Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida peaksin ette võtma, kui tunnen et politsei on mulle selgelt liiga teinud?12.11.2012

Septembris pidas politsei patrull kinni kell 1 öösel. Kutsuti autosse, kus olin kokku ~2 või enam tundi. Öeldi, et taga puudub nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk, liikluskindlustust pole ja ülevaatust ka pole. Ülevaatusest olin teadlik ja ütlesin neile, et erandkorras tohib auto koju viia, kuna auto oli päeval paranduses olnud. (Auto oli ~30 päeva tagasi kordusülevaatusele saadetud, ühtegi eriti ohtlikku viga ei olnud). Kindlustuse kohta ütlesin, et minu teada on olemas ja küsisin kuidas nemad seda kontrollisid. Vastust ma ei saanud, ei saanud vastuseid ka oma teistele asjasse puutuvatele küsimustele. Mind hoiti täielikus teadmatuses, mis üldse toimub. Kas ma olen milleski süüdi? Kas ma saan trahvi?
Ütluste andmine.... see oli selline protseduur, et jube lausa mõelda. Ütlesin neile, et härrased, mul algab kool kõigest mõne tunni pärast (kell oli 2 öösel) ja mul tõesti ei ole aega siin rohkem olla.
Siis öeldi, et kui ma oleks 20 euro maksmisega nõus olnud, oleks ma juba kodus.
Miljöö kirjeldamiseks lisaksin, et see toimus öösel... kutsuti ka teine patrull kohale. Teine patrull tegeles autoomanikuga. See kõik oli nii segane, et isegi raske kirjeldada.
Tagasi ütluste andmise juurde. See toimus nii, et ma isegi ei saanud aru, et hetkel pean ma andma tunnistusi enda vastu.
Esitati küsimusi, näiteks, et kas ma kontrollisin enne sõidu alustamist kindlustuse ja ülevaatuse pabereid. Vastasin EI. Kas ma pean pabereid vaatama, kui ma sõidan selle autoga iga päev, ma tean täpselt mis autol olemas ja mis mitte.
Siis küsiti, kas vend (auto ametlik omanik) käskis sõita. Vastasin EI. Seepeale algas kisa, et pole võimalik.. vend pidi käskima, ta oli ju kõrval. Ega ma muidu rooli minna ei saa kui auto omanik ei käse. Lühidalt, politseinikud panid kokku väga pika jutu, mis oli saadud minu paarist jah/ei vastusest. Minu selgituste peale öeldi, et oleksin vait ja laseksin neil tööd teha.
Seejärel anti ette paber, kuhu pidin kirjutama "ütlused on kirjutatud minu sõnade järgi ja vastavad tõele". Lugeda ma neid ütluseid ei saanud, nad ütlesid, et käekiri on neil sitt ja ma ei saaks aru. Ametnik luges teksti ise ette.
Ütlesin et ma ei saa päris kõigega nõus olla, mispeale anti teada, et siis ma see päev koju ega kooli ei jõua. Seega olin nõus.
Järgmine protseduur, pidin kirjutama ütlused oma käega. Hakkasin siis kirjutama nende sõnade järgi. See oli ...ma isegi ei tea kuidas seda kutsuda. Õigemini pidin kirjutama ja samal ajal neile ette lugema. Kui neile mõni sõnastus ei meeldinud (näiteks, et olen juba kaks tundi öösel politsei auto peal olnud, või et vend ei käskinud sõita) siis tõmmati leht käest ja purustati. Tekkis ka olukord, kus pidin neilt küsima: Kuidas ma siis kirjutama pean?
Pärast mitmeid lehti... viidi jaoskonda, kuna neil sai paber otsa. Jaoskonnas kirjutasin ütlused, millega nad lõpuks rahule jäid.
Üks ametnikest viis mu tagasi minu auto juurde, küsisin, et kas võin nüüd koju sõita. Ta vastas mulle: Põhimõtteliselt küll kui kindlustuse teeksin.
Läksin auto juurde tagasi, kus sain omanikuga kokku, ütlesin, et sõitmiseks on kindlustust vaja. Vend näitas paberid ette - tõepoolest 6 kuune kindlustusleping mis veel kehtib.
Ka vahtralehed olid olemas. Siis lugesin protokolli koopiat.. seal oli rikkumiseks märgitud taga nähtaval kohal puudub algaja juhi tunnusmärk, puudub liikluskindlustus ja ülevaatus. Olin hämmingus... kas see vahtraleht ei olnud nende jaoks nähtaval kohal, või lihtsalt valetati? kas kindlustus mis oli olemas... mis jama sellega oli? Ja kas tulenevalt seadusest ma ei tohi erandkorras autot tagasi koju (ehk garaaži) viia? Või ei tohi mul kodus garaaži olla?
Tegin ka vastulause, kohtuväline menetleja leidis, et kindlustus on tõesti olemas, aga muid vastuargumente ei saa arvestada kuna tekib vastuolu tookord antud ütlustega.
Pärast kohtuvälise menetleja otsust käisin toimikuga tutvumas ja jäi silma, et minu omakäeliselt kirjutatud ütlused on sealt puudu.
Otsuse saamisest on möödunud ~20 päeva. Mida edasi peaksin tegema?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Antud juhul on kaks tegevust, mida soovitan. Teil on võimalus esitada kaebus tehtud otsuse peale maakohtule. Kuigi 15 päeva otsuse kättesaamisest on möödas, võite selle kaebuse esitada ja kui kohus leiab, et on nõus selle hoolimata tähtaja möödumisest menetlusse võtma, siis nii ka tehakse. Samas võib kohus ka keelduda (kuna tähtaeg on ületatud).

Teiseks soovitan kindlasti pöörduda politsei sisekontrolli poole ja kirjeldada juhtunut. Kui Te olete andnud väärteoasja raames ütlusi ja neid ei ole lisatud toimikusse, siis on tegemist rikkumisega. Kui väärteoprotokollis oli rikkumisena kirjas kehtiva kindlustuse puudumine, kuid tegelikult see oli olemas, millega ka vastulausele vastates nõustuti, oleks tulnud menetlejal koostada uus väärteoprotokoll õigete andmetega. Kui seda ei tehtud, on rikutud vastavaid nõudeid. Ütluste andmisel on inimesel õigus need ka ise kirja panna või kui neid paneb kirja politseiametnik, siis isik peab saama neid läbi lugeda või need loetakse talle ette ning inimene peab nendega nõus olema. Kui ei ole, tuleb teha vastavad parandused/täiendused. Kui vahtralehed olid nähtaval kohal tegelikult olemas, siis selle eest ei ole võimalik trahvi teha. Samuti ei ole tavapärane lähtuvalt Teie kirjeldusest politseinike käitumine (suhtlemine, dokumentide puruks rebimine). Kuna küsimusi ja probleemkohti on mitmeid, siis oleks hea ja organisatsioonile ka oluline, kui sisekontroll neile omapoolse hinnangu annaks. Kontaktandmed leiate aadressilt http://politsei.ee/et/kontakt/kontaktid-struktuuri-jargi/?exp0=51043766&exp1=51086474.

Ainult ülevaatuse kohta tekib minul politseinikuna küsimus, et kas tõesti viiakse nii hilisel ajal autot töökojast koju. Seadusega on see lubatud küll, kuid kindlasti ma küsiks üle täpsema marsruudi, kus asus garaaž ja kus asub kodu ning millal sõitmist alustati. Ülevaatuseta autoga niisama ringisõitmine lubatud ei ole, isegi siis mitte, kui puudused ei ole ohtlikud või on selleks hetkeks kõrvaldatud.

Soovitus: kui Te ei sõida endale kuuluva sõidukiga, siis on alati kõige mõistlikum üle kontrollida dokumendid, nende kehtivused ja olemasolu, samuti teha tiir peale autole, et kõik tuled töötaksid ning rehvid vastaksid nõuetele.
 

Küsimus: Kui alaealine on mingil peol ja ta magab voodis, kas politsei võib ta üles äratada?12.11.2012

Tekkis selline küsimus, et kui alaealine on mingil peol ja ta magab voodis sügavalt, et kas politsei võib/peab ta üles äratada/äratama või on see politsei jaoks keelatud? Olen kuulnud jutte, et politsei ja üleüldse ei tohi kedagi unest üles äratada?
Aitäh

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Seadusest tulenevalt keeldu inimest mitte üles äratada ei ole. Kui mina läheksin politseinikuna sellisele peole, siis kohe kindlasti ma ärataksin magava alaealise üles, kuna, esiteks tekib kahtlus, et kuidas saab inimene suure peo ajal (st valju müraga) magada? Kas on tal tervisega mure (meelemärkuseta vmt), on ta alkoholijoobes või mõne muu aine tarvitamise tunnustega. Teiseks on sügavalt magav inimene ka olukorras, kus teda võidakse ära kasutada, tema asjad võidakse ära varastada jne. Kolmandaks, kui ma ei tea selle alaealise nime, siis ei tea ma ka seda, kas tema lapsevanem on teadlik, kus alaealine viibib (kehtib alla 16-aastaste korral). Teda äratades teeb politseinik kindlaks, et kõik need küsimused saaksid vastuse. Seega igal juhul on politseiniku õigus ja pigem ka kohustus see magav alaealine äratada. See on eelkõige juba selle alaealise enda huvides.
 

Küsimus: Kas on olemas päevane (enne 23.00) lubatud müratase, kui valjult naabrid tohivad muusikat lasta?12.11.2012

Tere!

Kas on ette nähtud ka mingi päevane (enne 23.00) lubatud müratase, kui valjult naabrid tohivad muusikat lasta või võib naaber enne seda kellaaega kõike teha. Nimelt elame kahe omaniku elamus ning oleme väga hädas alumiste naabritega, kes igapäevaselt tugeva bassiga muusikat kuulavad. Muusika on nii vali, et üleval korteris klaasid klirisevad ning on lausa võimatu kuulata iseenda telekat, rääkimata siis omavahel suhtlemisest.
Lisaks päevasele müratekitamisele on all korrusel ka öösiti pidevalt suured peod. Oleme käinud nendega rääkimas kümneid kordi (sellest pole olnud kasu) ning helistanud ka 2 korda politseisse, aga kuna ootejärjekorrad on niivõrd pikad, ei ole politsei veel noormehi noomima tulnud. Kuidas peaksime edasi käituma, et naabreid korrale kutsuda, kas on võimalik öise rahurikkumise kohta avaldus kuskil kirjutada?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,
Selgitage välja, kas müra häirib ka teisi naabreid. Seejärel, kas need naabrid, keda müra häirib, oleksid nõus seda ka politseis tunnistama. Katsuge leida vähemalt 1 naaber, kes Teid toetaks ja seejärel esitage politseile avaldus.
 

Küsimus: Kas vilkuritega lumesahale kehtivad samad liiklusreeglid nagu tavaautole?05.11.2012

Mu abikaasal juhtus soomes selline õnnetusjuhtum. Abikaasa sõitis peateel, eespool umbes 200m pärast risttee, kus kõrvaltteelt tulijatele stop märk mõlemil pool. Vasakult poolt liikus peatee suunas lumesahk, abikaasa vähendas hoogu alla 50 km/h, sellel teelõigul nõutud lubatud kiirus oligi 50 km/h. Enne risti on vasakul pool ka üks maja, mis natuke nähtavust piirab vasakult teelt tulija märkamiseks aga mitte oluliselt. Ja mu abikaasa vaatas, et lumesahk lihtsalt sõidab ristile välja, abikaasa oli juba ristile jõudnud ja lumesahk sõitis oma sahaga auto tagaossa, tagumine küljeklaas puru, ratas risti all, autoraam kõver, pagasiruumi sisemine polster kõik lahti, katuseraam puru, pagasiruumi luuk ei avane üldse enam, kiilus kinni miskit, korraliku paugu tõttu lendas mu isiklikke asju välja teele saha kõrvale, auto turvapadjad lõi ees mõlemad lahti. Seda, et sahk oleks stopmärgi all peatunud, mu abikaasa sõnul ei toimunud, ta liikus lihtsalt vaikselt risti poole. Ja mu abikaasa püüdis autot suunata võimalikult paremale tee äärde, et vältida saha otsasõitu, mis aga ei õnnestunud siis. Kuna lumesahajuhil oli oma töödega nii kiire ja ta pidi kindlasti kohe edasi töötama, vahetati kontaktandmed, et ühendust võtta, poliisi kohale ei kutsutud. Ja suur oli üllatus, kui järgmine päev helistas sahajuht ja jutust tuli välja, et sahajuht luges sellisest asjade käigust, kui poliisi asjasse ei segatud, välja, et mu abikaasa tunnistas ennast süüdi, kuigi mu abikaasa just küsis kohapeal, et kas nende kindlustus hüvitab meile selle õnnetuse tekitatud kahjud. Ja nüüd sahajuht ütles, et minu abikaasa muudab versiooni, et kui pauk käis, siis tema seisis... njh, kuidas nüüd võtta, loomulikult kui ta otsa sõitis mu autole, ta pidigi paugu hetkel seisma, vabandage mu irooniat aga piltlikult seletades oleks siis sahajuhi kirjelduse põhjal seepidanud toimuma nii, et mu mees pressis ennast vägisi kraavipervele ja siis sealt hüppas auto külgsuunas vastu sahka... Järgmine kõne tuli juba sahajuhi ülemuselt - jutt oli lühike, et sahajuhi väitel te muudate versiooni, ja et kui te soovite asjaga politseisse pöörduda, siis võite kindel olla, et meie lähme sellisel juhul asjaga kohtusse ja mitte iial ei kaota. Kuna soomes kohtuskäik oleks tõesti väga kulukas ja veel eriti sellise suurfirma puhul, kel on rahalised ressursid suured, aga kas seda juttu kasutati lihtsalt hirmutamiseks, et me ei pöörduks politseisse, kuna nad on süüdi ikkagi. Täna tuli uus kõne sahajuhi ülemuselt, et me võime ju kutsuda poliisi kohapeale, püüda taastada juhtide väidete kohaselt õnnetuse, aga kui poliis nagu asjasse segatud on juba, siis nemad pöörduvad kohtusse. Minu küsimus on siis selline, et kui see kõik oleks toimunud eestis, kas vilkuritega lumesahale kehtivad samad liiklusreeglid nagu tavaautole, ja veel eriti see, et ristile sõites PEAB peatuma stop märgi ees? Et kas tõesti oleks minu abikaasa pidanud kõrvalteelt peateele liikunud lumesahale ehku peale ette teed andma? Tänan vastuse eest ette :)

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kuna juhtum leidis aset Soomes, siis kehtivad sellele Soome liiklusreeglid.

Eesti tingimustes jääks suure tõenäosusega süüdlaseks sahajuht.
 

Küsimus: Kas alaealise vanemaid teavitatakse, kui olen jäänud tänaval purjus peaga politseile vahele?05.11.2012

Tere, olen 17-aastane noor. Minu küsimus siis selles, et kas minu vanemaid ka teavitatakse, kui ma olen jäänud purjus peaga vahele tänaval, tehti trahvi 12 eurot? Veel üks küsimus siis selle kohta, et käin ka autokoolis, kas see mõjutab mind, kas saan ikka lube teha ja ARK-s saan need ilma probleemideta kätte. Olin lihtsalt tänaval kui politsei mind kinni võttis, kõndisin kodu poole, ei olnud autoroolis ega midagi.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Jah teavitatakse.

Autokooli ja lubade saamist see ei mõjuta.
 

Küsimus: Kui kassas rohkem raha tagasi saanud klient selle teadlikult tasku paneb, kas turvavideo alusel on võimalik raha välja nõudma hakata?29.10.2012

Töötan kaupluses. 13.09.2012.a. andsin ekslikult ostjale tagasi tema antud 50 eurose ja veel kauba sai ta tasuta ning raha ka, mis oli 50-st peale ostu sooritamist tagasi anda. Kõik on ilusti turvalindilt näha, kui ostja võtab 50 eurot tagasi, vaatab seda ja paneb rahakotti, siis võtab ta veel tagasi antava raha ja surub selle tasku. Intsident juhtus kuskil 10 min enne tööpäeva lõppu, ostjal oli konflikt tema taga seisva kliendiga, mina olin sellest häiritud (see ei ole muidugi vabandus). Kuid tahan küsida, kas mul on mingit õigust, selle inimese käest raha tagasi saada. Miski muidugi ei vabastada mind sellest, et eksisin, kuid inimene teadlikult pani raha tasku ja sammus võidurõõmsa näoga poest välja. Nüüd külastab teist meie keti poodi, Tema kliendikaardilt on võimalik andmed saada. Kas mul on mingit õigust?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,
Õigus on pöörduda Teil kohtu poole ja nõuda sellisel viisil raha tagastamist.
 

Küsimus: Kas politsei võib öösel täiesti pimedas kõrvalteel kiirust mõõta?29.10.2012

Tere,
Kas politsei võib öösel täiesti pimedas kõrvalteel kiirust mõõta? Ja ma sain teada, et ei tohi eelnevat rikkumist arvesse võtta kui on möödunud 1 aasta. Mul oli üks rikkumine üle aasta tagasi ja seda võeti arvesse.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,
Politsei võib kiirust mõõta olenemata tee liigist, selle valgustatusest ja kellaajast.
Kahjuks sellise info põhjal ei oska selgitada, miks seda arvesse võeti. Puudub selgitus milles arvesse võtmine väljendub.
 

Küsimus: Kui on tekitatud materiaalne kahju, kas siis kannatanul on õigus teada saada, kas süüdlast on karistatud ebaseadusliku tegevuse eest?29.10.2012

Kas politsei teavitab kannatanut, et seaduserikkuja on saanud trahvi?
Kas ta saadab kannatanule teatise koju või teavitab seda mingil teisel moel või üldse ei teata midagi. Ja kas kannatanul on õigus teada trahvi suurust, mis määrati seaduserikkujale (kannatanule on tekitatud materiaalne kahju)? Kodanikuna tahan teada, kas inimest on karistatud ebaseadusliku tegevuse eest? Mis õigused mul on selles asjus?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,
Teise kodaniku suhtes kohaldatud karistusest kannatanut ei teavitata. Küll aga teavitatakse kui menetlus lõpetatakse toimepanijat karistamata. Kuid Teil on õigus pöörduda palvega toimikuga tutvumiseks kohtuvälise menetleja poole.
 

Küsimus: Kui pudeliga visati auto esiklaas katki, kas on mingi võimalus raha välja nõuda?29.10.2012

Tere,
Visati õllepudeliga autol esiklaas katki, kaskot ei ole. Kas on mingi võimalus hüvitist saada, Politseis on juhtum fikseeritud.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tere,
Antud juhul tuleb Teil endal viskajaga kokkulepe sõlmida, et isik ise vabatahtlikult selle tekitatud kahju kinni maksaks. Tekitatud kahju hüvitamist või mittehüvitamist võtab politsei karistuse määramisel arvesse, seega see on ka viskaja enda huvides. Samas, kui isik keeldub, siis on Teil ainsaks lahenduseks kohtusse pöördumine.

Edu!
 

Küsimus: Kas politsei tohib siseneda eravaldusesse ilma valdaja loata?22.10.2012

Nimelt nädal-kaks tagasi peeti erasaunas sünnipäeva, sõbrad kutsuti kokku facebookis avalikus ürituses.
Kohale tulid õhtu jooksul ka politseinikud, kes marssisid kohe sisse. Küsimusele, mis õigusega nad sisse tulid, mingit mõistliku vastust ei antud.
Ma tean, et Politsei ja piirivalve seaduses on kirjas, et politsei võib siseneda, kui inimese elu võib olla ohus.
Peol viibis ka alaealisi alkoholi tarbinud noorukeid, kuid kas see tähendabki, et inimese elu võib olla ohus ja kui politseil on alus arvata, et peol on alkoholi tarbinud alaealisi, siis kas see annab neile õiguse siseneda ilma valdaja loata?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tere

Selleks, et selgitada viimase aja praktikat, toon näite juhtumist, mis toimus umbes kuu aega tagasi Tartus. Noored pidasid paneelmajas pidu ja selle käigus tehti lärmi ning loobiti väikeseid esemeid aknast välja. Politsei läks kohale, kuid keegi ust ei avanud. Nüüd oli politseil seaduse järgi mitu erinevat võimalust: ära minna ja järgmisel päeval politseimajas peol viibijatega vastavaid menetlustoiminguid teha, lülitada korteris vool välja, et edasist rikkumist (valju muusika kuulamise näol) ei saaks jätkuvalt toime panna või lõhkuda uks maha. Valiti viimane võimalus, kuna asjade loopimisega pandi ohtu möödakäijate tervis ja autod, lärmamisega segati naabreid ning peol viibisid väidetavalt ka alaealised, kes tarbisid alkoholi ja olid seeläbi ohus. Päästeamet lõikas luku ketassaega läbi.

Üldiselt on õigustuseks vahetu ohu tõrjumine - joobes alaealine võib ise oma elu ohtu panna või võidakse tema suhtes panna toime kuritegu, kuna ta on abitus seisundis. Teiseks põhjuseks tuuakse üldjuhul valdusest väljapoole levivad teist isikut oluliselt häirivad mõjutused. Valdusesse sisenemine mõlema põhjuse korral on kirjas politsei- ja piirivalveseaduse § 7´37. Samas peaks politsei niipea, kui valdaja on kohapeal olemas, teda sellest ka teavitama (selgitama täpsemalt, mis on see põhjus ja mida soovitakse teha), kuid see ei tähenda, et ilma valdaja nõusolekuta siseneda üldse ei tohi. Kahju, et seekord siis politseinikud end arusaadavaks ei osanud teha, et Teile selgitada oma seaduslikku õigust sisenemisel. Samas, kui Te leiate, et Teile on ikkagi liiga tehtud, võib esitada politseisse kaebuse nende politseinike tegevuse peale ja siis juba sisekontroll selgitab välja, kas kõik sai tehtud nii, nagu seadus ette näeb.

Loodetavasti oli see vastus piisavaks põhjenduseks.