Sotsiaalne turvalisus

Tere,

1. Selline kokkulepe ei ole võimalik. Kui on nähtud ette kriminaalkaristus, siis prokurör seadust ümber teha ei saa.
2. Kriminaalkaristus võib saada takistuseks töökoha saamisel avalikus teenistuses. Teatud riigid võivad keelduda viisa andmisest.
3. Kriminaalkaristus kantakse arhiivi Karistusregistri seaduse § 24 lg 1
5) kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja sundlõpetamise otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat;
6) tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat;
7) üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat;
8) kuni kolmeaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat;

4. Võiksite vastata ausalt ja märkida, et karistus on arhiivi kantud.

5. Eelnimetatud seaduse § 20 peaks Teie küsimusele vastama.

§ 20. Õigus saada andmeid registri arhiivist

(1) Registri arhiivis asuvaid andmeid on õigus saada:
1) isikul enda kohta;
2) alaealise isiku seaduslikul esindajal esindatava alaealise isiku kohta;
3) uurimisasutusel kriminaalasjas kohtueelse menetluse toimetamiseks;
4) Vabariigi Valitsusel, Siseministeeriumil, politseiasutusel ning Kaitsepolitseiametil kodakondsuse seaduses, välismaalaste seaduses, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks;
5) julgeolekuasutusel riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 32 lõike 1 punktis 8 ning lõike 2 punktides 4, 5, 7, 8, 10 ja 15 nimetatud asjaolude kontrollimiseks;
6) Kaitsepolitseiametil teabehanke tegemise eesmärgil ja jälitusasutusel kuritegude ennetamise ja tõkestamise kohta jälitustoiminguga teabe kogumise eesmärgil;
7) prokuratuuril kriminaalmenetluse läbiviimise ning jälitustoimingu planeerimise eesmärgil;
8) vanglateenistusel vanglaametniku erialale õppima asuva isiku või vanglaametniku erialal õppiva isiku seaduse nõuetele vastavuse kontrollimise ning kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil;
9) tööandjal isiku võtmisel alaealise isikuga seotud tööle või teenistusse või õigustatud isikul alaealistele teenuse osutamiseks tegevusloa andmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
10) tööandjal käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 3–5 nimetatud juhtudel isiku tööle või teenistusse võtmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
11) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõikes 1 ja kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud abinõude rakendamise ning eelnimetatud seaduste alusel riikliku järelevalve teostamise eesmärgil.

Tere. Tegemist ei ole lubamatu viivitusega seaduse mõttes. Hiljemalt 10 päeva pärast teo toimepanemist tuleb alustada kriminaalmenetlus, mis eeldab menetlustoimingu tegemist, mis ei pea olema ilmtingimata kahtlustatava ülekuulamine. Tavaline järjekord on selline, et enne kuulatakse tunnistajad üle ja kui tõendeid on piisavalt, tegeletakse kõige viimasena kahtlustatavaga. Kindlaid tähtaegasid ei ole, kuid 16 päeva pärast teo toimepanemist kahtlustatava ülekuulamine on ok. Üldjuhul on normaalne, et toimikud 2-3 kuuga prokuratuuri jõuavad. Kui Te kardate, et see kahtlustatav vahepeal võib veel midagi sarnast korda saata (näiteks ta on Teid vägivallaga ähvardanud), tuleks sellest menetlejat teavitada. Meeldivat päeva jätku!

Tere!

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 14 lõige 5 alusel on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Hüvitise nõudmise aluseks on tõendid, mille alusel on võimalik tõendada, et tööandja on tööõnnetuse põhjustamise eest vastutav, st et ta põhjustas tööõnnetuse oma TTOS § 13 lõige 1 kohustuste rikkumisega ja ta oli süüdi.
Sellisteks tõenditeks võivad olla korrektselt vormistatud tööõnnetuse raport, kus on fikseeritud tööõnnetuse asjaolud ja ka põhjused. Lisaks võib olla ettevõtte süüd tõendavaks tõendiks tööinspektori arvamus tööõnnetuse põhjuste kohta või süüdiolevate isikute suhtes väärteomenetluse algatamine tööinspektori poolt või tööandjapoolne ettevõttesiseste vastutajate karistamine.
Küsimuse esitaja esitatud andmete põhjal on raske anda nõu, kas töötajal oleks võimalik saada tööandja poolt töötaja tervisele tekitatud kahju hüvitamist, sest ei ole teada uurimistulemused tööõnnetuse raporti põhjal.
Soovitan Teil vaadata läbi kõik tööõnnetuse uurimismaterjalid ja pöörata tähelepanu tööõnnetuse raportis fikseeritud asjaoludele ja põhjustele.
Juhul kui tööandja on välja toonud ka tööandja kohustuste rikkumise aspekte, on Teil õigus pöörduda esmalt kirjaliku avaldusega tööandja poole tööõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustuse hüvitise nõudes tuginedes Võlaõigusseaduse § 128 sätetele, sest Teil tekkisid tervise kahjustamisega seotud kulud.
Tööandja keeldumise korral kahju hüvitamisest ja ilmselgete tööandjapoolsete TTOS-ist tulenevate kohustuste rikkumise korral on Teil õigus pöörduda kohtu poole Teie tervisele tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

Vastamisel andis nõu hr Priit Siitan.

Tere,

Kasutamine ei ole keelatud kui sellega ei kutsuta üles vihkamisele või diskrimineerimisele.

Tere

Vastav pöördumine tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile ning sõnastada vastavalt sellele millist infot soovite saada sealt.

Kui Teie tööandja maksab Teie eest sotsiaalmaksu Eestis, siis on Teil ka kehtiv ravikindlustus Eestis. Samal ajal ei saa Teil aga olla Norras ravikindlustust, kuna mitme Euroopa Liidu liikmesriigi kindlustusi korraga olla ei tohi. Norra ei ole küll Euroopa Liidu liige, kuid tal on EMP (Euroopa Majanduspiirkonna) leping. See ühendab Norrat Euroopa Liiduga. Seetõttu saab ka Norras Eestis väljastatud ERK-kaardiga vajaminevat arstiabi. Ravikindlustust mõlemas riigis (Eestis ja Norras) isikul olla ei tohi.
Euroopa ravikaardi alusel peaksite saama mujal EL riikides vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel sealsete kindustatutega. Seda, kas Teie põlveprobleemiga seonduv arstiabi Norras on vajaminev antud olukorras või mitte, otsustab arst. Kindlasti võtke raviasutusse kaasa enda kehtiv Euroopa ravikindlustuskaart.

Lisaks saate lugeda: Arstiabi ajutiselt teises Euroopa Liidu riigis viibides: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/arstiabi_val

Tere!
Kui Te olete ise esitanud avalduse, siis on see omal soovil töösuhte lõpetamine ja töötuna arvelevõtmise korral ei ole õigust taotleda töötuskindlustushüvitist.

Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 on loetletud töösuhte lõppemise alused, mille puhul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.
Seega on töötajal õigus töötuskindlustushüvitisele töösuhte lõppemisel muudel, töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 nimetamata alustel.

Töötuna arvelevõtmise korral on Teil kindlasti õigus töötutoetusele, mille suurus käesoleval aastal on 2,11 €/päevas.

Tere

Haiguslehe hüvitamine sõltub haiguslehe liigist ja põhjusest.
Tavalise haigestumise korral hüvitab haigekassa haiguslehe alates 9-ndast töövabastuse päevast. Esimesed kolm haiguspäeva on omavastutusel ehk et nende eest ei tasu keegi. Alates 4-ndast kuni 8-nda päevani hüvitab töötajale haiguslehe tööandja.
Tööandja arvutab töötajale hüvitise tema viimase kuue kuu keskmise palga alusel. Haigekassa võtab hüvitise arvutamisel aluseks kindlustatu eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.
Lisainfot saab lugeda ka haigekassa kodulehelt: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/tvhmaksmine/tvhtabel/

Tervist soovides
Katrin Saadre

Tere

1. Menetlusajad erinevad piirkonniti palju, seega kuna ma ei tea, mis piirkond seda menetleb, on ka raske ennustada. Samas, kuna kõik tõendid on olemas ja kui menetlusalune isik õigeaegselt politseis ka ära käib, siis usun, et umbes 2 kuud (lõhkujale protokolli koostamine, vähemalt 15 päeva jäetakse inimesele väärteomenetluse seadustikust tulenevalt aega kaebamiseks, siis tehakse otsus, mille peale on jälle õigus kättesaamisest kuni 10 päeva jooksul kaebus esitada ja siis võib asja lõpetatuks kuulutada).
2. Kuna Teie sõnade kohaselt alustati väärteomenetlus, siis hiljemalt 15 päeva pärast esimese menetlustoimingu tegemist saadetakse Teile vastavasisuline teatis menetluse alustamise kohta. Kui oleks tegemist kriminaalasjaga, siis oleks teatise tähtaeg 10 p.
3. See on menetleja otsus. Antud juhul ta menetleb lõhkumist mitte ähvardamist. Ja lõhkumine on väärtegu, kui selle lõhkumisega tehti Teie autole vähem viga kui 2800 eurot. Ju ei olnud isiku poolt tehtud ähvardus ähvardusena käsitletav (läbi kolmanda isiku ähvardamine ei ole selle isiku süütegu, kes seda palus teha, vaid selle, kes seda tegi) või ei ületa Teie auto koguväärtus 2800 eurot (sest tulenevalt karistusseadustiku § 120 peab võimalik kahju, millega ähvardatakse, olema suurem kui 2800 eurot, vastasel juhul pole seaduse mõtes tegemist ähvardamisega). See ei ole menetleja laiskus või soov kiiresti asju ära teha, seadus on lihtsalt selline. Kolmas isik on nagu ähvarduskiri - kirja teel kellegi ähvardamine ei ole süütegu ja kedagi selle eest karistada ei saa.
4. Menetluse käigus selgub tekitatud kahju suurus. Selleks tõenäoliselt palutakse Teil anda hinnang, kui suur kahju tekkis. Selle leidmiseks tuleks Teil helistada oma auto esindusse ja küsida neilt arvamust. See fikseeritakse politseis ja selle peab siis kahju tekitaja kinni maksma või ise leidma töökoja, kes auto korda teeks. Kui ta seda ei tee? Siis tuleb Teil pöörduda tsiviilkohtusse. Selle aluseks ongi politseis lõpetatud väärteoasi, milles kahju tekitaja ja kahju suurus on kindlaks tehtud.

Loodetavasti oli sellest vastusest abi!

Tere,
Relvaeksam põhineb relvaliigil. Kuna jahirelv ja püstol/revoler on eriliigilised, tuleb eksam uuesti sooritada vastava liigi peale.