Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Mida saaksin teha, et minu nõusolekuta pandud pilt geni.com lehelt maha võetaks?03.10.2012
Tere! Mida teha, kui mulle täiesti võõras inimene on varastanud minu pildi facebookist ja pannud selle geni.com lehele üles, väites seal, et olen ta eksabikaasa. Ma ei tunne seda inimest. Mida saaksin teha, et mu pilt geni.com lehelt maha võetaks. Ma ei tea, kuidas saada kontakti selle lehega.
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Küsimus: Mis aja pärast väärteod registrist kustuvad?03.10.2012
Kas kunagi kustuvad karistusregistrist väärteod mingi aja jooksul või neid on terve elu politseis arvutis näha?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Küsimus: Kas FIE-na tegutsemine on takistuseks põhitöökoha likvideerimisel töötuskindlustushüvitise saamiseks?01.10.2012
Tere!
Olen pika pideva tööstaažiga ning juhul, kui minu tööandja likvideeritaks või mind koondataks, oleks võimalus saada töötuskindlustushüvitist maksimumperioodi jooksul.
Siiski olen samal ajal teinud tööd ka füüsilisest isikust ettevõtjana, mis välistab töötuskindlustushüvitise.
Kas mul oleks õigus koondamishüvitisele ja töötuskindlustushüvitisele juhul, kui lõpetan tegevuse füüsilisest isikust ettevõtjana?
Aitäh!
Olen pika pideva tööstaažiga ning juhul, kui minu tööandja likvideeritaks või mind koondataks, oleks võimalus saada töötuskindlustushüvitist maksimumperioodi jooksul.
Siiski olen samal ajal teinud tööd ka füüsilisest isikust ettevõtjana, mis välistab töötuskindlustushüvitise.
Kas mul oleks õigus koondamishüvitisele ja töötuskindlustushüvitisele juhul, kui lõpetan tegevuse füüsilisest isikust ettevõtjana?
Aitäh!
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Koondamise puhul maksab tööandja ühe kuupalga ulatuses koondamishüvitist. Kui olete selle tööandja juures töötanud üle 5 aasta, siis makstakse koondamise kindlustushüvitist töötukassa kaudu - tööandja taotluse alusel. Kindlustushüvitise saamiseks ei pea töötuna arvele võtma, ei pea avaldusi esitama, võib töötada, võib olla FIE - koondamise kindlustushüvitis laekub isiku kontole ühe kuu jooksul pärast koondamist.
Ettevõtjana registreeritud inimest ei saa töötuna arvele võtta.
Kui FIE tegevus on lõpetatud - saab töötuna registreerida.
Töötuna arvelevõetud isik saab taotleda töötuskindlustushüvitist.
Küsimus: Kas elukaaslase eksabikaasa telefoniterrorit võib ahistamisena käsitleda ja mida ette võtta?28.09.2012
Küsimus selline, elukaaslase eksnaine on arusaamatult tüütu ning ahistav - ta helistab nii mulle kui ka elukaaslasele valimatutel aegadel (tihti ka südaöösel ja peale seda), kümneid kordi päevas. Kõnede sisu on enamjaolt ähvardav. Sammuti postitatakse meie sotsiaalvõrgustike kontodele solvavaid ja ähvardavaid kirju. Sama teeb ka tema elukaaslane - osalt nõutakse raha (neil on minu elukaaslasega ühine laps, kelle eest maksab minu mees kohtuvälise kokkuleppe korras elatisraha), osalt lihtsalt helistatakse, et sõimata ja ähvardada. Kui väldime kõnesid ja ei vasta, helistatakse ikka võõrastelt numbritelt. Kuidas peaksime käituma? Kas meil on õigus esitada politseisse nende kohta ahistamissüüdistus? Lihtsalt enam ei jaksa .... Numbrivahetusele oleme mõelnud, kuid kuna mees peab ka lapse külastuse aja osas telefoni teel selle naisega kokku leppima, siis oleks see vahetus mõttetu.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Ahistamise osas politsei menetlust alustada ei saa. Sellise tegevuse saab ära keelata kohus. Samas oleks mõistlik, kuna nõutakse raha, panna kohtu kaudu paika ka elatusrahade maksmine.
Numbri vahetus võib aidata siiski. Lihtsalt jätta kasutusse ka vana nr, mis lülitatakse sisse külastuse kokkuleppimiseks ja muul ajal on number väljas.
Küsimus: Mida saan ette võtta lärmava ja tülitava naabriga?28.09.2012
Tere!
Mul selline mure, et elan kortermajas, kus naaber ei lase elada. Temaga pole hädas ainuüksi mina, vaid terve kortermaja elanikud. Pidevalt sõimab, käib öösel kella kolme ajal uste taga kopsimas, lubab ära tappa, karjub trepikojas, joob jne. Kõige hullem on siiis, kui mees nädalaks tööle läheb ja ma aastase lapsega koju jään. Pean lihtsalt nädalaks ema juurde minema, kuna lihtsalt ei julge kodus olla. Olen püüdnud temaga rääkida, kuid asjatult. Politsei kutsumisel pole ka mõtet, sest siis ta paneb tuled kustu ja istub vaikselt ning politsei ei saa midagi teha.
Nüüd ei teagi enam mida teha. Pole kindel, kas avalduse esitamisest ka kasu oleks.
Mul selline mure, et elan kortermajas, kus naaber ei lase elada. Temaga pole hädas ainuüksi mina, vaid terve kortermaja elanikud. Pidevalt sõimab, käib öösel kella kolme ajal uste taga kopsimas, lubab ära tappa, karjub trepikojas, joob jne. Kõige hullem on siiis, kui mees nädalaks tööle läheb ja ma aastase lapsega koju jään. Pean lihtsalt nädalaks ema juurde minema, kuna lihtsalt ei julge kodus olla. Olen püüdnud temaga rääkida, kuid asjatult. Politsei kutsumisel pole ka mõtet, sest siis ta paneb tuled kustu ja istub vaikselt ning politsei ei saa midagi teha.
Nüüd ei teagi enam mida teha. Pole kindel, kas avalduse esitamisest ka kasu oleks.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Parim lahendus oleks iga sellise juhtumi kohta esitada avaldust. Parem kui seda teevad kõik naabrid, keda kodanik oma tegevusega häirib.
Küsimus: Kas täiskasvanu vastutab, kui oli kohal üksnes peo alguses, ning peo lõppedes olid paljud alaealised alkoholijoobes?28.09.2012
Olukord selline: täiskasvanu loal korraldatud pidu, ise oli kohal vaid peo alguses, seejärel läks ära. Peol viibisid ka 18-aastased. Lõpptulemuseks oli hulgaliselt purjus teismelisi vanuses 15a-17a. Minu küsimus on, kas täiskasvanu vastutab selle peo lõpptulemuse eest?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Meeldivat päeva jätku!
Küsimus: Kuidas uue trauma järgselt oma töövõimetusprotsenti tõsta?27.09.2012
Ma olen juba invaliidsuspensionil (olen kahel korral olnus seljaga operatsioonil). Ma kukkusin kodus olles ning murdsin oma vasaku õlaliigese. Tehti operatsioon ja paigaldati õlga plaat. Kuna olen vasakukäeline, on mul lisaraskused selle käe kasutamisega.
Kas on mul mingit lootust oma töövõimetusprotsenti, mis on hetkel 50%, tõsta? Kuidas seda teha?
Kas on mul mingit lootust oma töövõimetusprotsenti, mis on hetkel 50%, tõsta? Kuidas seda teha?
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Haigekassa ei määra invaliidsust. Seda teeb sotsiaalkindlustusamet.
Palume pöörduda töövõimetusprotsendi muutmise küsimustes nende poole.
Lisainformatsiooni saab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: http://www.ensib.ee/puude-raskusastme-ja-lisakulude-tuvastamine-3/
Parimate soovidega
Katrin Saadre
Küsimus: Kas pärast ülikooli lõpetamist on õigus saada töötutoetust?24.09.2012
Tere!
Lõpetasin ülikooli selle aasta juunis, olles ise samal ajal selle õppeaasta (2011/2012) tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel. Kas mul on õigus ennast töötuna arvele võttes saada töötutoetust?
Lõpetasin ülikooli selle aasta juunis, olles ise samal ajal selle õppeaasta (2011/2012) tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel. Kas mul on õigus ennast töötuna arvele võttes saada töötutoetust?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Õigus töötutoetusele on töötuna arveloleval isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega (mh täiskoormusega õppimine kõrgkoolis)
või muu tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 26 lg 4 loetletud tegevusega (nt kasvatanud alla 8-aastast last, olnud haiglaravil, olnud tööta püsivalt töövõimetuks tunnistamise tõttu jne) ja kellel puudub 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast suurem sissetulek (2012. aastal on 31-kordne töötutoetuse päevamäär 65,41 eurot).
Akadeemilisel puhkusel viibimise aega ei arvata töötutoetuse määramisel õppimise perioodi hulka.
Teie kirjas esitatud andmete alusel ei ole täidetud töötutoetuse saamise tingimused, kuna töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul viibisite akadeemilisel puhkusel ning töötuna arvelevõtmise korral puuduks Teil õigus töötutoetusele.
Küsimus: Kuidas ja kuhu peaksin pöörduma, et saaksin kutsehaigusest tingitud mulle määratud kahjuhüvitise tööandjalt kätte?23.09.2012
12.11.2010 diagnoositi kutsehaigus, 14.03.2011 tööandja vabastas töölt paragrahv 88 lg 1 p 1 alusel. Esitasin avalduse kutsehaiguse tingitud kahjuhüvitise igakuiseks hüvitamiseks. Sain vastuseks kirja, et firma pole kutsehaigust põhjustanud ja ei ole siiani hüvitist maksnud ega ka ekspertiisi eest.
Nüüd 15.08.2012 on uus ekspertiisi otsus, kus minu töövõimetuse protsent on 60 ja kutsehaiguse protsent 40. Eelmine, ehk esimesel korral olid mõlemad 40%. Kuidas ja kuhu peaksin pöörduma, et saaksin mulle määratud kahjuhüvitise tööandjalt kätte?
Nüüd 15.08.2012 on uus ekspertiisi otsus, kus minu töövõimetuse protsent on 60 ja kutsehaiguse protsent 40. Eelmine, ehk esimesel korral olid mõlemad 40%. Kuidas ja kuhu peaksin pöörduma, et saaksin mulle määratud kahjuhüvitise tööandjalt kätte?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
eest vastutav, st et ta põhjustas kutsehaiguse oma TTOS § 13 lõige 1 kohustuste rikkumisega ja ta oli süüdi.
Kutsehaiguse diagnoosimine töötervishoiuarsti poolt tähendab, et töötervishoiuarst on tuvastanud seosed Teie tervisehädade ja töökeskkonna ohutegurite mõjude vahel. Peale kutsehaiguse diagnoosimist teatab töötervishoiuarst sellest tööandjale, kes on kohustatud välja selgitama kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused. Peale kutsehaigestumise uurimise läbiviimist on tööandja kohustatud koostama kutsehaigestumise raporti, millest üks eksemplar peab olema ka Teile edastatud.
Lisaks tööandja poolt kutsehaigestumise uurimisele, võib kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjusi uurida vajaduse korral ka tööinspektor.
Teie küsimusest ei selgu, mille alusel tööandja väitis, et "ettevõte pole kutsehaigust põhjustanud". Siin võib üheks hüvitise maksmise keeldumise põhjuseks olla asjaolu, et Te olete töötanud selles ettevõttes lühikest aega ja eelnevalt olete teinud sama tööd (olnud kokkupuutes samade töökeskkonna ohuteguritega) mitmete tööandjate juures.
Teil on õigus pöörduda Teie tervisekahjustuse hüvitise nõudes kohtu poole, kuid siin peaksite esitama põhjuslikud seosed (tõendid) Teie tervisele tekkinud kahju ja tööandja õigusvastase tegevuse vahel.
Sellisteks tõenditeks võivad olla korrektselt vormistatud kutsehaigestumise raport, kus on fikseeritud kutsehaigestumise asjaolud ja ka põhjused. Lisaks võib ettevõtte süüd tõendavaks tõendiks olla ka tööinspektori arvamus kutsehaigestumise põhjuste kohta või süüdiolevate isikute suhtes väärteomenetluse algatamine tööinspektori poolt. Seda muidugi juhul, kui tööinspektor on uurinud kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjuseid.
Küsimuse esitaja esitatud andmete põhjal on raske anda nõu, kas töötajal oleks võimalik saada tööandja poolt töötaja tervisele tekitatud kahju hüvitamist, sest ei ole teada uurimistulemused kutsehaigestumise raporti põhjal.
Küsimuse alusel on raske hetkel nõu anda. Täpsema abi saamiseks pöörduga palun Hr Priit Siitani poole: priits@tktk.ee
Küsimus: Kas peale lapsehoolduspuhkust saan töötuks registreerides töötuhüvitist?20.09.2012
Tere.
Olen lapsehoolduspuhkusel 1,5 a pisikesega. Enne dekreeti töötasin tähtajalise lepinguga, mis lõppes siis, kui läksin dekreeti. Nii olime leppinud kokku tööandjaga, kuna asusin tööle juba rasedana. Nüüd, kui minu lapsehoolduspuhkus saab läbi, tahan võtta ennast töötuna arvele. Kuidas see hakkab väljanägema? Kas ma saan töötuhüvitist?
Ettetänades,A.
Olen lapsehoolduspuhkusel 1,5 a pisikesega. Enne dekreeti töötasin tähtajalise lepinguga, mis lõppes siis, kui läksin dekreeti. Nii olime leppinud kokku tööandjaga, kuna asusin tööle juba rasedana. Nüüd, kui minu lapsehoolduspuhkus saab läbi, tahan võtta ennast töötuna arvele. Kuidas see hakkab väljanägema? Kas ma saan töötuhüvitist?
Ettetänades,A.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (kindlustatul, kes kasutas eelnimetatud 36 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta);
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).
Kui Te soovite kasutada oma tööotsingutel töötukassa abi, siis töötuna arvelevõtmiseks tuleks isiklikult pöörduda Teile sobivaimasse töötukassa osakonda ja kaasa võtta:
-kehtiv isikut tõendav dokument;
-töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse taotlemise korral viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument (tööleping või teenuse osutamise leping),
-töötuskindlustushüvitise taotlemisel tööandja tõend kindlustatule, kus on märgitud töösuhte alguse ja lõppemise kuupäevad, samuti rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel viibimise perioodid.
Teenindame Teid:
E, K, N kell 8.15 - 16.00
T kell 8.15 – 17.30
R kell 8.15 – 12.00
Kas Teil töötuna on õigus töötuskindlustushüvitisele või mitte, otsustatakse Teie poolt töötuna arvelevõtmisel esitatud dokumentide ning töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel.