salvestis selliselt ka küsida enne, kui see päriselt ära kaob.

Meeldivat päeva jätku!
 

Küsimus: Kas on õige, et pean seisma leti taga ja tunni jooksul ei tohi ma kasvõi 2 minutiks istuda?22.11.2012

Tere
Mul on teenindajatöö hotellis, vahetused 12 h pikad nii öösel kui päeval. Päevasel ajal, ehk siis kella 8-st kella 17-ni, mil ülemused majas, ei tohi me istuda. Peame seisma leti taga ka siis, kui pole ühtegi klienti liikumas.
Kas on õige, et tunni jooksul ei tohi ma kasvõi 2 minutiks istuda?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
(3) Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad.
Vastavalt seaduse punktile on Teil ohutegurina esindatud füüsiline töökoormus ja sundasendis töötamine, seismise näol. Kui päeva vältel tuleb seista, siis tööandja peab võimaldama puhkepause keha taastamiseks ja ülekoormuse vältimiseks.
Müügil on ka sellised nõjatoolid, mis võimaldavad töötajal toetuda toolile ja selle abil jalgu puhata aga seejuures ei ole töötaja nö täiesti istuvas asendis.