Sotsiaalne turvalisus

Tere

Uuem seisukoht on see, et kui isik, kes kahju kannatas ja kellel seoses selle süüasjaga on materiaalseid huvisid soovib teada määratud trahvi suurust, siis see antakse ka teada. Kunagi varem avalikustati vaid karistuse liik (suuline hoiatus, rahatrahv vm).

Väärtegude puhul on menetlusajaks 2 aastat alates teo toimepanemise päevast, pärast seda see tegu aegub. Kui kiiresti see Teie asi lahenduse saab, oleneb paljudest erinevatest faktoritest: kas see oli kelmus või vargus või lõhkumine, kas tunnistajad olid olemas, kas teo toimepanija on teada jne. Mõistlik aeg, kui tunnistajad ja menetlusalused isikud ikkagi õigel ajal kutsetele reageerivad, võiks olla mitte rohkem kui 3 kuud, kuid reegliks see pole.

Meeldivat päeva jätku!

Tere

Praeguses loetelus on tõendeid piisavalt. Kindlasti tasuks sellest leheküljest teha pilt, kus video ikoon näha on (kui see veel on võimalik), et juhul, kui video maha võetakse, jääks midagigi alles. Ja kui videot on veel kuskilt võimalik alla laadida, siis see on ka vägagi soovitatav. Kui neid ei ole, siis nende olemasolu tõestab juba politsei ise.

Oluline on tegutseda kiiresti. Kui Teid vägistas vaid üks inimene, võib juhtuda, et see juhtum aegub või on juba aegunud. Kui seda tegid 2 või rohkem inimest, siis aegub see 10 a pärast juhtunut. Kindlasti pöörduge politseisse ja rääkige nii palju ära, kui Teie nüüd asjast teate, politsei asi on see juhtum niimoodi ära tõendada, et see ka kohtus tugev oleks. Digitaalsete andmetega on see hea lugu, et need jätavad jälgi ja seetõttu mina lootust ei kaotaks.

Kui vajate täpsemat infot, võite võtta ühendust maarja.punak@politsei.ee aadressi kaudu, saan Teid suunata Teie enda piirkonnas olevate uurijate juurde, kes taoliste asjadega tegelevad.

Edu!

Tere

Sellise asjaga tuleks pöörduda politsei poole.

Tere

Eestis on süüteo aegumine paika pandud karistusseadustikus järgnevalt:
§ 81. Süüteo aegumine

(1) Kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud:
1) kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest;
2) viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest.

Soome seadustega paraku kursis ei ole. Küll aga soovitan allikat sellekohase info saamiseks: http://www.poliisi.fi/nettipoliisi

Sellisel juhul tuleks esitada politseile avaldus menetluse alustamiseks KarS § 209 tunnustel.

Tere

Teie kirjedlusest saan aru, et see sõimamine leiab aset avalikus ruumis. Üks võimalus sellega tegeleda, oleks naabrile selgitada avaliku korra rikkumise mõistet ja et ka selle eest on võimalik karistada.
Kui kodanik jätkab oma tegevust, avalikus ruumis sõimamist karjumist ja seal viibivate isikute häirimist läbi oma tegevuse, on Teil või sõimataval õigus esitada avaldus avaliku korra rikkumise osas.
Laimaja suhtes, kui ta kahjustab Teie au ja head nime, on kodanikul alati õigus pöörduda ka kohtusse tsiviilhagiga.

Tere,

1. Selline kokkulepe ei ole võimalik. Kui on nähtud ette kriminaalkaristus, siis prokurör seadust ümber teha ei saa.
2. Kriminaalkaristus võib saada takistuseks töökoha saamisel avalikus teenistuses. Teatud riigid võivad keelduda viisa andmisest.
3. Kriminaalkaristus kantakse arhiivi Karistusregistri seaduse § 24 lg 1
5) kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja sundlõpetamise otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat;
6) tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat;
7) üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat;
8) kuni kolmeaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat;

4. Võiksite vastata ausalt ja märkida, et karistus on arhiivi kantud.

5. Eelnimetatud seaduse § 20 peaks Teie küsimusele vastama.

§ 20. Õigus saada andmeid registri arhiivist

(1) Registri arhiivis asuvaid andmeid on õigus saada:
1) isikul enda kohta;
2) alaealise isiku seaduslikul esindajal esindatava alaealise isiku kohta;
3) uurimisasutusel kriminaalasjas kohtueelse menetluse toimetamiseks;
4) Vabariigi Valitsusel, Siseministeeriumil, politseiasutusel ning Kaitsepolitseiametil kodakondsuse seaduses, välismaalaste seaduses, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks;
5) julgeolekuasutusel riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 32 lõike 1 punktis 8 ning lõike 2 punktides 4, 5, 7, 8, 10 ja 15 nimetatud asjaolude kontrollimiseks;
6) Kaitsepolitseiametil teabehanke tegemise eesmärgil ja jälitusasutusel kuritegude ennetamise ja tõkestamise kohta jälitustoiminguga teabe kogumise eesmärgil;
7) prokuratuuril kriminaalmenetluse läbiviimise ning jälitustoimingu planeerimise eesmärgil;
8) vanglateenistusel vanglaametniku erialale õppima asuva isiku või vanglaametniku erialal õppiva isiku seaduse nõuetele vastavuse kontrollimise ning kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil;
9) tööandjal isiku võtmisel alaealise isikuga seotud tööle või teenistusse või õigustatud isikul alaealistele teenuse osutamiseks tegevusloa andmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
10) tööandjal käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 3–5 nimetatud juhtudel isiku tööle või teenistusse võtmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
11) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõikes 1 ja kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud abinõude rakendamise ning eelnimetatud seaduste alusel riikliku järelevalve teostamise eesmärgil.

Tere. Tegemist ei ole lubamatu viivitusega seaduse mõttes. Hiljemalt 10 päeva pärast teo toimepanemist tuleb alustada kriminaalmenetlus, mis eeldab menetlustoimingu tegemist, mis ei pea olema ilmtingimata kahtlustatava ülekuulamine. Tavaline järjekord on selline, et enne kuulatakse tunnistajad üle ja kui tõendeid on piisavalt, tegeletakse kõige viimasena kahtlustatavaga. Kindlaid tähtaegasid ei ole, kuid 16 päeva pärast teo toimepanemist kahtlustatava ülekuulamine on ok. Üldjuhul on normaalne, et toimikud 2-3 kuuga prokuratuuri jõuavad. Kui Te kardate, et see kahtlustatav vahepeal võib veel midagi sarnast korda saata (näiteks ta on Teid vägivallaga ähvardanud), tuleks sellest menetlejat teavitada. Meeldivat päeva jätku!

Tere!

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 14 lõige 5 alusel on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Hüvitise nõudmise aluseks on tõendid, mille alusel on võimalik tõendada, et tööandja on tööõnnetuse põhjustamise eest vastutav, st et ta põhjustas tööõnnetuse oma TTOS § 13 lõige 1 kohustuste rikkumisega ja ta oli süüdi.
Sellisteks tõenditeks võivad olla korrektselt vormistatud tööõnnetuse raport, kus on fikseeritud tööõnnetuse asjaolud ja ka põhjused. Lisaks võib olla ettevõtte süüd tõendavaks tõendiks tööinspektori arvamus tööõnnetuse põhjuste kohta või süüdiolevate isikute suhtes väärteomenetluse algatamine tööinspektori poolt või tööandjapoolne ettevõttesiseste vastutajate karistamine.
Küsimuse esitaja esitatud andmete põhjal on raske anda nõu, kas töötajal oleks võimalik saada tööandja poolt töötaja tervisele tekitatud kahju hüvitamist, sest ei ole teada uurimistulemused tööõnnetuse raporti põhjal.
Soovitan Teil vaadata läbi kõik tööõnnetuse uurimismaterjalid ja pöörata tähelepanu tööõnnetuse raportis fikseeritud asjaoludele ja põhjustele.
Juhul kui tööandja on välja toonud ka tööandja kohustuste rikkumise aspekte, on Teil õigus pöörduda esmalt kirjaliku avaldusega tööandja poole tööõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustuse hüvitise nõudes tuginedes Võlaõigusseaduse § 128 sätetele, sest Teil tekkisid tervise kahjustamisega seotud kulud.
Tööandja keeldumise korral kahju hüvitamisest ja ilmselgete tööandjapoolsete TTOS-ist tulenevate kohustuste rikkumise korral on Teil õigus pöörduda kohtu poole Teie tervisele tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

Vastamisel andis nõu hr Priit Siitan.

Tere,

Kasutamine ei ole keelatud kui sellega ei kutsuta üles vihkamisele või diskrimineerimisele.